Eesti jalgpalliväravavaht Mihkel Aksalu

UEFA Rahvuste liiga: Eesti mängib Turus Soomega

34
(Uuendatud 14:17 11.09.2018)
Eesti jalgpallikoondise mängijad rääkisid portaalile Sputnik Eesti, miks meeskond võib Soomega mängides näidata paremat jalgpalli kui eelmises mängus Kreeka vastu ja saada UEFA Rahvuste liiga välismängult olulisi punkte.

TALLINN, 11. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Eesti rahvusmeeskonna järgmine kohtumine Rahvuste liiga turniiril Soome jalgpallikoondise vastu toimub teisipäeval, 11. septembril, Turus algusega kell 21:45. Mängu teenindab Iisraeli kohtunikebrigaad, mida juhib Orel Grinfeld. Portaal Sputnik Eesti korraldab mängust on-line ülekande.

Kolme päeva eest jäid eestlased esimeses Rahvaste liiga kohtumises Tallinnas alla Kreekale 0:1.

Eksklusiivne: Eesti rahvusmeeskonna kapten kommenteeris kohtumist Kreekaga >>

Esimene mäng tõi välja rahvusmeeskonna nõrgad kohad

Vladimir Voskoboinikov, endine Eesti koondise ründaja ja praegune Eesti juunioride (U-17) koondise abitreener rääkis portaalile Sputnik Eesti, et üks eestlaste lüüasaamise põhjus mängus kreeklastega oli kogenud kaitsjate puudumine. Mängu jättis vahele Eesti 2017. aasta parim jalgpallur Ragnar Klavan, veel täielikult taastumata Joonas Tamm tuli mängu alles kohtumise lõpus. Tallinna "Flora" mängija Madis Vihmannile oli mäng kreeklastega ehk esimene sellise tasemega mäng nii tõsine vastasega.

Владимир Воскобойников
© Фото : FCI Tallinn
Endine Eesti koondise ründaja Vladimir Voskoboinikov

Seetõttu võib esimese poolaja algust, isegi kogu esimest poolaega pidada ebaõnnestumiseks. Mänguaeg kulus vastasega harjumisele, sabistati liigselt ja Eesti jalgpallurid tegutsesid arusaamatult. Kõik lõppes sellega, et Eesti lasi endale värava lüüa: kreeklased lõid küll ilusa värava, kuid selle põhjustas viga meie kaitse positsioonivalikul. Löödud värav rahustas Kreeka meeskonna maha, kuid provotseeris Eesti rahvusmeeskonda ja tema mäng paranes — palli valdamise protsent suurenes, hakkas tekkima surve Kreeka väravale.

Kui noored ei suuda, aitavad kogenumad

Voskoboinikov on veendunud, et Eesti rahvusmeeskonna kaitse peaks Soomes olema kindlam ja ühtsem: Ragnar Klavan peaks vigastusest paranema ja ilmuma algkoosseisus. Ja kui mängivad parimad, nagu Klavan, annab see lisakindlust ka ülejäänutele. Voskoboinikovi ei üllatanud ka Vassiljevi tunnistamine Eesti meeskonna parimaks mängijaks.

Eesti jalgpallikoondise uus särk kordab klassikat >>

"Konstantin Vassiljevil ei pruugi olla piisavalt treeningkoormust ja füüsilist võimekust, kuid tema söödud ja pealelöögid pole kuhugi kadunud. Arvan, et mängus soomlastega peaksid teised "klaverit tassima" ja Vassiljev peaks saama sellel mängida, see tähendab mitte kulutama energiat osalemisele kaitsemängus. Sellise taktikaga ilmselt võikski mängima minna. Positiivse tulemuse võimalus kohtumises naabriga, kuigi Eesti mängib vastase väljakul, on olemas — Soomet ei saa nimetada jalgpalli suurtegijaks," arvab Vladimir Voskoboinikov.

Eesti Poola Cracovia ja Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov
© Sputnik / Вадим Анцупов

Väravaid ei lööda palju

Vaevalt et väravaid palju lüüakse — Eesti ründemängus on tõepoolest suur probleem. Panus tehakse Henri Anierile, kuid see ei ole end eriti õigustanud. Selliseid "väravanäljaseid" ründajad, nagu oli näiteks Andres Oper, kes oli võimeline ka teisel korrusel mängima, võimsaid, kiireid, Eesti rahvuskoondise käsutuses praegu pole.

Näiteks Henrik Ojamaad võib nimetada pigem "tööhobuseks", Sergei Zenjov on rohkem ääreründaja. Puudub just tipuründaja, kes rünnaku edukalt lõpetaks, on Voskoboinikov veendunud.

"Meeskonna peamiseks lootuseks on siiamaani Kostja Vassiljev, kes suudab väljastpoolt trahvikasti väravale lüüa. Sageli selle peale kogu mäng üles ehitataksegi. Võimalusi on alati, isegi Brasiilia või Hispaania vastu, küllap neid saab olema ka mängus soomlastega. Lihtsalt tuleb tekkivateks võimalusteks valmis olla ja keskenduda nii palju kui võimalik kaitsemängule," lisas Voskoboinikov.

"Nõmme Kalju" kaitsja Trevor Elhi on veendunud, et mäng saab olema väga raske, sest Soome mängib kodus ja võit esimeses Rahvaste liiga mängus Ungariga näitas, et Soome meeskond on heas vormis.

Тревор Эльхи в игре против сборной Новой Каледонии
© Фото : Eesti jalgpall
"Nõmme Kalju" kaitsja Trevor Elhi

Aga ma loodan, et meie poisid tulevad mängima kõrge motivatsiooniga ja sooviga eelmine kaotus heaks teha (novembris 2017 peetud sõprusmängus Helsingis kaotas Eesti 0:3 — toim.). Ma arvan, et väravaid lüüakse vähe, kuigi väravavõimalusi saab olema mõlemal võistkonnal," ütles Elhi.

Kaitsja sõnul võib olulise asjaoluna nimetada Ragnar Klavani tagasipöördumist koondisesse, kelle kogemused ja oskused tulevad kasuks kogu meeskonnale. "Vassiljevi hea mäng kreeklaste vastu tuli mulle meeldiva üllatusena. Loodetavasti see hea ind jätkub," ütles Elhi, kes teeb enda sõnul kõik, et ka teda kutsutaks rahvuskoondisesse Rahvuste liiga mängudeks veel selles mängutsüklis.

Lasteaia kasvandikud toetasid Eesti koondist tema treeningus >>

Varem rääkis Eesti rahvusmeeskonna endine poolkaitsja Aleksandr Dmitrijev portaalile Sputnik Eesti, et soomlasi ei saa mingil juhul pidada nõrgaks vastases. Kõik Eesti alagrupi meeskonnad – nii Kreeka, Ungari kui ka Soome, on tugevad. Kuid lootust on, et iga meeskonnaga mängides võidakse saavutada positiivne tulemus.

UEFA Rahvuste liiga (ingl. k. — UEFA Nations League) on alates 2018. aastast esimest korda toimuv Euroopa riikide meeskondade jalgpalliturniir. Reglemendi järgi saavad parimad võistkonnad osaleda Euroopa 2020. aasta meistrivõistlustel.

Lisateavet Rahvuste liiga mängude kohta leiate portaali Sputnik Eesti eriprojektist.

34
Tagid:
turniir, sport, jalgpall, UEFA Rahvuste liiga, UEFA, jalgpallikoondis, Vladimir Voskoboinikov, Turu, Soome, Eesti
Teema:
Eesti UEFA Rahvuste liigas (26)
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega