Norra on terves reas valdkonnis sisuliselt parem kui Eesti

Norra e-riik on Eestiga vähemalt sama hea kui mitte parem

76
(Uuendatud 09:10 20.11.2017)
Norra on terves reas valdkondades sisuliselt parem – või vähemasti sama hea – kui Eesti, olgu see siis nii üksikisiku- kui ka ettevõttetulumaksu deklareerimine, digiretseptid, haiguslehed tõi terve finantstaristu, kirjutab artiklis riigi infosüsteemide ameti direktor Lars Peder Brekk

TALLINN, 20. november — Sputnik. Norrakeelne arvutiajakiri Computerworld kirjutab, et Norra e-riik on Eesti omaga vähemalt samaväärselt, kui mitte rohkemgi arenenud.

Digitaliseerumisvõidujooksus positsioneerub e-Norra selgelt juhtgrupis, kuid mida oleks veel võimalik õppida e-Eestilt, küsib artikli autor Lars Peder Brekk, kes on Brønnøysundregistrene ehk sealse riigi infosüsteemide ameti direktor, vahendab Pealinn.

Eesti digiedu on tänavu sügisel palju tähelepanu pälvinud, ja suur osa sellest on auga väljateenitud. Ometi ei anna see põhjust Norra e-riigi ajalugu mustaks võõbata. Norra on terves reas valdkonnis sisuliselt parem — või vähemasti sama hea — kui Eesti, olgu see siis nii üksikisiku- kui ka ettevõttetulumaksu deklareerimine, digiretseptid, haiguslehed või terve finantstaristu, leiab Brekk.

Algab ID-kaardi sertifikaatide kauguuendamine.
© Sputnik / Вадим Анцупов

President: riik peab e-kriisideks paremini valmis olema>>

Norra ettevõtete suhtlus avaliku sektoriga on peaaegu et 100 protsenti digitaalne ja selles osas pole just palju riike, kes Norrat ületaksid.

Siiski on Eestil teatud edumaa mõnedes olulistes valdkondades, kirjutab Brekk ja toob välja viiepunktise loetelu:

· Otsast otsani krüptitud ja kasutajatoega ID-kaart, ning seda juba aastast 2002

· Nii avaliku kui ka eraandmevoo lõimeplatvorm

· Range ja õiguspädev teabehaldus ning andmevahetus

· Digitaliseerimise tsentraliseeritud juhtimine

· Eesti sai 1991. aastal alustada puhtalt lehelt nii poliitiliselt, organisatoorselt, juriidiliselt, tehniliselt kui ka semantiliselt

Аndrei Korobeinik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti riik esitas kahjunõude ID-kaartide tootjafirmale>>

Võiks peaaegu et uskuma jääda, et Eesti uuris Norra aruandeid, enne kui 2001. aastaks ID-kaardi välja töötas. Ometi võttis Eesti üle hoopis Soome ID-kaardi mudeli, kuid sedapuhku olulise erisusega: kõik Eesti kodanikud pidid endale ID-kaardi soetama, mis kindlustas selle kiire ja vajaliku jõudmise igaüheni.

Eestlased ise ütlevad, et Eesti digiedu vundament ongi digiallkirjasuutlik ja sertifikaatidega ning otsast otsani krüptitud, tuvastustoega ID-kaart. See võimaldab saata delikaatseid isikuandmeid kasutajate meiliaadressidele, sest meili sisu näeb vaid siis, kui see ID-kaardiga lukust lahti teha.

ID-kaardile saab lisada erinevat tuvastusvõimekust, nii et sama lahendust saab kasutada näiteks töökoha uksest sissepääsemiseks, juurdepääsuks registritele ja muudele süsteemidele ning ka sularahaautomaadist raha välja võtmiseks.

Norra poliitikud aga otsustasid omal ajal pigem keskenduda olemasolevatele lahendustele, mitte üldkasutuses olevale ID-kaardile. ID-värav pakub nüüdseks palju häid alternatiive enda autentimiseks ja digiallkirjast on saanud edulugu. Norra BankID on inimeste seas vägagi popp. Ning ainuüksi Norra tervishoiusüsteemi digivõrgus liikus mullu ligemale 200 miljonit teavitust, mis olid kas Buypassi või Commfidesi sertidega krüptitud.

Üldkasutatav lahendus on Norral aga puudu ja Eesti-laadset ID-kaardi laiatarbelahendust pole ka kavas, kuigi ärilahenduste jaoks oleks see üsnagi abiks.

Lühidalt: Norra ja Eesti valisid aastatuhandevahetusel eID ja avaliku võtmetaristu osas erinevad strateegiad, mis andsid ka erinevaid tulemusi.

Artikli autor avaldas ka 2014. aasta aprilli Computerworldis samateemalise artikli pealkirjaga "Digitaliseerimine — koostöö või kaos" ning tõi selles välja, et Eesti suutis aastal 1991 nullist üles ehitada nii halduse, taristu kui ka õigusloome. Eestlastel oli ettenägelikud ja tehniliselt kompetentsed poliitikud ja juhid, kes mõistsid lõimitud süsteemide olulisust. Nii saadi 2001. aastal valmis andmevahetuskiht X-tee. Infotehnoloogia haldus ja andmevahetus on alates 90-ndaist seadusega ette nähtud. Koos ID-kaardiga moodustab see otsustava eduteguri.

Eesti peatab ligi 760 000 ID-kaardi sertifikaadid>>

Kõik, mida Norra tulevikus arendab, tuleb Brekki kinnitusel avatud lähtekoodiga ja Tjenester 3.0 (avalike digiteenuste platvorm — toim.) on esimene Altinnile (Norra e-valitsusele — toim.) mõeldud täisprodukt. Millele tuleb Eesti kogemust arvestades keskenduda, on ligipääsutuvastus, andmevahetus rakendusliideste ehk API-de vahel ning veelgi parem teabehaldus. Siin on Norral veel aga omajagu tööd vaja teha, leiab Brekk.

76
Tagid:
ID-kaart, e-riik, Norra, Eesti
Mistrali vene analoog - dokklaev Sevastopol

Krimmis ehitatakse kopterikandjate "Mistral" vene analoogid

(Uuendatud 11:10 04.12.2019)
Laevade asemel, mida Pariis 2014. aastal Moskvale müümast keeldus, ehitab Venemaa Kertšis oma helikopterikandjad, mis on prantslaste toote funktsionaalsed analoogid.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Krimmis valmivad uued "Mistral"-tüüpi universaalsed laevad suudavad korraga pardale võtta 12–16 kopterit.

Vaatlusalused kopterikandjad pole ekspeditsioonilaevad, mille loomise plaane Ühinenud Laevaehituskorporatsioonis varem arutati, vaid nad on osa teisest, sõltumatust projektist. Tulevikus võidakse Prantsuse "Mistrali" sarnaste laevade seeriat jätkata.

Uued Venemaa universaalsed dokklaevad võivad kanda 12-16 helikopterit. Laevatüübi jaoks töötati Venemaal välja kopter Ka-52 "Alligaator" – Ka-50 "Musta hai" rünnakplatvormi modifikatsioon.

Ka-52 laevaversiooni peamine omadus on kandesüsteem, mis võimaldab kopteri labasid kokku voltida, nii et see laeva angaari mahub.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas 2011. aastal sõlmiti Prantsuse ettevõtte DCNS / STX ja RosOboronExport vahel kahe "Mistral"-tüüpi helikopterikandja tarnimiseks leping, maksumusega 1,2 miljardit eurot. Venemaa sai Prantsusmaalt kogu Mistrali dokumentatsiooni.

Esimese laeva pidanuks Pariis Venemaale üle andma 2014. aasta novembris, kuid Ukraina sündmuste ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu peatas Prantsusmaa president Francois Hollande lepingu täitmise. Selle tulemusena müüdi Venemaale mõeldud kopterikandjad Egiptusele.

Lugege lisaks:

Tagid:
Krimm, Venemaa, helikopter, laev, Prantsusmaa, Mistral
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Relvastus
Tallinnas algas planeedi suurim robootikafestival Robotex, illustreeriv foto

Tallinnas toimub planeedi suurim robootikafestival Robotex

(Uuendatud 11:44 30.11.2019)
Sel nädalavahetusel vallutab Tallinna Saku Suurhalli planeedi suurim robootikafestival Robotex International, mis toimub pealinnas juba 19. korda

TALLINN, 30. november — Sputnik. Tuhanded võistlejad, õpilased, üliõpilased, perekonnad ja muidu robootikahuvilised tulevad taas kokku, et ehitada roboteid, võistelda ning tutvuda tehnoloogia uusimate arengutega.

Töötubades saavad väiksemad robootikahuvilised lahendada põnevaid üleseandeid põrandarobot Clementoniga, lahendada liiklusteemalisi ülesandeid ja programmeerida EV3 robotit, mängida progemänge, tutvuda haridusrobotite BeeBoti, BlueBoti ja Ozobotiga.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Robotex International 2018 toimus 30. novembrist — 2. detsembrini. Festivalil oli 26 võistlust ning 2406 võistlejat, nendest 630 välisriikidest. Festival tõi kokku üle 30 000 tehnoloogiaentusiasti kogu maailmast.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Robotex International on iga-aastane sündmus ja planeedi suurim robootikafestival, mis toob kokku tuhanded robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised.

Robotex on Eesti oma bränd ja sellel aastal toimub Robotex International Tallinnas juba 19. korda. Festival on täidetud erakordsete võistluste, siginat-saginat täis messiala, põnevate töötubade ning palju muuga.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas Saku Suurhallis Baltimaade suurim e-spordi, elustiili ja tehnoloogia festival, kus "Counter-Strike: Global Offensive" ja "Rocket League" ja "Guns of Boomi" finaalides läks jagamisele rekordiline 200 000-dollarine auhinnafond.

Lugege lisaks: 

Tagid:
robot, IT, Tallinn, Saku Suurhall, tehnoloogia, Robotex
Teema:
Tallinna uudised
Samal teemal
Tallinna uudised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega