Tallinna jalgpalliuklubi Levadia lastemeeskondi treenib itaallane Giacomo Piron

Treener Itaaliast: unistas Itaalia naisest, kuid Eesti võlus ta ära

93
(Uuendatud 20:26 13.07.2019)
Tallinna jalgpalliuklubi Levadia lastemeeskondi treenib itaallane Giacomo Piron, kes valdab peaaegu täiuslikult eesti keelt. Treener kõneles Sputnik Eestile sellest, miks ta Eestist lahkuda ei taha ja kuidas hindab ta siinset jalgpalli.

TALLINN, 13. juuli — Sputnik, Ilona Ustinova. Tallinna jalgpalliklubi noor itaallasest treener Giacomo Piron kolis Eestisse juba lapsena ja on otsustanud oma edasise elu just Eestiga siduda, ehkki kunagi unistas ta küll kodumaale naasmisest.

Тренер ФК «Левадия» Джакомо Пирон
© Фото : из личного архива Джакомо Пирона
FC Levadia treener Giacomi Piron

Piron rääkis Sputnik Eestile kahe riigi erinevustest, peretraditsioonidest ja Eesti jalgpallist.

Giacomo, miks võttis teie pere nõuks Eestisse kolida ja kui vana te siis olite?

Minu vanemad meie katoliklikus peres on misjonärid. Meie kirik saatis igasugu riikidesse vabatahtlikke ja kuna minu vanematel oli ükskõik, kuhu minna, suunati meid Eestisse. Mina olin siis seitsmeaastane ja nüüd juba 16 aastat elamegi siin.

On teil suur pere?

Jah, meid on üheksa inimest. Ema, isa, mu neli õde ja kaks venda, mina olen lastest kõige vanem.

Kas mäletate oma esimesi muljeid uuest maast?

 

Mäletan täpselt oma esimest talve siin, kui esmakordselt lund nägin. Me elasime Veneetsiale suhteliselt lähedal Padovas, seal polnud kunagi lund või oli seda üsna natuke. Nsiin aga sadas korraga palju lund maha, see meeldis mulle väga!

Esimesest klassist peale tuli teil õppida võõras keel. Kas õpikava oli raske omandada?

Ma käisin Tallinna Lilleküla gümnaasiumis. Kõige raskem oli vaid esimene aasta. Minu klassis käis üks tüdruk, kes oli samuti Itaaliast, meile temaga anti lisatunde. Kõigepealt õppisime ä-d, ö-d, ü-d ja õ-d hääldama, itaalia keeles sellisei häälikuid ju ei ole, aga täpselt aasta pärast suutsime eesti keele juba üsna kenasti selgeks saada.

Mäletan veel, et meie algklasside õpetajal oli eesti-itaalia sõnaraamat, kuhu ta aeg-ajalt kiikas.

Vene keelt hakkasime õppima alates kuuendast klassist. Minu treenitavas meeskonnas on venekeelsed poisid, neile seletan vahel vene keeles, niivõrd kui see õnnestub. Ka minu tütarlaps on venelanna, aga temaga suhtleme inglise keeles.

Kuidas kulgesid edasiõpingud pärast kooli lõpetamist?

Ma tahtsin minna Tallinna Ülikooli kehakultuuri teaduskonda, kuid sisseastumisega ei vedanud. Ma ei teadnud, mida teha, olin alati igatsenud saada jalgpalluriks või treeneriks. Mul on väga hea meel, et tänu Indrekule sattusin klubisse Levadia (Indres Petersoo on selle klubi töötaja – toim.).

Kuidas te kokku saite?

See toimus ühes kirikus. Ma tulin sinna Nõmme Kalju jalgpalliklubi vormis, kuna olin selleks ajaks kaks nädalat nende juures stažeerinud. Indrek tundis huvi, miks ma just selle klubi valisin. Vastasin, et tahan treeneriks hakata, otsin tööd. Ta kutsus mind Levadiasse ja nüüd olendi juba kolm aastat nendega.

 

Jalgpall võlus teid ilmselt varasesest lapsepõlvest peale?

Jalgpall on itaallastel emapiimaga veres (naerab). Hakkasin mängima juba Itaalias elades, umbes viieaastasena, ja hiljem jätkasin Eestis. Minu lemmikuks on alati olnud Del Piero, seniajani pean Juventusele pöialt (Alessandro Del Piero oli Itaalia klubi Juventus kesktormaja – toim.).

Джакомо Пирон - тренер ФК «Левадия»
© Sputnik / Илона Устинова
FC Levadia treener Giacomo Piron

Kuidas te Eesti jalgpalli hindate?

Noo... leidub tugevaid mängijaid, aga see on hoopis teine maailm kui Itaalias. Mehed ei ole sama temperamentsed.

Kas temperamendierinevusi silmas pidades on lihtne siinsete elanikega ühist keelt leida?

Itaallased on avatumad, elavamad, neil on kombeks rääkides pidevalt žestikuleerida. Eestlased aga on kinnised. Lapsepõlves ma seda ei märganud, aga vanemaks saades hakkasin tähele panema. Kuigi, teate, viimasel ajal kohtan ma aina sagedamini eestlaste seas avatuma meelelaadiga inimesi.

Millistes Eesti linnades olete käinud, kas on lemmikkohti?

Ma olen käinud Tartus, Pärnus, Narvas – mitte ainult tööasjus, vaid niisama ka. Päris ilusad linnad. Eesti on hästi roheline maa, siin on imeilus loodus, Itaalias on see hoopis teistsugune.

Aga kõige enam meeldib mulle Tallinn, eriti suvel, kui õhtuti tuled süüdatakse. Talvel on samuti ilus, aga sellepärast raskevõitu, et päevad on lühikesed ja õues on pidevalt pime.

Kuidas aga suhtute eesti kööki, on teil lemmikroogi?

Koolis anti eesti tüitu, restoranides olen seda samuti maitsnud. Ei saa paha sõna ütelda, mulle meeldib. Aga kodus valmistame ainult oma roogi – pastat mitmesuguste kastmetega, pitsat. Muuseas, Eestis tehtav pitsa on itaallaste omast erinev.

Kuidas te tavaliselt pidupäevi tähistate?

Meie tähtsaimaks pühaks on jõulud, siis ehime alati jõulupuu. Kodus on meil ette nähtud kindel koht Joosepi, Maarja ja Jeesuse kujukeste jaoks, Eestis niisugust tava sageli ei kohta. Kõigiga koos tähistame 25. detsembril esimest jõulupüha, kingitused aga saame kätte 6. jaanuaril, kuna nimelt sellel päeval tõid Idamaa targad oma annid Jeesusele. Meie jaoks on se sümboolse tähendusega.

Матчи проходят в любую погоду
© Фото : из личного архива Джакомо Пирона
Mängud toimuvad iga ilmaga

Rääkige pisut oma tööst – keda te treenite?

Mul on kaks 2009. aastal sündinud poiste meeskonda ja üks rühm 2013–2015. aasta poisse. Lisaks tegutsen ma programmis SPIN, mis on koostatud noorte jaoks, kes vahest ei ole eriti head mängijad, kuid kellele jalgpall meeldib ja on neile lihtsalt üheks väljundiks.

Aasta tagasi töötasin ma treeneri abilisena teises klubis ja mängisin ka ise selles meeskonnas. Võrdlesin ja sain aru, et rohkem meeldib mulle just lapsi treenida, neilt saab rohkem emotsionaalset tagasisidet. Tunnen uhkust ja rahulolu, kui kõik see, mida neile õpetan, hästi välja tuleb.

Kas jalgpall jääb teile kogu eluks?

Meil on kombeks elada tänases päevas, tulevik aga on Jumala kätes. Aga ma ei kujuta küll ette, mis veel võiks minu elus olla peale jalgpalli (naerab).

Джакомо Пирон на отдыхе
© Фото : из личного архива Джакомо Пирона
Giacomo Pironi puhkusel

Sellegipoolest, kas teil on plaanis Eestisse jäädagi või vahest kolite hoopis kuhugi mujale?

Mul on plaanis Eestis elada. Kui olin noorem, siis mõtlesin Itaaliasse tagasi minna ja seal itaallannaga abielluda. Itaalia oli minu jaoks vaat et paleuseks. Aga kui suureks kasvasin, hakkas mulle siin aina enam meeldima. Minu tütarlaps on pärit Venemaalt ja ta ei ole siia kolimise vastu, kui abiellume.

93
Samal teemal
Itaalia tudeng avastab KGB arhiive Balti riikides
Diplomaadid ja poliitikud võitlesid heategevusliku jalgpalliturniiri karika eest
Põhja-Iirimaa võttis Eestilt võidu enne eesriide langemist
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega