Petturid üritasid müüa olematuid pileteid UEFA karikamängule, illustreeriv foto

Petturid üritasid müüa olematuid pileteid UEFA karikamängule

55
(Uuendatud 08:15 24.07.2018)
Tallinnas toimuva UEFA superkarika mänguga seoses üritati korraldada pettust, kui inimestele pakuti müümiseks pileteid, mida müüjal tegelikult ei olnud.

TALLINN, 24. juuli — Sputnik. "Jalgpalliliiduni on jõudnud juhtum, kus inimestele pakuti 15. augustil Tallinnas peetava UEFA superkarika mängu pileteid ja VIP pileteid, kuid reaalselt müüjal pileteid ei olnud," rääkis Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peasekretär Anne Rei, vahendas Pealinn

"Juhime kõigi inimeste tähelepanu, et pileteid superkarika mängule müüb ainult UEFA läbi ametliku piletiportaali. Teistel organisatsioonidel, välja arvatud EJL, ega eraisikutel ei ole õigust pileteid müüa," ütles Rei.

"Pileti ostmine nn mustalt turult ei ole UEFA superkarika piletimüügireeglitest lähtuvalt lubatud. Inimesed, kes ostavad pileteid mujalt kui ametlikust müügikohast, peavad arvestama võimalusega, et neile müüakse õhku või isegi kui neil õnnestub pilet osta, ei pruugi sellega staadionile pääseda. Kõik UEFA poolt väljastatud piletid on seotud konkreetse isikuga," lisas Anne Rei.

Pohlak rääkis Eesti valmistumisest UEFA superkarikamänguks >>

Jalgpalliliidu peasekretär selgitas, et tarbijamänge, kus loositakse välja UEFA superkarika pileteid, on võimalik korraldada ainult UEFA ametlikel partneritel.

"Hiljuti oli sotsiaalmeedias juhtum, kus üks lehekülg, kellel puudusid vastavad õigused, üritas korraldada UEFA superkarika piletitega tarbijamängu, kasutades selleks ilma loata UEFA-le kuuluvat videomaterjali. Sotsiaalmeediaplatvormi ja UEFA koostöös selline tegevus kustutati," lausus Rei.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, kujutab iga-aastane Superkarika finaal endast üht mängu Euroopa kahe peamise jalgpaliturniiri – Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga võitjate vahel. 2018. aastal leiab see jõukatsumine aset 15. augustil Tallinnas A. Le Coq Arena staadionil ning vastasteks on Real ja Atletico – mõlemad on Madridi koondised. 

UEFA Superkarikas Tallinnas toimub ilma Cristiano Ronaldota
© AFP 2019 / PATRICIA DE MELO MOREIRA

Paljude Eesti jalgpallisõprade kurvastuseks kuulus Portugali esitormaja Cristiano Ronaldo A. Le Coq Arenal staadionil toimuvas UEFA Superkarika mängus platsile ei tule — kuu aega enne mängu läks jalgpallur Madridi Realist üle Torino Juventusesse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Portugallane allkirjastas lepingu Torino klubiga neljaks aastaks, tema ületulek läks Juventusele maksma 100 miljonit eurot. Itaallased on ühtlasi sunnitud tasuma 12 miljonit eurot FIFA reglemendi raames sätestatud kaasnevaid kulusid, teatatakse Juventuse ametlikul kodulehel.

Juunikuus toimunud pressikonverentsil teatas Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, et ettevalmistused Superkarikaks kulgevad edukalt. Tema sõnul on kõige tähtsam valmistada ette muru, et see vastaks mitte ainult Eesti-sisestele kvaliteedistandarditele, vaid et see saaks hindeks viis pluss ka kogu maailma jalgpallimõõdikute kohaselt. Üleilmseks mureks aga jääb staadionil jätkuvalt istekohtade nappus kõikide tribüünile pääseda soovijate tarvis.

Real — Atletico Tallinnas: piletijaht on avatuks kuulutatud >>

Piletite müük sellele mängule algas UEFA ametlikul kodulehel 5. juulil kell 15.00 Eesti aja järgi ja lõppes 26. juunil kell 15.00. Hinnad varieerusid alates 50 kuni 130 euroni. Vabamüügile tuli 5900 piletit, kuna kaks Hispaania klubi olid juba eelnevalt saanud kumbki 1400 piletit.

55
Tagid:
pettur, pilet, sport, jalgpall, hoiatus, Superkarika finaal, A. Le Coq Arena, EJL, UEFA, Anne Rei, Eesti, Tallinn
Teema:
UEFA superkarikafinaal (12)
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega