Isesõitev auto - ISEAUTO - jõuab esimest korda avalikkuse ette

Isesõitev auto jõuab esimest korda avalikkuse ette

88
(Uuendatud 17:41 09.08.2018)
Aasta tagasi alguse saanud Tallinna Tehnikaülikooli ja Silberauto koostöö Eesti esimese isesõitva auto väljatöötamiseks on jõudnud märgilise etapini. Täishiilguses iseautot saab esmakordselt oma silmaga näha juba sel reedel, 10. augustil Arvamusfestivalil Paides.

TALLINN, 9. august — Sputnik. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) 100. juubeliks valmiv iseauto on täisautonoomne isejuhtiv sõiduk, kuhu mahub vajadusel neli kuni kuus inimest. Iseauto kere töötati välja ja valmistati Silberauto poolt. Tehnilised lahendused nagu näiteks elektroonika, sensoorika ja juhtimistarkvara on valminud TTÜ robootika-, IT ja inseneriteadlaste juhtimisel koostöös tudengitega, teatab TTÜ oma kodulehel.

Isejuhtiv või isepäine: kas pole ohtlik sõita ilma juhita bussiga >>

Iseauto projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli isejuhtivate sõidukite uurimisgrupi juht Raivo Selli sõnul on iseauto projekt väga oluline verstapost nii tehnikaülikoolile, kui ka ettevõttele.

"Lühikese ajaga on lahendatud ettevõtte ja ülikooli tihedas koostöös keerukad insenertehnilised probleemid ja saadud väga väärtuslik kogemus isejuhtivate sõidukite tehnoloogiatest ja nende rakendamisest," selgitas ta.

Selli sõnul on projekt seni pakkunud suure ja huvitava väljakutse ka tudengitele, kes on osalenud tipptehnoloogia arenduses ja saanud hea praktilise kogemuse. "Projekti loomulik jätk on prototüübi edasiarendus, nutika linnaruumi loomine TTÜ linnakusse ja isejuhtivate sõidukite testkeskkonna väljaarendus TTÜ-s," lisas ta.

Silberauto juhatuse esimees Väino Kaldoja sõnul on projekti üks eesmärk näidata noortele eeskuju ning äratada neis huvi kaasaegsete ja tulevikku vaatavate lahenduste ja õppimise vastu.

"Iseauto projekt on suurepärane võimalus näidata noortele, et kui visioon ja tahe on olemas, siis on ka realiseerimine võimalik. Seda eriti kõrgtasemelise õppe ja käegakatsutava praktika kaudu," selgitas Kaldoja. "Tunnustan kõrgelt kõiki projektis seni osalenuid, sest niivõrd lühikese ajaga sellist tulemust saavutada on meistritöö!" lisas ta.

Arvamusfestival: luubi all on töötavad välismaalased >>

Iseauto hakkab tulevikus sõitma TTÜ linnakus Mustamäel, kus on 50 hektaril 72 ehitist, ning mis on tegeliku linnaruumi mudel. Mullu suvel sõitsid Tallinnas Kultuurikatla ja Mere puiestee vahet isejuhtivad bussid. 

Tallinna isejuhtivate busside projekt on tegelikult ainult üks osa Interreg Balticu projektist, milles suurtest linnadest osalesid peale Tallinna veel Helsingi ja Norra linn Kongsberg. Projekti Tallinna osa läks maksma 382 000 eurot, millest 324 700 tuleb Euroopa Liidust ja ülejäänu linnalt.

Projektis on raha ette nähtud ka selleks, kui on vaja isejuhtiva bussi jaoks lisaliiklusmärke panna, bussi liikumise jälgimiseks ja kutsumiseks tarka süsteemi arendada. Projekt kestab 2020. aasta septembrini.

Ülikoolilinnakusse rajatakse ka nutika linna testlahendus koos autonoomse laadimisjaama, tõkkepuude, valgustuse ja avatud teenusteplatvormiga.

Iseauto on arendusplatvormiks tudengitele, teadlastele ja tehnoloogiaettevõtetele. Projekti vastu on huvi hakanud tundma ka mitmed suurfirmad, näiteks Telia ning ABB. Telial on soov valmiva sõiduki peal testida 5G tehnoloogia võimekust ning ABB soovib testida uusi akulaadimise tehnoloogiaid.

Iseautot saab näha 10.-11. augustil kogu päeva vältel Paides toimuval Arvamusfestivalil Eesti Meedia väljapanekualal. Lisainfot leiab iseauto veebilehel.

Mullu suvel sõitsid Tallinnas Kultuurikatla ja Mere puiestee vahet isejuhtivad bussi, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti.

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinnas sõitsid isejuhtivad minibussid

Tallinna isejuhtivate busside projekt on tegelikult ainult üks osa Interreg Balticu projektist, milles suurtest linnadest osalevad peale Tallinna veel Helsingi ja Norra linn Kongsberg. Projekti Tallinna osa läheb maksma 382 000 eurot, millest 324 700 tuleb Euroopa Liidust ja ülejäänu linnalt.

Projektis on raha ette nähtud ka selleks, kui on vaja isejuhtiva bussi jaoks lisaliiklusmärke panna, bussi liikumise jälgimiseks ja kutsumiseks tarka süsteemi arendada. Projekt kestab 2020. aasta septembrini.

88
Tagid:
isejuhtiv, auto, arvamusfestival, Silberauto, TTÜ, Paide, Eesti
Teema:
Isejuhtiv sõiduk (12)
Mistrali vene analoog - dokklaev Sevastopol

Krimmis ehitatakse kopterikandjate "Mistral" vene analoogid

(Uuendatud 11:10 04.12.2019)
Laevade asemel, mida Pariis 2014. aastal Moskvale müümast keeldus, ehitab Venemaa Kertšis oma helikopterikandjad, mis on prantslaste toote funktsionaalsed analoogid.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Krimmis valmivad uued "Mistral"-tüüpi universaalsed laevad suudavad korraga pardale võtta 12–16 kopterit.

Vaatlusalused kopterikandjad pole ekspeditsioonilaevad, mille loomise plaane Ühinenud Laevaehituskorporatsioonis varem arutati, vaid nad on osa teisest, sõltumatust projektist. Tulevikus võidakse Prantsuse "Mistrali" sarnaste laevade seeriat jätkata.

Uued Venemaa universaalsed dokklaevad võivad kanda 12-16 helikopterit. Laevatüübi jaoks töötati Venemaal välja kopter Ka-52 "Alligaator" – Ka-50 "Musta hai" rünnakplatvormi modifikatsioon.

Ka-52 laevaversiooni peamine omadus on kandesüsteem, mis võimaldab kopteri labasid kokku voltida, nii et see laeva angaari mahub.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas 2011. aastal sõlmiti Prantsuse ettevõtte DCNS / STX ja RosOboronExport vahel kahe "Mistral"-tüüpi helikopterikandja tarnimiseks leping, maksumusega 1,2 miljardit eurot. Venemaa sai Prantsusmaalt kogu Mistrali dokumentatsiooni.

Esimese laeva pidanuks Pariis Venemaale üle andma 2014. aasta novembris, kuid Ukraina sündmuste ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu peatas Prantsusmaa president Francois Hollande lepingu täitmise. Selle tulemusena müüdi Venemaale mõeldud kopterikandjad Egiptusele.

Lugege lisaks:

Tagid:
Krimm, Venemaa, helikopter, laev, Prantsusmaa, Mistral
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Relvastus
Tallinnas algas planeedi suurim robootikafestival Robotex, illustreeriv foto

Tallinnas toimub planeedi suurim robootikafestival Robotex

(Uuendatud 11:44 30.11.2019)
Sel nädalavahetusel vallutab Tallinna Saku Suurhalli planeedi suurim robootikafestival Robotex International, mis toimub pealinnas juba 19. korda

TALLINN, 30. november — Sputnik. Tuhanded võistlejad, õpilased, üliõpilased, perekonnad ja muidu robootikahuvilised tulevad taas kokku, et ehitada roboteid, võistelda ning tutvuda tehnoloogia uusimate arengutega.

Töötubades saavad väiksemad robootikahuvilised lahendada põnevaid üleseandeid põrandarobot Clementoniga, lahendada liiklusteemalisi ülesandeid ja programmeerida EV3 robotit, mängida progemänge, tutvuda haridusrobotite BeeBoti, BlueBoti ja Ozobotiga.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Robotex International 2018 toimus 30. novembrist — 2. detsembrini. Festivalil oli 26 võistlust ning 2406 võistlejat, nendest 630 välisriikidest. Festival tõi kokku üle 30 000 tehnoloogiaentusiasti kogu maailmast.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Robotex International on iga-aastane sündmus ja planeedi suurim robootikafestival, mis toob kokku tuhanded robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised.

Robotex on Eesti oma bränd ja sellel aastal toimub Robotex International Tallinnas juba 19. korda. Festival on täidetud erakordsete võistluste, siginat-saginat täis messiala, põnevate töötubade ning palju muuga.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas Saku Suurhallis Baltimaade suurim e-spordi, elustiili ja tehnoloogia festival, kus "Counter-Strike: Global Offensive" ja "Rocket League" ja "Guns of Boomi" finaalides läks jagamisele rekordiline 200 000-dollarine auhinnafond.

Lugege lisaks: 

Tagid:
robot, IT, Tallinn, Saku Suurhall, tehnoloogia, Robotex
Teema:
Tallinna uudised
Samal teemal
Tallinna uudised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega