Lõuna Osseetia.

Sputnik kutsub Lõuna-Osseetiasse

95
Sputnik kutsub virtuaalsele reisile riikidesse, mis võivad vabalt asendada ja rikastada uute värskete muljetega juba tüütama kippuvat Türgi rannapuhkust.

TALLINN, 14. august — Sputnik. Lõuna-Osseetia on väike vabariik Venemaa piiril. Isegi kõige suuremate ja pikemate reisikogemustega turistile paistavad tema metsikud inimkäest puutumata mäekurud, jõed ja järved millegi erilisena. Muinsuste austajat hämmastab ajaloo- ja kultuurimälestiste rohkus ja mitmekesisus — keskaegsed tornid, kindlused, aga ka vanad õigeusukirikud. Ja elavad seal väga külalislahked inimesed. Seega ei tasu reisiga viivitada, vaid parem valida kõige sobivam marsruut ja võtta suund Osseetiasse, et kõike oma silmaga näha.

Lõuna-Osseetias ei ole ühtegi lennujaama. Lähim lennujaam asub Vladikavkazis, kust mitu korda päevas väljub buss Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvalisse. Maanteed mööda on sinna umbes 160 kilomeetrit.

Vladikavkazi saab Eestist sõita lennukiga, kuid seda ühe või kahe ümberistumisega Riias, Moskvas, Frankfurdis või Istanbulis. Teel tuleb viibida üsna kaua, seetõttu on mõistlik lennata kohale vähemalt nädalaks.

Lennureis Tallinnast Riiga kestab alla tunni, Riiast Moskvasse — üks tund ja 40 minutit, Moskvast Vladikavkazi aga pisut üle kahe tunni. Lennusõit Tallinnast Frankfurti võtab kaks ja pool tundi ning Frankfurdist Moskvasse kolm tundi ja 10 minutit. Lend Eesti pealinnast Istanbuli kestab kolm tundi ja 20 minutit, Istanbulist Moskvasse — ligi kolm tundi.

Kõige soodsamad lennupiletite hinnad võib leida veebilehelt www.skyscanner.net.

Lennupiletite hinnad marsruudil Tallinn — Riia — Moskva — Vladikavkaz — Moskva — Riia — Tallinn — algavad 310 eurost inimese kohta. Lend ainult ühes suunas maksab umbes 150 eurot.

Lend marsruudil Tallinn — Frankfurt — Moskva — Vladikavkaz — Moskva — Frankfurt — Tallinn maksab alates 470 eurost inimese kohta.

Lennureisi hind marsruudil Tallinn — Istanbul — Moskva — Vladikavkaz — Moskva — Istanbul — Tallinn algab 610 eurost inimese kohta. Lend ainult ühes suunas läheb maksma umbes 290 eurot.

Lennureisi maksumus marsruudil Tallinn — Moskva — Vladikavkaz — Moskva — Tallinn on vähemalt 940 eurot inimese kohta. Lend ainult ühes suunas maksab ligikaudu 520 eurot.

Lõuna-Osseetia külastamiseks nõutakse viisat kõikidelt maailma riikide kodanikelt peale Venemaa.

 

95
Teema:
Kas Tallinnast eemale? Kus veel eestlastel puhata (13)
Vene-eesti sõnaraamat

Ameerika ajakirjanikku üllatas Eestis suhtumine venelastesse

159
(Uuendatud 17:44 22.10.2019)
Suhtumine venelastesse ja vene keelde on Eestis paranemas ning riiki võib nimetada regionaalseks rahutuviks – sellisele järeldusele jõudis Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Eestit külastanud Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari oli väga üllatunud, kuidas suhtumine venelastesse ja vene keelde on riigis mõne aastaga muutunud.

Alles viis aastat tagasi suhtuti Eestis vene keelde halvustavalt – "umbes nagu tänases Ukrainas, ehkki umbes kolmandik selle riigi pooleteisest miljonist elanikust on venekeelsed".
Totaalne etteütlus Tallinnas möödus pealinnahõngulisena
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanikku üllatas, kui palju on viimastel aastatel suhtumine venelastesse ja vene keelde muutunud positiivses suunas.

Maheshwari märkis vene keeles rääkivate eestlaste "rahulikku ja pingevaba" käitumist ning pööras tähelepanu venekeelsele menüüle restoranis.

Ajakirjaniku eestlasest sõber kinnitas, et suhtumine vene keelde on palju paremaks muutunud. Maheshwari sõnul tõestab seda ka presidendi kantselei hiljutine ajutine kolimine Narva, mida ta muu hulgas seletas eestikeelse elanikkonna stereotüüpide purustamisega selle linna kohta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et vene keel on Eesti elanike seas endiselt üks enim räägitud keeli (eesti keele järel). Ligikaudu 30% riigi elanikest peab seda oma emakeeleks. Tallinnas on vene keel emakeeleks peaaegu 47%-le elanikkonnast. Kirde-Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal veelgi suurem.
© Sputnik / Deniss Grabussov
Mis keeli Tallinnas räägitakse
Sellele vaatamata on eesti keel ainus riigikeel. Näiteks naaberriigis Soomes on ametlikeks keelteks soome ja rootsi keel, kuigi riigis räägib rootsi keelt vähem kui 10% elanikkonnast - mitu korda vähem, kui Eestis vene keele rääkijaid.

Lugege lisaks:

159
Tagid:
riigikeel, venekeelne elanikkond, populaarne, vene keel, Eesti
Samal teemal
"Totaalse etteütluse 2019" pealinn Tallinn
Tallinnas kogus ülemaailmne etteütlus 2500 osalejat
"Totaalne etteütlus" möödus "pealinnahõngulisena"
Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov

Politoloog: mida teha ukrainlaste sissetungiga

103
(Uuendatud 16:43 14.10.2019)
Politoloog ja publitsist Rodion Denissov kommenteeris siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi otsust kehtestada kontroll illegaalse renditudtööjõu turu üle, mis puudutab peamiselt ukrainlasi.

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. Jutt käib neist töötajatest, kes on väidetavalt Eestis ärireisil või kohalike firmade poolt välismaistest ettevõtetest "renditud". Reeglina on tegu Ukraina kodanikega, kes on registreeritud Poola ettevõtete töötajatena.

Eesti valituse katsed kuidagi ukrainlaste riiki sisenemist piirata jätkuvad, sest nad hakkavad tõesti probleeme tekitama, ütles politoloog ja publitsist Rodion Denissov.

Denissov arvas, et võib olla tehakse EL-i tasandil teatavaid jõupingutusi, et Eestit ebaseadusliku tööjõu massilise saabumise eest kaitsta.

"Mis sellest saab, on endiselt väga raske öelda. Kardan, et Euroopa vastab: kui te ei taha ukrainlasi, siis võtke Süüria või Aafrika riikide põgenikke," ütles ta.

Sputnik Eesti andmetel on viimastel aastatel märkimisväärne osa Eesti töövõimelisest elanikkonnast kolinud tulusama töö otsinguil Lääne-Euroopasse, mistõttu riik seisab silmitsi terava tööjõupuudusega.

Vabu töökohti asus täitma peamiselt Ukrainast pärit välistööjõud, kust elanikud hakkas pärast riigipöördele järgnenud poliitilise ja majandusliku olukorra halvenemist suurel hulgal lahkuma.

Paljud ukrainlased töötavad Eestis Poola ettevõtetega sõlmitud töölepingu alusel. Tulenevalt fiktiivsetest skeemidest, mida Eesti tööandjad välistööjõu palkamisel kasutavad, laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse kohalike võimude andmeil kuni 14 miljoni euro võrra vähem makse.

Rodion Denissovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit:

Политолог рассказал, что будет делать Эстония с нашествием украинцев
Lugege lisaks:

103
Tagid:
tööjõumaksud, migratsioon, tööjõupuudus, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon
Siseminister soovib pseudo-ukrainlaste tõttu lõpetada viisavabaduse Ukrainaga
Kahjulik viisavabadus. Eesti minister teeb ettepaneku ukrainlaste sisserännet piirata
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega