Spordiliitude juhid kogunesid teisipäeval, 29. jaanuaril Kalevi spordihallis toimunud pressikonverentsile

Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid

120
(Uuendatud 12:44 30.01.2019)
Sputnik Eesti uuris, kuidas valmistub Tallinn suurteks rahvusvahelisteks võistlusteks ning kas Eesti sportlased suudavad ka siinsetelt turniiridelt medaleid tuua.

TALLINN, 30 jaanuar — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Tallinna aselinnapea Vadim Belobrovtsev ja spordiliitude juhid kogunesid teisipäeval, 29. jaanuaril Kalevi spordihallis toimunud pressikonverentsile, kus avalikkust tutvustati spordimaailma ootavate peamiste sündmustega, mida viiakse tänavu Eesti pealinnas läbi rekordilisel arvul. 

Пресс-конференция, посвященная ключевым спортивным событиям в Таллинне в 2019 году
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna aselinnapea Vadim Belobrovtsev ja spordiliitude juhid kogunesid teisipäeval, 29. jaanuaril Kalevi spordihallis toimunud pressikonverentsile, kus avalikkust tutvustati spordimaailma ootavate peamiste sündmustega, mida viiakse tänavu Eesti pealinnas läbi rekordilisel arvul. 

2019. aasta tähtsamate võistlustena võiks mainida kuut, ütles aselinnapea Sputnik Eestile antud kommentaaris: "Muidugi ei ole sellel aastal UEFA Superkarika suurusjärgus sündmusi (UEFA finaalile on üldse raske midagi kõrvale seada).

Aga näiteks on noorte meistrivõistlused maadluses samuti väga suur ettevõtmine. Ma leian ka, et peaaegu igal suurel võistlusel on meie sportlastel head võimalused võiduks või kohtadeks poodiumil.

See puudutab nii sumot, maadlust, maratoni, triatloni ja isegi jäähokit - näiteks võitsid meie noored hokimängijad maailmameistrivõistlustel oma alagrupis kõik Tallinnas toimunud kohtumised." 

Виталий Белобровцев
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna aselinnapea Vadim Belobrovtsev

Belobrovtsevi sõnul põhjustavad suurimaid raskusi Ironmani triatloni ja Tallinna maratoni korraldamine, sest nad nõuavad suuremaid muutusi kesklinna liikluskorralduses.

"Teisest küljest, kuna need sündmused ei toimu siin esimest korda, on meil kogemus juba olemas ja probleeme peaks tekkima vähem," lisas Belobrovtsev Tallinna valmisolekust suuremaid spordiüritusi korraldada.

Sputnik Eesti pöördus ka spordialaliitude juhtide poole, et kuulda nende arvamust valmisolekust suurturniiride vastuvõtmiseks ja palus neil Eesti sportlaste võiduvõimalusi hinnata.

Hoki: oluline on võidelda iga millimeetri eest

Eesti Hokiliidu (EHL) president Rauno Parras jutustas, et Noorte Maailmameistrivõistlused oli vajalikuks turniiriks, mis võimaldas meil proovida kõiki täiskasvanute maailmameistrivõistlustele kavandatud uuendusi. 

Näiteks, kuidas peaks toimuma tseremooniad lippude tõstmise ja hümni esitamisega. Katsetati ka elava muusika ideed mängude ajal ja meeskonnale valiti maskott

Selliseid detaile on Parrase arvates vaja selleks, et publikul oleks lõbusam. 

Lõppude lõpuks ootab EHL igale Eesti koondise kohtumisele vähemalt viit tuhandet pealtvaatajat (Tondiraba mahtuvus on 5800 inimest).

Muide, "Tondiraba" näol on meil suurepärane jäähall, leiab Parras. Keskus on hokimaailmas väga heas kirjas - seda isegi juhtivate jäähokiriikide seas.

Президент Хоккейного союза Эстонии Рауно Паррас
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti Hokiliidu president Rauno Parras

Ei ole juhus, et Tallinnas korraldavad oma mänge ka KHLi (Kontinentaalse hokiliiga) ja Soome liiga klubid. Näiteks Saku Suurhallis, kus toimusid 2006. aastal maailmameistrivõistlused, tuli palju ära teha lausa nullist.

Tondiraba on aga jääpalee, mis võimaldab igal ajal kõrgetasemelisi hokimatše korraldada ja mis aitab ka suuremaid turniire Tallinnasse tuua.

"Kui rääkida meie meeskonna esinemisest, siis pole ma kunagi tulemuste kohta ennustusi teinud. Olen alati öelnud, et mängida tuleb üht vahetust teise järel, keskenduda oma vahetusele, võidelda iga millimeetri jää eest.

See tähendab, esineda väärikalt ja alles seejärel tulemusi vaadata - nii konkreetse mängu kui ka kogu turniiri ulatuses.

See on kontseptsioon, mida EHL juhtkond rahvuskoondiselt ootab ning peatreener ja mängijad saavad endale selgemaid eesmärke seada."

Võitlus: mistahes medal on juba saavutus

Eesti Maadlusliidu president Jaanus Paeväli ütles Sputnikule, et Juunioride maailmameistrivõistlused on Eesti maadlejate jaoks väga oluliseks sündmuseks ning Eesti soovinuks seda turniiri juba aasta tagasi korraldada. Kuid dokumentidega jäädi hiljaks.

"Sel aastal oli meil Budapesti näol väga tõsine konkurent. Mul on ülimalt hea meel, et lõpuks valiti Tallinn ja püüame mitte häbisse jääda.

Tänapäeval saab kõike korraldada kõrgeimal tasemel, peamine raskus seisneb tavaliselt ainult ajapuuduses.

Õnneks on inimesi, kes on valmis turniiri korraldamisse oma südame panustama ning maadlusliidu juhtkond annab endast parima, et kõik õnnestuks," ütles Paeväli optimistlikult.

Президент Союза борьбы Эстонии Яанус Паэвяли.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti Maadlusliidu president Jaanus Paeväli

Võistluse favoriitideks pidas Paeväli Venemaad, Hiinat, tugevaid Euroopa maadlusmaid - Ungarit, Skandinaaviat, Soomet, samuti USA-d, Kuubat ja mitmeid Aafrika riike.

"Need on maailmameistrivõistlused - kogu maailm on Tallinnas esindatud. Siia tuleb spordiala koorekiht, sest tänased juuniorid on homsete täiskasvanute MM-ide ja olümpiamängude tšempionid.

Meil on ka omad lootused - nimesid ma mainima ei hakka, et mitte ära sõnuda - vastasel juhul annavad nad mulle naha peale (naerab). Aga loodan, et medali me saame," teatas Jaanus Paeväli.

Maadlusliidu juhi sõnul esindavad Eestit umbes 15 inimest (kreeka-rooma maadluses kõigis kümnes kaalukategoorias, naiste ja vabastiili maadluses – kummaski kaks-kolm sportlast).

"Lisan, et mistahes medal on suur saavutus. Tegu on maailmameistrivõistlustega," ütles Paeväli.

Sumo: Kas Baruto läheb lahingusse?

Eesti Sumoliidu asepresident, Sumo Euroopa meistrivõistluste korraldaja Kaido Höövelson, tuntud kui legendaarne sumokas "Baruto", ütles Sputnik Eestile antud kommentaaris, et Euroopa sumomeistrivõistluste Eestisse toomine ei olnud liiga keeruline.

Baruto - Kaido Höövelson
© AP Photo / David Guttenfelder

Mõni aeg tagasi korraldas Baruto juba edukad juunioride ja laste Euroopa meistrivõistlused Rakveres ning Euroopa Föderatsioon veendus Eestis korraldatud turniiride kvaliteedis.

"Kõik osalejad tahtnuks uuesti Rakverre minna, kuid ma otsustasin Euroopa meistrivõistlused siiski Tallinnas läbi viia, sest analoogseid üritusi ei ole meil varem olnud. Olen kindel, et sportlased tulevad rõõmuga Eesti pealinna.

Publik on samuti olemas - sõbrad, sugulased ja tuttavad tulevad kindlasti sportlasi toetama. Meie omalt poolt populariseerime sumot üha rohkem, ülekandeid tehakse ka Euroopa Sumoföderatsiooni veebilehel.

Кайдо Хёэвельсон
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti Sumoliidu asepresident, Sumo Euroopa meistrivõistluste korraldaja Kaido Höövelson, tuntud kui legendaarne sumokas "Baruto"

Kuid loomulikult nõuab populariseerimine aega ja rahalisi vahendeid," mainis Höövelson.

"Baruto" lisas, et kindlasti on tugevad meeskonnad Ukrainal, Venemaal ja Poolal: "Aga Eesti sumokad peaksid neile väärilisteks vastasteks olema, eriti loodan ma noortele sumo-tüdrukutele - nad on väga tublid.

Meeste hulgas on samuti noorem põlvkond tugevam, täiskasvanud aga mõnevõrra nõrgemad. Kuigi kunagi ei tea, kes ja kuidas arenes või saabuvaiks võistluseks valmistunud on.

Mis puutub minusse, siis peagi algavad Eesti sumovõistlused ja seal otsustatakse, kes Euroopa meistrivõistlustele sõidavad. Ma ei ole veel lõplikku otsust langetanud."

Vadim Belobrovtsev märkis oma kõnes, et möödunud aastal toimusid Tallinnas mitmed suured tiitli- ja karikavõistlused – kokku 22 - ning eeldas, et saabunud aasta osutub mõneti tagasihoidlikumaks.

Kuid vastupidiselt ootustele kasvas selliste ürituste arv 27-ni, püstitades uue rekordi. Võrreldes 2016. aastaga näitaja lausa kahekordistus.

Tulemus on Belobrovtsevi arvates seotud Tallinna linna helde rahalise toetusega (kokku ligi 650 tuhat eurot) ning spordialaliitude ja teiste organisatsioonide julgusega pakkuda Eesti pealinna erinevate rahvusvaheliste võistluste toimumiskohaks.

Peamised 2019. aasta spordiüritused Tallinnas:

• Euroopa Sumo meistrivõistlused (19. – 21. aprill)

• Juunioride maadluse maailmameistrivõistlused (12.-18. august)

• Maailma jäähoki meistrivõistlused, I divisjon, B grupp (28. aprill - 4. mai)

• Vaegkuuljate kergejõustiku maailmameistrivõistlused siseruumides (14. märts - 17. märts)

• Tallinna Maraton (6.-8. september)

• Ironman Tallinn (3.-4. august).

120
Tagid:
maadlus, sumo, jäähoki, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused ujumises, võistlused, tallinn, sport
Samal teemal
Alusalu pälvis esimese kiiruisutajana aasta naissportlase tiitli
Kelly Sildaru võitis pargisõidus kolmanda X-Mängude kuldmedali
Julia Beljajeva võitis Dohas
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega