Narva linn.

Turism ilma piirideta: Narva ootab turiste Venemaalt

154
(Uuendatud 11:55 09.06.2016)
Narva arenduse ja ökonoomika ameti vanemspetsialist Olga Tšerjomuškina ütles vestluses Sputniku ajakirjanikuga, et Venemaa jääb Narva jaoks peamiseks sihtturuks ja et piirilinn panustab ennekõike vene turistidele.

TALLINN, 9. juuni — Sputnik. Tänu oma geograafilisele asendile on Narva oma turismiarenduse plaane koostades arvestanud ennekõike siia saabuvate reisijatega Sankt Peterburist ja teistest Venemaa piirkondadest.

"Venemaa on meie naaber ja selle ees ei saa me silmi sulgeda", ütleb linna arendusametis turismivaldkonda kureeriv vanemspetsialist.

Välisturistide vool, kaasa arvatud Venemaa suunalt, on aastast aastasse kasvanud ja see kajastub ka linna eelarves. Kusjuures aja jooksul on venelased juba soomlasi edestanud, moodustades peaaegu poole kogu välisturistide hulgast, kes Eesti piirilinna külastab ning siin ka ööbib.

Turistidevool langes järsult

Kuid möödunud aastal vähenes Narva hotellidesse ja külalistemajadesse (Narvas on turistide jaoks 366 majutuskohta) ööbima jäänud vene turistide arv seoses Euroopa Liidu ja Venemaa suhete komplitseerumisega järsult, 40% võrra. Seoses idanaabri huvi vähenemisega Narva vaatamisväärsuste vastu vähenes ka piirilinna külastatavus tervikuna.

Niisamuti kahanes see näitaja kogu Eesti ulatuses — samuti ligi 40% võrra. Tšerjomuškina sõnade kohaselt avaldab mõju mitte üksnes poliitilise olukorra komplitseeritus, vaid ka rubla kursi langus ja mitmete varem rahvusvahelisel turul, sealhulgas Eesti suunal tegutsenud Venemaa suure reisifirmade pakrotistumine.

Ida-Virumaal on Venemaalt tulevate turistide voolu vähenemise kompenseerinud siseturismi kasv. Tänu sellele saavutas Kirde-Eesti turismisndus möödunud aastal mõningase tõusu. Tšerjomuškina hinnangul aitas positiivse tulemuse piirkonna turismiäri statistikas saavutada 2014. aasta suvel avatud Narva-Jõesuu spaahotell Noorus, mis on kujunenud Eesti elanikele igati atraktiivseks.

Viide ida suunas

Vaatamata probleemidele rahvusvahelistes suhetes jääb Venemaa Narva turismiturul peamiseks ressursiks. Narva turismiala spetsialistid ja reisifirmade esindajad käivad endiselt Sankt Peterburis ja Moskvas sealsete reisifirmadega koostöösidemeid sõlmimas. Ida-Virumaa turismiklaster, mis loodi piirkonna positsiooni tugevdamiseks reisiteenuste turul, korraldas tänavu märtsis Põhja-Eesti pealinnas oma Venemaa kolleegidega kohtumise, kuhu kogunes kahelt poolt kokku ligi kakssada osalejat, kes on huvitatud vastastikusest koostööst.

Ольга Черемушкина: в Нарвском центре для туристов, расположенном на Петровской площади, в интерактивном зале гости могут совершить увлекательное виртуальное путешествие по Эстонии.
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Narva arenduse ja ökonoomika ameti vanemspetsialist Olga Tšerjomuškina Narva turismikeskuses.

Ja spetsialisti sõnul jätkab ka Eesti küllaltki suurte summade panustamist enda reklaamimiseks Venemaa turismiturul. Siin etendab olulist rolli Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) aktiivsus, ilma et oleks kiputud idanaabrit arvelt maha kandma.

"Me usume väga, et vene turist hakkab meile tasapisi tagasi tulema", ei kaota Narva arenduse ja ökonoomika ameti vanemspetsialist lootust, toonitades mitmendat korda, et Ida-Virumaa turismituru tulevik sõltub paljuski heanaaberlikest suhetest kahe riigi vahel.

Suveks on Narvas turistide kohalemeelitamiseks koostatud mitmekesine kultuurisündmuste programm. Optimismi tugevdab Ida-Virumaal tänavu veebruaris ja märtsis ööbinud vene turistide arvu kasv, olgugi vaid mõningane. Paljud vene turistid ei jää küll Narvasse öömajale, kuid sellegipoolest, nagu märgib Tšerjomuškina, nende läbi Narva võidab. Paljud piirkonda saabunud turistid külastavad Narva muuseumi ja teisi vaatamisväärsusi, aga ka Narva restorane ja kauplusi.

Kohvritäis muljeid

Narva reklaamib ennast turismiturul koos naaberlinna Narva-Jõesuuga. Mõlemad linnad võidavad jõudude ühendamise läbi. Tehes panuse külastajate voolule idast, püüab nii Narva kui tema naaber arendada sidemeid Euroopa Liidu suunal töötavate reisifirmadega. Narva-Jõesuu linnavalitsuse spetsialist kultuuri alal Elvira Aljošina selgitab: "Kuurortlinnas on turistidele spaahotellides ja külalistemajades umbes kaheksasada majutuskohta. Suveks on koostatud ulatuslik ürituste programm".

Эльвира Алешина уверена, что насыщенная культурная программа курортного сезона привлечет в приморский город большое число гостей.
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Narva-Jõesuu linnavalitsuse spetsialist kultuuri alal Elvira Aljošina.

23. juunil peetakse sadamas jaaniööpidu. 10. juulil tähistatakse — samuti sadamas — kalurite päeva, kus külaliste jaoks keedetakse viissada liitrit uhhaad. Samas toimub ka laat, kontserdikava kestab terve päeva.

16. —17. juulil toimub kuurorti Valges pargis tantsu- ja balletifestival. 16. kuupäeval esineb aruandekontserdiga tantsukollektiiv Kullerkupp (kunstiline juht Irina Seletskaja), 17. juulil esinevad Valge pargi laval balletiartistid Eestist ja teistest riikidest. Esineb ka Irina tütar — Flandria Kuningliku balleti solist Maria Seletskaja.

Autorilaulude festival "Balti keeled" toimub 21. — 23. juulil, osalevad bardid Eestist ja Venemaalt. Lava paigaldatakse mereäärsele plaažile.

Пляж в Нарва-Йыэсуу готов к приему отдыхающих.
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Narva-Jõesuu rand ootab turiste.

Narva ja tema naabrite suvine kalender on tihe, see tõotab puhkajatele tervet kohvritäit muljeid. Mõlemad piiriäärsed linnad elavad nii idast kui läänest tulevate turistide ootuses.

 

154
Samal teemal
Turismifirmad: Sesteri väide on eksitav
Sputnik kutsub reisima
Supelge rahulikult: supelrannad on kontrollitud, vesi väga puhas
Vene-eesti sõnaraamat

Ameerika ajakirjanikku üllatas Eestis suhtumine venelastesse

185
(Uuendatud 17:44 22.10.2019)
Suhtumine venelastesse ja vene keelde on Eestis paranemas ning riiki võib nimetada regionaalseks rahutuviks – sellisele järeldusele jõudis Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Eestit külastanud Ameerika ajakirjanik Vijay Maheshwari oli väga üllatunud, kuidas suhtumine venelastesse ja vene keelde on riigis mõne aastaga muutunud.

Alles viis aastat tagasi suhtuti Eestis vene keelde halvustavalt – "umbes nagu tänases Ukrainas, ehkki umbes kolmandik selle riigi pooleteisest miljonist elanikust on venekeelsed".
Totaalne etteütlus Tallinnas möödus pealinnahõngulisena
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanikku üllatas, kui palju on viimastel aastatel suhtumine venelastesse ja vene keelde muutunud positiivses suunas.

Maheshwari märkis vene keeles rääkivate eestlaste "rahulikku ja pingevaba" käitumist ning pööras tähelepanu venekeelsele menüüle restoranis.

Ajakirjaniku eestlasest sõber kinnitas, et suhtumine vene keelde on palju paremaks muutunud. Maheshwari sõnul tõestab seda ka presidendi kantselei hiljutine ajutine kolimine Narva, mida ta muu hulgas seletas eestikeelse elanikkonna stereotüüpide purustamisega selle linna kohta.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et vene keel on Eesti elanike seas endiselt üks enim räägitud keeli (eesti keele järel). Ligikaudu 30% riigi elanikest peab seda oma emakeeleks. Tallinnas on vene keel emakeeleks peaaegu 47%-le elanikkonnast. Kirde-Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal veelgi suurem.
© Sputnik / Deniss Grabussov
Mis keeli Tallinnas räägitakse
Sellele vaatamata on eesti keel ainus riigikeel. Näiteks naaberriigis Soomes on ametlikeks keelteks soome ja rootsi keel, kuigi riigis räägib rootsi keelt vähem kui 10% elanikkonnast - mitu korda vähem, kui Eestis vene keele rääkijaid.

Lugege lisaks:

185
Tagid:
riigikeel, venekeelne elanikkond, populaarne, vene keel, Eesti
Samal teemal
"Totaalse etteütluse 2019" pealinn Tallinn
Tallinnas kogus ülemaailmne etteütlus 2500 osalejat
"Totaalne etteütlus" möödus "pealinnahõngulisena"
Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov

Politoloog: mida teha ukrainlaste sissetungiga

103
(Uuendatud 16:43 14.10.2019)
Politoloog ja publitsist Rodion Denissov kommenteeris siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi otsust kehtestada kontroll illegaalse renditudtööjõu turu üle, mis puudutab peamiselt ukrainlasi.

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. Jutt käib neist töötajatest, kes on väidetavalt Eestis ärireisil või kohalike firmade poolt välismaistest ettevõtetest "renditud". Reeglina on tegu Ukraina kodanikega, kes on registreeritud Poola ettevõtete töötajatena.

Eesti valituse katsed kuidagi ukrainlaste riiki sisenemist piirata jätkuvad, sest nad hakkavad tõesti probleeme tekitama, ütles politoloog ja publitsist Rodion Denissov.

Denissov arvas, et võib olla tehakse EL-i tasandil teatavaid jõupingutusi, et Eestit ebaseadusliku tööjõu massilise saabumise eest kaitsta.

"Mis sellest saab, on endiselt väga raske öelda. Kardan, et Euroopa vastab: kui te ei taha ukrainlasi, siis võtke Süüria või Aafrika riikide põgenikke," ütles ta.

Sputnik Eesti andmetel on viimastel aastatel märkimisväärne osa Eesti töövõimelisest elanikkonnast kolinud tulusama töö otsinguil Lääne-Euroopasse, mistõttu riik seisab silmitsi terava tööjõupuudusega.

Vabu töökohti asus täitma peamiselt Ukrainast pärit välistööjõud, kust elanikud hakkas pärast riigipöördele järgnenud poliitilise ja majandusliku olukorra halvenemist suurel hulgal lahkuma.

Paljud ukrainlased töötavad Eestis Poola ettevõtetega sõlmitud töölepingu alusel. Tulenevalt fiktiivsetest skeemidest, mida Eesti tööandjad välistööjõu palkamisel kasutavad, laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse kohalike võimude andmeil kuni 14 miljoni euro võrra vähem makse.

Rodion Denissovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit:

Политолог рассказал, что будет делать Эстония с нашествием украинцев
Lugege lisaks:

103
Tagid:
tööjõumaksud, migratsioon, tööjõupuudus, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon
Siseminister soovib pseudo-ukrainlaste tõttu lõpetada viisavabaduse Ukrainaga
Kahjulik viisavabadus. Eesti minister teeb ettepaneku ukrainlaste sisserännet piirata
Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega