President Kersti Kaljulaid

President Kaljulaid: Kas robotiga tohib teha asju, mida päris inimesega teha ei tohiks

62
(Uuendatud 17:57 08.11.2018)
Eesti e-riigi tugevus ja müüdi alus on meie digitaalne ID ning era- ning avaliku sektori koostöö, aga eduloo jätkumiseks peame küsima, mis saab edasi ja kui palju oleme valmis e-riigi pidamise eest maksma, rääkis president Kaljulaid Tallinnas toimunud e-riigi juhtimiskonverentsil.

TALLINN, 8. november — Sputnik. Eesti e-riigi tugevus ja müüdi alus on meie digitaalne ID ning era- ning avaliku sektori koostöö, aga eduloo jätkumiseks peame küsima, mis saab edasi ja kui palju oleme valmis e-riigi pidamise eest maksma, rääkis president Kaljulaid Tallinnas toimunud e-riigi juhtimiskonverentsil, edastab presidendi kantselei.

Robot Oskar ei ole tapjarobot
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti erineb maailma teistest riikidest selle poolest, et meie inimeste nõudmised e-teenustele avalikus sektoris on isegi kõrgemad kui erasektoris. E-riigi arengu mootoriks on just meie inimeste erasektori poolt pakutavate teenuste kasutajakogemus ja ootus, et riik suudab sama või paremini, rääkis president Kaljulaid.

Juhtum Davosis: Ukraina korruptsioon murdis tehisaju oimetuks>>

"Erasektoris toimetavad ettevõtted, kelle võimed on Eesti riigi omadest suuremad, ka uute tehnoloogiate rakendamisel. Kui soovime ka edaspidi saada sama head teenust kui pakub erasektor, siis kui palju oleme valmis selle eest maksma? Kas oleme valmis, et täiesti uuele tehnoloogilisele platvormile üleminek maksab näiteks isegi 10% meie SKT-st? Seda diskussiooni on mõistlik pidada enne, kui niisuguse olukorrani jõudma hakkame," lisas riigipea.

Tehisintellekti tuleb enda heaks ära kasutada, illustratiivne foto
© Sputnik / Мария Котаева

E-riigi eetika teemadel tuleks samuti pidada avalikku arutelu senisest rohkem, et inimesed oskaksid teha informeeritud otsuseid ja nõudma õigusi kaitsvat seadusruumi. Seni oleme osanud pakkuda inimestele turvalist e-keskkonda, aga teenuste arenedes peame kogu aeg mõtlema, kuidas selline olukord kestaks, selgitas riigipea.

Teadlased hoiatasid "digiseksuaalide" ajastu saabumise eest>>

"Riik võtab õiguse koguda inimese kohta teavet. Kellelgi ei ole midagi selle vastu, kui kaks andmebaasi omavahel suhtlevad ja selle tulemusel saab üksi elav pensionär ilma taotlust esitamata toetust. Olukord on juba teine, kui näiteks mittetöötava ja —õppiva noore ukse taha ilmub sotsiaaltöötaja, sest tema andmekogu on kohalikule omavalitsusele näidanud, milline on noore staatus" rääkis riigipea. "Me räägime proaktiivsest teenusest, aga inimesel peab õigel hetkel olema võimalus ka sellest loobuda. Millal see hetk on?" küsis Vabariigi President.

Kas ja kuidas robotid meie töökohti mõjutama hakkavad>>

President Kaljulaid rääkis ka sellest, et meie oskus masinatega koos elada muutub üha olulisemaks.

"Kas robotit tohib lüüa? Kas robotiga tohib teha asju, mida päris inimesega teha ei tohiks? Meil tuleb hakata mõtlema ka selle peale, kuidas selliste uute masinate tulek hakkab mõjutama meie ühiskonna toimimist, meie suhtumist teistesse inimestesse," rääkis riigipea.

Skype´i arendajad tegelevad robotitega ja hoiatavad tehismõistuse eest>>

President Kersti Kaljulaid kõneles neljapäeval, 8. novembril avalikule sektorile suunatud e-riigi juhtimiskonverentsil "UX TULEVIKKU".

62
Tagid:
e.riik, tehisintelekt, robot, president, Kersti Kaljulaid, Eesti
Mistrali vene analoog - dokklaev Sevastopol

Krimmis ehitatakse kopterikandjate "Mistral" vene analoogid

(Uuendatud 11:10 04.12.2019)
Laevade asemel, mida Pariis 2014. aastal Moskvale müümast keeldus, ehitab Venemaa Kertšis oma helikopterikandjad, mis on prantslaste toote funktsionaalsed analoogid.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Krimmis valmivad uued "Mistral"-tüüpi universaalsed laevad suudavad korraga pardale võtta 12–16 kopterit.

Vaatlusalused kopterikandjad pole ekspeditsioonilaevad, mille loomise plaane Ühinenud Laevaehituskorporatsioonis varem arutati, vaid nad on osa teisest, sõltumatust projektist. Tulevikus võidakse Prantsuse "Mistrali" sarnaste laevade seeriat jätkata.

Uued Venemaa universaalsed dokklaevad võivad kanda 12-16 helikopterit. Laevatüübi jaoks töötati Venemaal välja kopter Ka-52 "Alligaator" – Ka-50 "Musta hai" rünnakplatvormi modifikatsioon.

Ka-52 laevaversiooni peamine omadus on kandesüsteem, mis võimaldab kopteri labasid kokku voltida, nii et see laeva angaari mahub.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas 2011. aastal sõlmiti Prantsuse ettevõtte DCNS / STX ja RosOboronExport vahel kahe "Mistral"-tüüpi helikopterikandja tarnimiseks leping, maksumusega 1,2 miljardit eurot. Venemaa sai Prantsusmaalt kogu Mistrali dokumentatsiooni.

Esimese laeva pidanuks Pariis Venemaale üle andma 2014. aasta novembris, kuid Ukraina sündmuste ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu peatas Prantsusmaa president Francois Hollande lepingu täitmise. Selle tulemusena müüdi Venemaale mõeldud kopterikandjad Egiptusele.

Lugege lisaks:

Tagid:
Krimm, Venemaa, helikopter, laev, Prantsusmaa, Mistral
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Relvastus
Tallinnas algas planeedi suurim robootikafestival Robotex, illustreeriv foto

Tallinnas toimub planeedi suurim robootikafestival Robotex

(Uuendatud 11:44 30.11.2019)
Sel nädalavahetusel vallutab Tallinna Saku Suurhalli planeedi suurim robootikafestival Robotex International, mis toimub pealinnas juba 19. korda

TALLINN, 30. november — Sputnik. Tuhanded võistlejad, õpilased, üliõpilased, perekonnad ja muidu robootikahuvilised tulevad taas kokku, et ehitada roboteid, võistelda ning tutvuda tehnoloogia uusimate arengutega.

Töötubades saavad väiksemad robootikahuvilised lahendada põnevaid üleseandeid põrandarobot Clementoniga, lahendada liiklusteemalisi ülesandeid ja programmeerida EV3 robotit, mängida progemänge, tutvuda haridusrobotite BeeBoti, BlueBoti ja Ozobotiga.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Robotex International 2018 toimus 30. novembrist — 2. detsembrini. Festivalil oli 26 võistlust ning 2406 võistlejat, nendest 630 välisriikidest. Festival tõi kokku üle 30 000 tehnoloogiaentusiasti kogu maailmast.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Robotex International on iga-aastane sündmus ja planeedi suurim robootikafestival, mis toob kokku tuhanded robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised.

Robotex on Eesti oma bränd ja sellel aastal toimub Robotex International Tallinnas juba 19. korda. Festival on täidetud erakordsete võistluste, siginat-saginat täis messiala, põnevate töötubade ning palju muuga.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas Saku Suurhallis Baltimaade suurim e-spordi, elustiili ja tehnoloogia festival, kus "Counter-Strike: Global Offensive" ja "Rocket League" ja "Guns of Boomi" finaalides läks jagamisele rekordiline 200 000-dollarine auhinnafond.

Lugege lisaks: 

Tagid:
robot, IT, Tallinn, Saku Suurhall, tehnoloogia, Robotex
Teema:
Tallinna uudised
Samal teemal
Tallinna uudised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega