Küberrünnakute tõttu kaotavad Euroopa ettevõtted ja EL-i majandus tervikuna igal aastal ligikaudu 500 miljonit eurot.

Euroopa on valmis välja kuulutama otsustava lahingu häkkerite vastu

31
(Uuendatud 14:48 07.07.2016)
Küberrünnakute tõttu kaotavad Euroopa ettevõtted ja EL-i majandus tervikuna igal aastal ligikaudu 500 miljonit eurot. Need andmed on esitanud Euroopa Komisjon, andes stardipaugu uuele küberturvalisuse tõstmise programmile. Spetsiaalne rahastusfond häkkerite vastu võitlemise vahendite väljatöötamiseks on hinnanguliselt 1,8 miljardit eurot.

ТАLLINN, 7. juuli — Sputnik. Brüsselis on välja kuulutatud uue küberturvalisuse taseme tõstmise programmi käivitamine Euroopa internerikeskkonnas. Euroopa Komisjon eraldab selle jaoks 450 miljonit eurot. Eelduste kohaselt ulatub kulutuste kogusumma häkkeritele läbipääsmatute tõkete väljatöötamiseks koos erafirmade investeeringutega ligikaudu 1,8 miljardi euroni. Eesti IT-ettevõtted kavatsevad selles Euroopa Komisjoni algatuses aktiivselt osaleda.

Nagu Brüssel kinnitab, põhjustavad küberturvalisusega seotud erinevat laadi intsidendid väga suurt kahju Euroopa ettevõtetele ja kontinendi majandusele tervikuna. Neid kahjusid hinnatakse (ehkki tegelikult sõltub hinnang sellest, kes ja kuidas neid kokku rehkendab) keskeltläbi 500 miljardini aastas. Liiati õõnestavad küberturturvalisusega seotud vahejuhtumid inimeste usaldust digiühiskonna arengukäigu vastu. Äri- ja kaubandussaladuste vargused, äritsemine isikuandmetega, rikkumised teenuste osutamisel ja taristute töökorrast väljaviimine kätkeb endas mitte ainult otseseid ja kaudseid rahalisi kaotusi, vaid mõnel puhul ka ohtu inimeste elule ja tervisele.

Ohud küberjulgeolekule kasvavad kui pärmiseened

Euroopa Liidu volinik, ühtse digitaalse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on sellega seoses öelnud: „Digitaalne ühtne turg ei ole võimalik ilma usalduse ja turvalisuseta. Euroopa peab olema valmis võitlema küberohtudega, mis on järjest mitmekihilisemad ja mida ei peata riigipiirid."

"Tänases ettepanekus esitame konkreetseid meetmeid, et tugevdada Euroopa vastupidavusvõimet selliste rünnakute suhtes ning tagada meie digitaalmajanduse arendamiseks ja laiendamiseks vajalik suutlikkus," ütles Ansip.

EL-i volinik digitaalmajanduse ja digiühiskonna alal Günther Oettinger märkis, et Euroopa vajab küberohutuse valdkonnas tingimata kvaliteetseid, hinna poolest kättesaadavaid ning omavahel ühilduvaid tooteid ja teenuseid. „Meie küberturvalisusel tootmisharuna on suurepärased võimalused suurendada oma konkurentsivõimet vastavate toodete kiiresti kasvaval maailmaturul. Me kutsume EL-i riike ja kõiki ametkondi üles tõhustama koostööd küberturbe valdkonnas," ütles Oettinger, kirjutades 5. juulil alla koostöölepingule Euroopa küberkaitse organisatsiooniga (ECSO).

Brüsseli poolt esitatud värskete statistiliste andmete kohaselt on vähemalt 80% Euroopa ettevõtetest möödunud aasta jooksul puutunud kokku vähemalt ühe küberohutuse rikkumise juhtumiga. Euroopa Komisjon väidab, et 2015. aastal kasvas kaubandusettevõtetele osaks saanud küberrünnakute hulk 2014. aastaga võrreldes ühtekokku 38%. Erilist tähelepanu sellele küsimusele asus Brüssel osutama alates 2013. aastast, mil võeti vastu küberturvalisuse strateegia, mis on ette nähtud internetiteenuste kasutajate paremaks kaitseks. Nende aastate jooksul on Brüssel panustanud veebivõrgustiku uuringuteks ja küberohutuse tugevdamiseks ligikaudu 600 miljonit eurot. Kuid seegi on osutunud ebapiisavaks. Küberrünnete oht ja raskusaste kasvab pidevalt.

Eesti ettevõtetel on head väljavaated

„See on sellline omapärane ja lõputu tagaajamismäg. „Pahad poisid" ründavad, murravad sisse ja varastavad, ühiskond aga kaitseb end „heade poiste" jõupingutuste abil ja püüab küberhuligaanid või kurjategijad kinni," ütleb piirkonna suurima IT-ettevõtte Nortal nõukogu liige Oleg Švaikovski. „Ma ei saa otsustada Euroopa Komisjoni poolt esitatud andmete üle küberrünnakute hulga 38-protsendilisest suurenemistest möödunud aastal, kuid et nende arv kiiresti kasvab — see on fakt. Ja kui möödunud aastal tabasid need rünnakud eeskätt suurettevõtteid, siis praegusel ajal ei või tegelikult ükski internetivõrgu kasutaja tunda ennast turvaliselt."

Nagu ütleb Švaikovski, tuleneb see tendents niinimetatud pilvetehnoloogia (andmekildude ja teabevoogude jaotamine suure hulga arvutite vahel — toim.) laialdasest kasutamisest ettevõtete poolt.

Koos krüpteerimise kaitsetasandi kasvuga, nagu selgitab Švaikovski, kasvab ka rünnete tase. Jahitakse ettevõtete andmebaase, klientide andmebaase, tarbijate nimekirju ja loomulikult ka võõrast raha. Seejuures on jäetud arvesse võtmata tohutu hulk kõikvõimalikke netihuligaane ja asjaarmastajaist häkkereid, kes lihtsalt lahutavad oma meelt teiste netikasutajate arvelt.

Nagu ütleb Švaikovski, ei ole Brüsseli poolt välja kuulutatud uus küberturvalisuse tugevdamise programm uudiseks ei tema enda firmale ega kogu majandusharule. Arutelud selle üle kestavad juba üsna pikka aega. Eestil ja tema IT-firmadel on eksperdi hinnangul väga head väljavaated programmis osalemiseks ja juurdepääsuks selle tarvis eraldatud rahalistele vahenditele. Kohalikel IT-firmadel, Eestis tegutsevatel riiklikel ja rahvusvahelistel küberohutusega tegelevatel ettevõtetel on hea maine, hulgaliselt kõrgetasemelisi spetsialiste, rikkalik kogemus ja palju häid ideid.

Katse hoida ameeriklased pirukast eemale

Vastavalt uuele valdkondlikule kokkuleppele on üle 100 ettevõtte võtnud kohustuse kanda raha erifondi, mis on loodud küberturvalisuse valdkonnas tehtavate uuringute finantseerimiseks. Kuid paljud selle fondi Euroopa riikidest osanikud leiavad, et ettevõtteid väljastpoolt EL-i ei tohiks selle programmi juurde lubada.

„Kui komisjon juba kord kulutab Euroopa maksumaksjate raha, siis peavad need vahendid saama investeeritud EL-i liikmesriikide IT-ettevõtetesse ega tohi sattuda USA ja Aasia ettevõtete taskutesse," leiab Kreekas paikneva üleeuroopalise küberturvalisuse agentuuri ENISA direktor Udo Helmbrecht, keda tsiteerib portaal EurActiv.

Euroopa Komisjoni ametnikud kinnitavad, et nimelt nii saabki olema, väljaspool EL-i tegutsevad ettevõtted ei saa osaleda projektikonkurssidel ega taotleda loodavast fondist stipendiume.

„Euroopas on juurdunud mingisugune kummaline ettekujutus, justkui oleks protektsionism hea asi," ütles seepeale kaubandusühenduse DigitalEurope esindaja Paul Meller, kes esindab mitmete suurettevõtete, sealhulgas ameeriklaste Google´i, IBM-i ja Microsofti huve. „See sarnaneb iseendale jalga tulistamisega."

On mõistetav, et eurooplastele ei meeldi võimalus jagada fondi raha ameerika hiiglastega. Oma soovi fondiga ühineda on juba väljendanud IBM ja Hewlett-Packard, nagu teatas vastavaid taotlusi vastu võttev fonditöötaja Luigi Rebuffi.

„Euroopa ettevõtted ei ole niisama tugevad kui ameeriklaste ja teiste riikide ettevõtted. Me tahaksime tõepoolest aidata just Euroopa ettevõtetel kasvada ja konkurentsivõimelisteks saada," ütles Rebuffi.

Juba mainitud ENISA hakkab vastavalt 2018. aastal jõustuvale esimesele EL-i küberturvalisuse seadusele saama liikmesriikide valitsustelt raporteid kõigist sissehäkkimistest küberkaitse süsteemidesse. Selle korraldamiseks on agentuur nõudnud täiendavat rahastust (praegu on tema eelarve 11 miljonit aastas), et suurendada töötajate koosseisu ennekõike „asjade interneti" kaitse valdkonnas. Euroopa Komisjon kavatseb sellele mõelda, kuid lisaraha ametkonnale vaevalt küll eraldatakse.

 

31
Mistrali vene analoog - dokklaev Sevastopol

Krimmis ehitatakse kopterikandjate "Mistral" vene analoogid

(Uuendatud 11:10 04.12.2019)
Laevade asemel, mida Pariis 2014. aastal Moskvale müümast keeldus, ehitab Venemaa Kertšis oma helikopterikandjad, mis on prantslaste toote funktsionaalsed analoogid.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Krimmis valmivad uued "Mistral"-tüüpi universaalsed laevad suudavad korraga pardale võtta 12–16 kopterit.

Vaatlusalused kopterikandjad pole ekspeditsioonilaevad, mille loomise plaane Ühinenud Laevaehituskorporatsioonis varem arutati, vaid nad on osa teisest, sõltumatust projektist. Tulevikus võidakse Prantsuse "Mistrali" sarnaste laevade seeriat jätkata.

Uued Venemaa universaalsed dokklaevad võivad kanda 12-16 helikopterit. Laevatüübi jaoks töötati Venemaal välja kopter Ka-52 "Alligaator" – Ka-50 "Musta hai" rünnakplatvormi modifikatsioon.

Ka-52 laevaversiooni peamine omadus on kandesüsteem, mis võimaldab kopteri labasid kokku voltida, nii et see laeva angaari mahub.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas 2011. aastal sõlmiti Prantsuse ettevõtte DCNS / STX ja RosOboronExport vahel kahe "Mistral"-tüüpi helikopterikandja tarnimiseks leping, maksumusega 1,2 miljardit eurot. Venemaa sai Prantsusmaalt kogu Mistrali dokumentatsiooni.

Esimese laeva pidanuks Pariis Venemaale üle andma 2014. aasta novembris, kuid Ukraina sündmuste ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu peatas Prantsusmaa president Francois Hollande lepingu täitmise. Selle tulemusena müüdi Venemaale mõeldud kopterikandjad Egiptusele.

Lugege lisaks:

Tagid:
Krimm, Venemaa, helikopter, laev, Prantsusmaa, Mistral
Teema:
Relvastus
Samal teemal
Relvastus
Tallinnas algas planeedi suurim robootikafestival Robotex, illustreeriv foto

Tallinnas toimub planeedi suurim robootikafestival Robotex

(Uuendatud 11:44 30.11.2019)
Sel nädalavahetusel vallutab Tallinna Saku Suurhalli planeedi suurim robootikafestival Robotex International, mis toimub pealinnas juba 19. korda

TALLINN, 30. november — Sputnik. Tuhanded võistlejad, õpilased, üliõpilased, perekonnad ja muidu robootikahuvilised tulevad taas kokku, et ehitada roboteid, võistelda ning tutvuda tehnoloogia uusimate arengutega.

Töötubades saavad väiksemad robootikahuvilised lahendada põnevaid üleseandeid põrandarobot Clementoniga, lahendada liiklusteemalisi ülesandeid ja programmeerida EV3 robotit, mängida progemänge, tutvuda haridusrobotite BeeBoti, BlueBoti ja Ozobotiga.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Suurematele pakub Digipurk lahendamis- ja nuputamisrõõmu Arduino Uno riistvara programmeerimise, termomeetri ja radari ehitamise töötubades.

Robotex International 2018 toimus 30. novembrist — 2. detsembrini. Festivalil oli 26 võistlust ning 2406 võistlejat, nendest 630 välisriikidest. Festival tõi kokku üle 30 000 tehnoloogiaentusiasti kogu maailmast.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Robotex International on iga-aastane sündmus ja planeedi suurim robootikafestival, mis toob kokku tuhanded robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised.

Robotex on Eesti oma bränd ja sellel aastal toimub Robotex International Tallinnas juba 19. korda. Festival on täidetud erakordsete võistluste, siginat-saginat täis messiala, põnevate töötubade ning palju muuga.

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas Saku Suurhallis Baltimaade suurim e-spordi, elustiili ja tehnoloogia festival, kus "Counter-Strike: Global Offensive" ja "Rocket League" ja "Guns of Boomi" finaalides läks jagamisele rekordiline 200 000-dollarine auhinnafond.

Lugege lisaks: 

Tagid:
robot, IT, Tallinn, Saku Suurhall, tehnoloogia, Robotex
Teema:
Tallinna uudised
Samal teemal
Tallinna uudised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega