E-õiguskeskkond muudab inimeste elu lihtsamaks, illustratiivne foto

E-õiguskeskkond muudab inimeste elu lihtsamaks

29
(Uuendatud 12:02 04.04.2017)
Juba pikemat aega väljaarendamisel olnud e-õiguskeskkonna projekt pakub järk-järgult praktilisi lahendusi

TALLINN, 4. aprill — Sputnik. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles eile Tallinnas Mektorys EL-i eesistumise arutelusarja "Euroopal veab, Eesti veab!" digiteemalisel eriüritusel, et justiitsvaldkonna e-lahendused pakuvad inimestele paremat ligipääsu oma õiguste teostamisele kõigis liikmesriikides, aitavad kaasa ettevõtlusele ning võimaldavad lahendada tõhusamalt raskeid kuritegusid, vahendas Justiitsministeerium. Näiteks on meie eesmärk, et dokumente saaks kohtutesse elektrooniliselt esitada kogu Euroopa Liidus.

Eesti ja EL-i lipud
© Sputnik / Вадим Анцупов

„Euroopa Liit tähendab meile suuresti inimeste ja kaupade vaba liikumist. Inimesed reisivad palju, ostetakse raamatuid online teel teistest riikidest, soetatakse kinnisvara välismaal. Eri riikidest pärit inimesed abielluvad kolmandas riigis ja kasvatavad lapsi neljandas riigis. Ettevõtjate piiriülene tegutsemine ei ole enam ammu erandiks," ütles justiitsminister.

Ministri sõnul on tulemuseks palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi. Näiteks ei jäänud tarbija kaubaga rahule, lepingupartner jäi ettevõtjale võlgu. Olukorra teeb keerulisemaks see, kui neid suhteid tuleb lahendada teises riigis.

Juba pikemat aega väljaarendamisel olnud e-õiguskeskkonna projekt pakub järk-järgult praktilisi lahendusi. Kõikides liikmesriikides on emakeelsena kättesaadav e-õiguskeskkonna portaal, kus on info eri liikmesriikide õigussüsteemide ülesehituse kohta. Sealt saab kätte internetis täidetavad vormid EL-i eri menetlusliikide kohta, nagu Euroopa maksekäsu menetlus ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning infot selle kohta, millise riigi kohtud on piiriülestes vaidlustes pädevad.

„Eesti töötab selle nimel, et elektrooniline dokumentide esitamine kohtutesse muutuks reegliks kogu EL-s. Meie eesmärk on, et tulevikus saaks selle portaali kaudu otse pädevasse kohtusse menetlusdokumente esitada," rõhutas Reinsalu.

Minister tõi välja ka selle, et Eesti julgustab Euroopa Komisjoni tulema välja ühinguõiguse reformiplaaniga ning tegutseb selle nimel, et ühingu elektrooniline asutamine oleks tavaline ka teistes liikmesriikides ning näiteks majandusaasta aruandeid saaks esitada veebi kaudu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus eile EL julgeolekuvoliniku Julian Kingiga
© Sputnik / Вадим Анцупов

Justiitsvaldkonnas tegeletakse ka sellega, kuidas tagada online-ajastul, et autor saaks uutes turutingimustes oma teose eest ikkagi väärilist tasu, kuid samas oleks sisu kättesaadav avalikkusele. Samuti on vaja luua ühtsed, arusaadavad ja toimivad lepingureeglid digitaalse komponendiga esemete nagu tarkvara, e-raamatud või pilvelahendused ostmiseks ja kasutamiseks.

Euroopa infosüsteemide arendamise ajastust võidab ka kriminaalpoliitika. Korduvkurjategijatel on järjest raskem oma kuritegeliku mineviku eest teise riiki põgeneda. „Euroopa karistusandmete elektroonilise infovahetussüsteemi ECRIS vahendusel on juba praegu võimalik vahetada EL kodanike karistusandmeid. Tulevikus on eesmärgiks keskne andmebaas, kuhu oleksid hõlmatud ka kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute karistusandmed," selgitas Reinsalu.

Üritus oli osa arutelusarjast "Euroopal veab, Eesti veab!", mille eesmärk on selgitada läheneva Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisimaid teemasid ning koguda inimestelt nende kohta arvamusi. Võimalusel arvestatakse nendega juunis valitsuse heakskiidu saava eesistumisprogrammi koostamisel. Eesistumise ettevalmistustest saab lähemalt lugeda kodulehelt.

Arutelusari koosneb kuuest üritusest, millest ees ootavad veel kaks: 5. aprillil Tartus (Dorpat konverentsikeskus, Turu 2) ning 10. aprillil Pärnus (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Ringi 35). Sarja korraldavad Avatud Eesti Fond ja vabaühenduste liit EMSL koostöös riigikantselei ja ministeeriumitega.

29
Tagid:
justiitvaldkond, e-õiguskeskkond, dokumendid, kohus, arutelu, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, Eesti, EL
Mistrali vene analoog - dokklaev Sevastopol

Krimmis ehitatakse kopterikandjate "Mistral" vene analoogid

(Uuendatud 11:10 04.12.2019)
Laevade asemel, mida Pariis 2014. aastal Moskvale müümast keeldus, ehitab Venemaa Kertšis oma helikopterikandjad, mis on prantslaste toote funktsionaalsed analoogid.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Krimmis valmivad uued "Mistral"-tüüpi universaalsed laevad suudavad korraga pardale võtta 12–16 kopterit.

Vaatlusalused kopterikandjad pole ekspeditsioonilaevad, mille loomise plaane Ühinenud Laevaehituskorporatsioonis varem arutati, vaid nad on osa teisest, sõltumatust projektist. Tulevikus võidakse Prantsuse "Mistrali" sarnaste laevade seeriat jätkata.

Uued Venemaa universaalsed dokklaevad võivad kanda 12-16 helikopterit. Laevatüübi jaoks töötati Venemaal välja kopter Ka-52 "Alligaator" – Ka-50 "Musta hai" rünnakplatvormi modifikatsioon.

Ka-52 laevaversiooni peamine omadus on kandesüsteem, mis võimaldab kopteri labasid kokku voltida, nii et see laeva angaari mahub.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas 2011. aastal sõlmiti Prantsuse ettevõtte DCNS / STX ja RosOboronExport vahel kahe "Mistral"-tüüpi helikopterikandja tarnimiseks leping, maksumusega 1,2 miljardit eurot. Venemaa sai Prantsusmaalt kogu Mistrali dokumentatsiooni.

Esimese laeva pidanuks Pariis Venemaale üle andma 2014. aasta novembris, kuid Ukraina sündmuste ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu peatas Prantsusmaa president Francois Hollande lepingu täitmise. Selle tulemusena müüdi Venemaale mõeldud kopterikandjad Egiptusele.

Lugege lisaks:

Tagid:
Krimm, Venemaa, helikopter, laev, Prantsusmaa, Mistral
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Relvastus
Tallinnas algas planeedi suurim robootikafestival Robotex, illustreeriv foto

Tallinnas toimub planeedi suurim robootikafestival Robotex

(Uuendatud 11:44 30.11.2019)
Sel nädalavahetusel vallutab Tallinna Saku Suurhalli planeedi suurim robootikafestival Robotex International, mis toimub pealinnas juba 19. korda

TALLINN, 30. november — Sputnik. Tuhanded võistlejad, õpilased, üliõpilased, perekonnad ja muidu robootikahuvilised tulevad taas kokku, et ehitada roboteid, võistelda ning tutvuda tehnoloogia uusimate arengutega.

Töötubades saavad väiksemad robootikahuvilised lahendada põnevaid üleseandeid põrandarobot Clementoniga, lahendada liiklusteemalisi ülesandeid ja programmeerida EV3 robotit, mängida progemänge, tutvuda haridusrobotite BeeBoti, BlueBoti ja Ozobotiga.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Robotex International 2018 toimus 30. novembrist — 2. detsembrini. Festivalil oli 26 võistlust ning 2406 võistlejat, nendest 630 välisriikidest. Festival tõi kokku üle 30 000 tehnoloogiaentusiasti kogu maailmast.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Robotex International on iga-aastane sündmus ja planeedi suurim robootikafestival, mis toob kokku tuhanded robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised.

Robotex on Eesti oma bränd ja sellel aastal toimub Robotex International Tallinnas juba 19. korda. Festival on täidetud erakordsete võistluste, siginat-saginat täis messiala, põnevate töötubade ning palju muuga.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas Saku Suurhallis Baltimaade suurim e-spordi, elustiili ja tehnoloogia festival, kus "Counter-Strike: Global Offensive" ja "Rocket League" ja "Guns of Boomi" finaalides läks jagamisele rekordiline 200 000-dollarine auhinnafond.

Lugege lisaks: 

Tagid:
robot, IT, Tallinn, Saku Suurhall, tehnoloogia, Robotex
Teema:
Tallinna uudised
Samal teemal
Tallinna uudised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega