Bakuu

Bakuu eestimaalase pilguga

528
(Uuendatud 12:33 12.07.2017)
Portaali Sputnik Eesti korrespondent käis Tulede maal ja tõi enesega kaasa aruande sellest, millega peab Aserbaidžaanis ettevaatlik olema

TALLINN, 10. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Vaatamata mõnedele väikestele ebameldivustele jättis reis Aserbaidžaani toreda mulje, ja seda maad tahaksin küll soovitada külastada.

Üks, mille suhtes tasub Aserbaidžaanis tähelepanelik olla, on – ekskursioonid. Hotellis, kus meie korrespondent peatus, pakuti ringreisi kaugematesse piirkondadesse – Qəbələ ja Şəki kanti."Bussijuht võtab tee pealt giidi, ta on Qəbələ rajoonist pärit, teab kõike, jutustab ja näitab. Sõit kulgeb mugava Mercedes-Benz Sprinter väikebussiga. Hind 100 manatit (umbes 50 eurot), väljasõit hommikul," teavitati meid. Tulemusena võttis bussijuht kiidetud giidi pardale, pani ta rooli taha istuma, ise aga heitis lösutades tagaistmele puhkama.

Sputnik kutsub Bakuusse >>

Turismivaldkond ainult areneb

Esimesed sõiduminutid möödusid pingelises vaikuses ning Bakuu ja selle ümbruse ajalooliste ja kultuuriliste üksikasjade ootuses. Kuid mõne aja pärast selgus, et giid… ei räägi vene keelt. Vähe sellest, ta osutus lihtsalt tolle bussijuhi sõbraks, kellel oli samuti vene keelega raskusi. Aga poisid ise olid lõbusad ja seltskondlikud, nii et kui suhtluskeele probleem kõrvale jätta, siis sigaretisuitsu, aseri tümpsu ja aknataguste suurepäraste vaadete rüpes sujus sõit ladusasti. Ning kui arvestada, et naer pikendab eluiga, siis aasta jagu kindlasti õnnestus seda pikendada – üksainus pilk "libagiididele" andis paar elupäeva juurde.

Баку
© Sputnik / Денис Пастухов
Bakuu.

Džamid Murtuzajev, selle Bakuu kesklinnas asuva hotelli omanik, kus me pärast sõitu peatusime, naeris samuti südamest, kui sellest ekskursioonist jutustasime: "Turism on meie riigis alles hakanud arenema. Kui nafta oli kallis, ei olnud turismi tarvis, raha jätkus ka ilma turismismajanduseta. Meil valmistati isegi bordüüre marmorist, riik uhkeldas. Ringreiside ostmisega tuleb aga olla äärmiselt hoolikas, otsida nende korraldamisele spetsialiseerunud firmasid, kes juba ammu turul on ja kellel on ette näidata positiivset tagasisidet."

Murtuzajev on elanud nii Peterburis kui Kiievis ja kõneles seetõttu väga hästi vene keelt.

Kas Tallinnast eemale? Kus veel eestlastel puhata >>

"Meie mentaliteet on muutumas. Noored arenevad ning orienteeruvad Euroopale. Lahkuvad ka aseri "päevaprintsid", paljudel minu eakaaslastel (üle kolmekümnesed) oli vaja eputada. Mees võis laenu võtta, et osta hästi vinge "käru", sellega maanteid pidi ringi sõita ja – olla õnnelik. Nüüd mõtlevad inimesed rohkem tulevikule," lausus ta.

Supelranna valimisse suhtuge täie tõsidusega

Nagu Murtuzajev soovitas, tasub mereranda korralikult valida. Kohalik taksojuht viis meid Novkhani plaažile, mis oli tasuta. Ja kohe ilmnesid kaks miinust: Bakuu õigustas oma hüüdnime "Tuulte linn", merepõhi aga oli kaetud teravate kividega, mis võisid kerge vaevaga jalga lõigata. See-eest on vesi Kaspia meres soojem kui Läänemeres ning noormehed hobuste ja kaamelite seljas pakkusid soovijatele vähese raha eest võimalust mererannal ratsutada või pildistada.

Bakuu.

"Taksojuhte ei tasu eriti usaldada. Paljudel on lihtsalt oma huvid mängus," seletas Murtuzajev. Muide, see on ilmselt paljudele maadele iseloomulik. Hostelis aga ilmus õhtul silma alla Eesti lipp: mälestuseks uuest riigist saabunud külastajatele joonistavad töötajad vastava riikliku sümboli ja asetavad stendile.

Mitte eriti karm islam

Islami hingust on tunda mõõdukalt. Naisterahvad parandžaad ei kanna, kuid idamaist häbelikkust on üldiselt tunda. Tänavatel ei tohi suudelda: räägitakse, et selle eest saab trahvi, kuigi paljudel meessoo esindajatel on veel käibel "brežnevlik" põsemusi.

Баку
© Sputnik / Денис Пастухов
Bakuu.

Alkoholi siin tarvitatakse, seda müüakse igal pool ja ilma eriliste piiranguteta: kauplustes on palju kohalikke veini- ja viinasorte, on ka õlut. "Viinamarja on meil palju, sellepärast on ka palju veini ning hinnad on küllaltki vastuvõetavad. Kuue manati eest (3 eurot) saab juba täiesti korraliku joogi," kommenterib Džamid Murtuzajev. Ja tõsi ta on, meie korrespondendi poolt äraproovitud veinid (sealhulgas granaatõuntest) maitsesid päris hästi. Aga tänavatel siin ei jooda – inimesi, kes jalutaks ringi, napsipudel näpus, kohtab harva ja needki on pigemini turistid. Sama ei käi aga suitsetamise kohta, suitsu tõmmata võib peaaegu kõikjal.

528
Tagid:
islam, Azerbaidžaan, Bakuu
Vene-eesti sõnaraamat

Ameerika ajakirjanikku üllatas Eestis suhtumine venelastesse

170
(Uuendatud 17:44 22.10.2019)
Suhtumine venelastesse ja vene keelde on Eestis paranemas ning riiki võib nimetada regionaalseks rahutuviks – sellisele järeldusele jõudis Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Eestit külastanud Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari oli väga üllatunud, kuidas suhtumine venelastesse ja vene keelde on riigis mõne aastaga muutunud.

Alles viis aastat tagasi suhtuti Eestis vene keelde halvustavalt – "umbes nagu tänases Ukrainas, ehkki umbes kolmandik selle riigi pooleteisest miljonist elanikust on venekeelsed".
Totaalne etteütlus Tallinnas möödus pealinnahõngulisena
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanikku üllatas, kui palju on viimastel aastatel suhtumine venelastesse ja vene keelde muutunud positiivses suunas.

Maheshwari märkis vene keeles rääkivate eestlaste "rahulikku ja pingevaba" käitumist ning pööras tähelepanu venekeelsele menüüle restoranis.

Ajakirjaniku eestlasest sõber kinnitas, et suhtumine vene keelde on palju paremaks muutunud. Maheshwari sõnul tõestab seda ka presidendi kantselei hiljutine ajutine kolimine Narva, mida ta muu hulgas seletas eestikeelse elanikkonna stereotüüpide purustamisega selle linna kohta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et vene keel on Eesti elanike seas endiselt üks enim räägitud keeli (eesti keele järel). Ligikaudu 30% riigi elanikest peab seda oma emakeeleks. Tallinnas on vene keel emakeeleks peaaegu 47%-le elanikkonnast. Kirde-Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal veelgi suurem.
© Sputnik / Deniss Grabussov
Mis keeli Tallinnas räägitakse
Sellele vaatamata on eesti keel ainus riigikeel. Näiteks naaberriigis Soomes on ametlikeks keelteks soome ja rootsi keel, kuigi riigis räägib rootsi keelt vähem kui 10% elanikkonnast - mitu korda vähem, kui Eestis vene keele rääkijaid.

Lugege lisaks:

170
Tagid:
riigikeel, venekeelne elanikkond, populaarne, vene keel, Eesti
Samal teemal
"Totaalse etteütluse 2019" pealinn Tallinn
Tallinnas kogus ülemaailmne etteütlus 2500 osalejat
"Totaalne etteütlus" möödus "pealinnahõngulisena"
Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov

Politoloog: mida teha ukrainlaste sissetungiga

103
(Uuendatud 16:43 14.10.2019)
Politoloog ja publitsist Rodion Denissov kommenteeris siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi otsust kehtestada kontroll illegaalse renditudtööjõu turu üle, mis puudutab peamiselt ukrainlasi.

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. Jutt käib neist töötajatest, kes on väidetavalt Eestis ärireisil või kohalike firmade poolt välismaistest ettevõtetest "renditud". Reeglina on tegu Ukraina kodanikega, kes on registreeritud Poola ettevõtete töötajatena.

Eesti valituse katsed kuidagi ukrainlaste riiki sisenemist piirata jätkuvad, sest nad hakkavad tõesti probleeme tekitama, ütles politoloog ja publitsist Rodion Denissov.

Denissov arvas, et võib olla tehakse EL-i tasandil teatavaid jõupingutusi, et Eestit ebaseadusliku tööjõu massilise saabumise eest kaitsta.

"Mis sellest saab, on endiselt väga raske öelda. Kardan, et Euroopa vastab: kui te ei taha ukrainlasi, siis võtke Süüria või Aafrika riikide põgenikke," ütles ta.

Sputnik Eesti andmetel on viimastel aastatel märkimisväärne osa Eesti töövõimelisest elanikkonnast kolinud tulusama töö otsinguil Lääne-Euroopasse, mistõttu riik seisab silmitsi terava tööjõupuudusega.

Vabu töökohti asus täitma peamiselt Ukrainast pärit välistööjõud, kust elanikud hakkas pärast riigipöördele järgnenud poliitilise ja majandusliku olukorra halvenemist suurel hulgal lahkuma.

Paljud ukrainlased töötavad Eestis Poola ettevõtetega sõlmitud töölepingu alusel. Tulenevalt fiktiivsetest skeemidest, mida Eesti tööandjad välistööjõu palkamisel kasutavad, laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse kohalike võimude andmeil kuni 14 miljoni euro võrra vähem makse.

Rodion Denissovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit:

Политолог рассказал, что будет делать Эстония с нашествием украинцев
Lugege lisaks:

103
Tagid:
tööjõumaksud, migratsioon, tööjõupuudus, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon
Siseminister soovib pseudo-ukrainlaste tõttu lõpetada viisavabaduse Ukrainaga
Kahjulik viisavabadus. Eesti minister teeb ettepaneku ukrainlaste sisserännet piirata
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega