Церемония открытия трассы для конькобежцев

Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada

96
(Uuendatud 08:45 02.02.2019)
2018. aasta Eesti parima sportlase, kiiruisutaja Saskia Alusaluga toimuva skandaali taustal, keda ei kaasatud suure rahalise preemia kandidaatide hulka, avati Tallinnas täismõõtmetega kiiruisutamisrada.

TALLINN, 2. veebruar — Sputnik. Reedel avati Tallinnas Härma staadionil Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada, kus loodusliku jääga kaetud 400m pikkusel ovaalil tegid ametliku uisuraja testi Tallinna Kiiruisuklubi kiiruisutajad.

Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart tõi välja, et tegemist on nii Tallinna linna kui ka kogu Eesti jaoks ajaloolise päevaga.

"Ei saa öelda, et see jäärada vastaks sajaprotsendiliselt kõigile standarditele, kuid teist sellesarnast pole kogu riigis. Seepärast on selle uisuraja valmimine uisutamise arendamisel suur samm edasi," ütles jääraja avamisel Tallinna Linnavoli kogu esimees Mihhail Kõlvart kommentaaris portaalile Sputnik Eesti.

Председатель таллиннского горсобрания Михаил Кылварт
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart

"Muide, kui rajal ei ole jääd, on seal võimalik sõita rulluiskudega, mida sportlased kasutavad tavaliste uiskude asemel sooja ilmaga," ütles Kõlvart.

Detailset kirjeldust jääraja avamisest võite lugeda portaali venekeelsest osast. Sputnik Eesti korrespondent jälgis toimuvat sündmuskohal.

  • Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    Вадим Анцупов
  • Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 4
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinnas avati Eesti esimene täismõõtmetes kiiruisustaadioni jäärada

Piduliku avamise raames viidi staadionil läbi ka esimene kahe-ringine ajasõit, mille läbis kõige kiiremini ja ühtlasi püstitas esimese Härma staadioni kiiruisutamise rekordi Aleks Luik. Esimene rekordaeg 800m distantsil on 1.20,5, edastas Tallinna linnavalitsus. 

Tallinna Kiiruisuklubi treeneri Mart Markuse sõnul on loodud võimalused Tallinnas kiiruisutamisega tegelemiseks suur samm edasi.

Skandaal Eesti spordis: aasta parim sportlane jäi auhinnata >>

"Meie senised võimalused Tallinnas ala harrastada piirdusid suuresti hokiväljakul short track formaadis treeningutega või siis järvede jääl matkamisega. Võimalus treenida täismõõtmetes uisuringil, kus ka kurvide raadiused on reeglitele vastavad, on sportlaste jaoks ülimalt oluline. Seda nii tehnika õppimisel ja lihvimisel kui ka mahutreeningute läbiviimisel," rääkis Markus.

"Tänane testsõit õnnestus hästi ja raja kvaliteet on hea. Kuniks külmad püsivad, kasutame Härma staadionit oma peamise treeningpaigana. Loodan, et loodud võimalus kiiruisutamisega tegeleda toob juurde ka ala harrastajaid," lisas ta.

Spordiliitude juhid kogunesid teisipäeval, 29. jaanuaril Kalevi spordihallis toimunud pressikonverentsile
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tallinna spordivaldkonda kureeriva abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on mitmekülgsete sportimise ja liikumisvõimaluste tagamine linna jaoks prioriteet.

"Paljude spordialade arendamise kõrval peab Tallinn oluliseks anda panus, et kaasa aidata ka kiiruisutamise traditsioonide jätkamisele ja taaselustamisele. Loodan, et Härma uisuring on oluliseks toeks meie kiiruisutamise järjepidevuse tagamisel," tõdes Belobrovtsev.

"See areen saab olema avatud treeninguteks kiiruisutamisega tegelevatele spordiklubidele, koolitundide läbiviimiseks naabruses asuva Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilastele ja teistele koolidele ning ka kõigile linlastele, kes oma vaba aega soovivad sportlikult ja uisutades sisustada," lisas ta.

Alusalu pälvis esimese kiiruisutajana aasta naissportlase tiitli >>

Härma staadioni uisuring jääb koolipäevadel peamiselt Lasnamäe Vene Gümnaasiumi ja teiste piirkonnas asuvate koolide õpilaste kasutusse. Uisuklubide treeningute läbiviimiseks koostatakse graafik.

Operatiivset infot uisuraja avamise aegade, pakutavate teenuste ja raja olukorra kohta leiab alates uuest nädalast Pirita Spordikeskuse kodulehelt ja Härma staadioni infotahvlilt.

Härma staadioni renoveerimise esimene etapp valmis 2018. aasta sügisel, kui avati 400m betoonist uisuring, mida suvisel ajal kasutavad rulluisutajad.

Lisaks on Härma staadionile rajatud kunstmuruga jalgpalliväljakud, 100m tartaankattega jooksusirge koos kaugushüppe kasti ja kuulitõuke sektoriga, kolm tänavakorvpalli väljakut ja street workout'i harrastamiseks võimlemislinnak. Kunstkülmetus valmidusega ja täisinventariga alustab staadion tööd järgmisest hooajast.

© Sputnik / Андрей Петров
Street Workout trennid Lasnamäel Pae pargis
96
Tagid:
sport, kiiruisutaja, tallinn, Eesti
Samal teemal
Tallinna abilinnapea "tõmbas lõuga" 16 korda
Säravad fotod kõigi aegade parimaist võitlussportlastest
Täna õhtul kuulutatakse välja "Aasta sportlane 2018" laureaadid
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega