See põlevkivituhk, mida Eesti Energia praegu suures koguses saab, on tsemendi asendamiseks vähesobiv.

Eesti Energia eksitab kaasmaalasi ja Brüsselit

200
(Uuendatud 11:48 01.04.2016)
Riigile kuuluva ettevõtte Eesti Energia juhtkond kavaldab, kui kiidab teedeehituses tsemendi asemel põlevkivituha laiaulatusliku kasutamise perspektiivi. Tegelikult need miljonid tonnid tuhka, mis ettevõttel praegu kasutusel oleva uue tehnoloogiaga põlevkivi põletades tekivad, ehitajatele ei kõlba.

TALLINN, 1. aprill — Sputnik. Riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia eksitab teedeehituses põlevkivituha kasutamise võimalusi kiites kaasmaalasi ja Euroopa Komisjoni, kes neid uuringuid finantseeris. Ettevõttel ei ole ega saa enam kunagi olema sellist põlevkivituhka, mis Euroliidu projekti realiseerimise raames toimunud katsetused läbis ja mida teedehituses rakendada võiks.

2010. aastal märkis Euroopa komisjon programmi LIFE+ raames ära (23. juuli 2010.a. pressiteade) Euroopale olulise keskkonnaalase uurimistöö projekti OSAMAT, mille raames katsetati ja demonstreeriti põlevkivituha kasutamist tsemendi asemel teedeehituses ja eraldati selleks raha küsinud Eesti Energiale rohkem 1 miljon eurot (projekti üldmaksumus 2,6 miljonit eurot). Projekt (õigemini selle esimene osa) oli kavandatud aastatele 2010 kuni 2014 ja selle aja jooksul ehitasid energeetikud Maanteeameti spetsialistide osavõtul, koostöös eraettevõtetega Nordecon ja Ramboll kaks teelõiku, kasutades selleks ka põlevkivituhka. Ilmselt sellest ajast kuni käesoleva ajani, see tähendab poole aasta jooksul jälgisid energeetikud nende katselõikude "käitumist" ja teatasid nüüd projekti õnnestumisest.

Meediaväljaannetes avaldatud energeetikaettevõtte pressiteates teatati edust põlevkivituha katsetamisel teedeehituses. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles: « Pilootprojekt Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigu ehitusel andis meile kinnituse, et põlevkivituhk on heade stabiliseerivate ja siduvate omadustega, mistõttu võib tuhka edukalt kasutada tsemendi aseainena.»

Ehitusekspertide arvates on sellele väitele raske vastu vaielda, kuivõrd sellised tulemused saadi juba paar-kolm aastakümmet tagasi, milles on kerge veenduda põgusa internetiotsinguga. Kättesaadavad on nii tuntud teadlase Leonid Dvorkini umbes 25 aasta vanused, kui ka hiljem paljudes keeltes avaldatud tööd, mis tõendavad põlevkivituha kasutamise võimalust tsemendi asemel (näiteks erialaväljaanne Magazine of Civil Engineering 2011. aastast). Võib imetleda ka põlevkivibetoonist ehitatud Tallinna teletorni, kus on kasutatud Margus Valsi kaasmaalastest väljapaistvate teadlaste ja inseneride koostöös palju aastaid tagasi välja töötatud tehnoloogiat.

Vaieldamatu tulemus

Teisisõnu, põlevkivituha kasulikes omadustes ei ole kellegi ammu enam mingeid kahtlusi. Ka selle efektiivsus tsemendiasendajana teedeehituses on ilmselge. Kuid kirjeldades põlevkivituha kasutamise perspektiive eksitab Eesti Energia siiski üldsust ja võimalik, et ka Euroopa Liitu sellegipoolest.

Pressiteate kohaselt saab Margus Valsi sõnul ettevõtte järgmiseks sammuks olema põlevkivituha muutmine standardiseeritud tooteks, mis avab võimaluse "selle laiaks kasutuselevõtmiseks teedeehituseks Eestis ja välismaal."

Agentuur BNS, tuginedes ettevõtte pressiteatele tsiteerib Maanteeameti teedearenduse osakonna inseneri Tõnis Tõntsi, kes räägib, et uuringud võimaldavad suurendada energeetikaharu tootmisjääkide kasutamist teedehituses. "Seega on tänu uuringutele edaspidi tehniliselt võimalik kasutada rohkem energiatootmisest järelejäävaid materjale teedehituses, majanduslikku tasuvust selgitatakse projektipõhiselt," ütles Tõnts hinnates uuringute praktilise rakendamise võimalusi siiski ilmse ettevaatusega.

"Kõik on õige, ainult et see pole üldse see põlevkivituhk, mida Eesti Energia praegu toodab," ütles uudisteportaalile Sputnik ettevõtte endine ekspert Aleksandr Pototski, kelle allkiri seisab sellesama Eurokomisjoni tunnustuse pälvinud põlevkivituha teedeehituses kasutamise projekti all (projekti kirjeldused on kättesaadavad LIFE+ programmi võrgulehel).

Ehitustöödeks kasutati üht kindlat tüüpi põlevkivituhka, millel tõesti oli hea kasutusperspektiiv ehituses, koguni üleeuroopalises mastaabis, ütles ta.

Põlevkivituhk küll aga mitte see õige

Küttepõlevkivi on suure tuhasisaldusega, põletamisel muutub sellest tuhaks kuni 47% ainest, räägib Pototski. Eestis põletatakse praegu umbes 12-13 miljonit tonni põlevkivi, mis annab 5-6 miljonit tonni tuhka aastas. Need on tuhamäed, millele võiks kasulikku rakendust leida.

Sellest ajast alates, kui Eesti Energia läks üle uuele, põlvkivi keevkihis põletamise tehnoloogiale, ei ole põlevkivituhk enam selline nagu varasema tehnolooiga põletades, kus kasutati kõrgemat põletamistemperatuuri ja tekkisid tsementeerivad klinkermineraalid, seletab Aleksandr Pototski.

See põlevkivituhk, mida Eesti Energia praegu suures koguses saab, on tsemendi asendamiseks vähesobiv — väävlisisaldus näiteks on selles liiga suur.

Pototski sõnul oli ettevõte juhtkond teadlik, et uue tehnoloogia kasutuselevõtt ei võimalda edaspidi enam endistes mahtudes tuha kasutamist ehituses. Kuid uue tehnoloogia kasutuselevõtmise ajal, kui naftahinnad olid veel väga kõrged tõotas põlevkiviõli tootmine (keevkihi tehnoloogia juurutamine selleks mõeldud oligi) palju suuremat tulu. Täna on olukord teine, põlevkivi tootmine on muutunud ebarentaabliks ja Eesti Energiale on ilmselt meelde tulnud põlevkivituha ehituses kasutamise võimalus.

Müügikõlblikku põlevkivituhka ei jätku

Vanu jäätmehoidlaid kasutada pole võimalik, kuna tuha omadused on vee mõjul muutnud. Traditsiooniliste ostjate müügisoove, mis piirduvad teatud kindlate füüsikalis-keemiliste omadustega põlevkivituhaga, ei suutnud Eesti Energia täielikult rahuldada juba mitu aastat tagasi. Seda ehitajate ja ehitusmaterjalide tootjate poolt tõepooles nõutud, niinimetatud müügikõlbulikku põlevkivituhka uuele põlevkivi põletamise tehnoloogiale ülemineku tõttu ostjatele lihtsalt ei jätku, selgitab Pototski.

Ettevõtte "ProfTsement" peadirektor Andrei Kalatšov leiab, et ehitajate nõutud müügikõlbuliku põlevkivituha müük Eestis on praktiliselt lõppenud. Mida Eesti Energia ka ei räägiks, märgib Kalatšov, see põlevkivituhk, mis saadakse põlevkivi põletamisel keevkihis ei kõlba praktiliselt millekski, nõudlust sellele pole.

Tema arvates oli üleminek uuele tehnoloogiale tervikuna viga. Saksamaal loobuti sellest juba möödunud sajandi 80-ndatel aastatel, Poolas uue sajandi alguses, Kalatšovi sõnul sel lihtsal põhjusel, et on oluliselt kallim kateldes põletamise tehnoloogiast nii selle juurutamisel kui ka edasisel ekspluateerimisel.

Kalatšov ütles, et Eesti Energiaga partnerlussuhete kõrghetkel 2012. aastal ostis ja vedas tema ettevõte Venemaale umbes 6 tuhat tonni vana tüüpi põlevkivituhka. Vaid Eesti ettevõte Kunda Nordic Tsement ostis seda veelgi rohkem. Praegu seda "ProfTsemendi" vajadusteks enam müüa pole, kõik, mis on, läheb Kundasse.

Aga uut tüüpi põlevkivituhka ostab Venemaa ettevõte vaevalt 5 tuhat tonni kuus. Ehitajatele ta ei meeldi, sest suure väävliühendite sisalduse tõttu pikeneb betooni tahkumise aeg, teisisõnu tööde kestus pikeneb.

Aleksandr Pototski sõnul katsetati ühes OSAMAT projekti raames ehitatud teelõigul ka uut tüüpi põlevkivituhka, seda, mis tekib põlevkivi põletamisel keevkihis. Mõnedes katselõikudes hakkas teekatteasfalt pragunema, selle põhjus jäi Pototskile teadmata.

Eesti Energia kommnetaare ei õnnestunud portaalil Sputnik saada. Riigile kuuluva ettevõtte kommunikatsiooniosakonna juht Kaarel Kuusk ei vastanud ühelegi portaali pöördumises esitatud küsimusele.

 

200