Jevgenia Moskaljuk

Vabatahtlik Eestist: rahvaste ühtsus on saanud MM-i visiitkaardiks

72
(Uuendatud 18:20 08.07.2018)
Eestist pärit vabatahtlik Venemaa MM-il Jevgenia Moskaljuk jutustas juhuslikust kohtumisest Venemaal Sotši linnas Valgamaalt pärit eestlannaga, Venemaa jalgpallisõprade reageeringuist oma koondise mängudele ja kõige lärmakamatest vutifännidest.

TALLINN, 7. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Jalgpalli maailmameistrivõistlused Venemaal kulgevad sõpruse, rahvaste ühtsuse ja vastastikuse lugupidamise tähe all ning väljaspool rahvuslikku kuuluvust. Niisugused on Eestist pärit vabatahtliku muljed MM-il valitsevast õhkkonnast.

Jevgenia töötab MM-i ajal Sotši linnas, täites ülesannet "Vastastikune koostöö meediaga" – ta käib mitmesugustel maailma esivõistlustega seotud üritustel ning Sotšis Fišti staadionil toimuvaid mänge vaatamas.

Sotšis on MM-i raames toimunud neli mängu: Belgia – Panama, Saksamaa – Rootsi, Austraalia – Peruu (alagrupimängud) ja Uruguay – Portugal (1/8-finaal). Selsamal staadionil mängivad 7. juulil veerandfinaalis Venemaa ja Horvaatia.

Jevgenia Moskaljuk lausus Sputnik Eestile, et vabatahtlikuna töötada pole sugugi raske, vaid huvitav: "Muidugi tuleb ette füüsilist väsimust, kui päeva lõpuks ei tunne enam jalgu all, iseäranis peale hilisõhtuseid mänge, kui alles teisel öötunnil koju jõuad. Aga väsimus läheb kiiresti üle ja alles jäävad vaid töövahetuse jooksul saadud emotsioonid."

Kogemus maksab rohkem kui raha: miks vabatahtlik Eestist jalgpalli MM-ile sõidab>>

Вид на медиазону с рабочего места Евгении Москалюк
© Фото : из личного архива Евгении Москалюк
Vaade Jevgenia Moskaljuk töökohalt.

Mängu käiku jälgida vabatahtlikul päriselt ei õnnestu, sest tuleb tegelda oma otseste töökohustustega. Aga kuna Jevgenia toimetab meediatribüünil (kus paiknevad raadio- ja telekommentaatorid ning fotograafid), siis on võistlevate meeskondade pöidlahoidjad tal otse silme ees. Nii et kui mitte jalgpalliväljakul juhtuvat, siis tribüünidel valitsevat õhkkonda õnnestub Jevgenial kindla peale täiel määral nautida.

Vabatahtliku kogemuste kohaselt on kõige lärmakamateks kaasaelajateks Fišti staadionil olnud Peruu fännid: kogu mängu vältel ei vaibunud kära sekundikski. Inimeste emotsioonid staadionil on aga see, mis igaveseks südamesse jääb.

Elu keeb ka väljaspool staadioni piire

Kogu Adleris (see on Sotši linnaosa, kus vabatahtlikud elavad ja kus mänge võõrustav Fišti staadion paikneb) on õhkkond hästi jalgpallikeskne ning kui juhuslik inimene linna satub, saab ta Jevgenia sõnul otsemaid aru, et seal leiab parajasti aset suursündmus – tohutu hulga rahvuslippudega inimeste, lipuvärvidesse maalitud nägude, igast ilmanurgast pärit vutifännide kõikvõimalike ergutushüüete skandeerimise järgi.

Sotši tänavail on palju erinevate riikide esindajaid. Keegi peab pöialt konkreetsele riigile või jalgpallurile, keegi lihtsalt ilusale ja tehniliselt heale mängule.

Tallinna Vabaduse väljakul saab vaadata jalgpalli MM finaalmänge>>

Adleri kohalikke elanikke, nentis Jevgenia, on raske eristada, aga neil, kellega on õnnestunud suhelda, on hea meel linna külaliste üle ja ollakse väga külalislahked.

"Eesti elanikke ma Sotšis vutifännide seas kohanud ei ole. Kuid üllataval kombel majutati mind elama koos vabatahtliku tütarlapsega, kes on sünnilt eestlanna. Tema nimi on Karina Kesvatera ja tal on jalgpallimängija kogemus. Karina on mänginud koguni Eesti rahvuskoondises. Praegu elab ta Austraalias, juba kaks aastat. Aga tahan märkida, et vabatahtlike puhul ei ole tunda kuuluvust ühegi riigi või rahvuse juurde, siin on kõik ühtsed. Me oleme ühe tervikuna hõivatud ühe ja sama ettevõtmisega ja naudime kõike ilma rahvusliku kuuluvust rõhutamata."

Евгения Москалюк (справа) и Карина Кесватера - коллега по команде волонтеров
© Фото : из личного архива Евгении Москалюк
Karina Kesvatera ja Jevgenia Moskaljuk (paremalt).

Ent samasugused hoiakud ei ilmne Jevgenia arvates sugugi ainult vabatahtlike puhul. Need on kõigil jalgpallisõpradel, kes suhtuvad üksteisesse suure lugupidamisega, teevad fotosid konkurentide lippudega, on kõigi suhtes sõbralikud ja avatud. Niisugune kaasahaarav õhkkond on väga muljetavaldav ja paneb mõtlema sellele, kui tugevalt maailmameistrivõistlused Venemaal inimesi on ühte liitnud.

Jalgpalli MM 2018>>

"Inimesed on selle jalgpaliturniiri ülisuureks koostisosaks. Rahvaste sõprus ja ühtehoidmine – just see on oluline, mida tasub praegustel meistrivõistlustel esile tõsta. Jalgpall jääb jalgpalliks, aga pole midagi tähtsamat MM-ile saabunud eri rahvustest inimeste vastastikusest austusest ja ühtekuuluvusest," lisas ta.

Евгения Москалюк и австралийские болельщики
© Фото : из личного архива Евгении Москалюк
Jevgenia Moskaljuk koos Austraalia fännidega.

Armastusest vihkamiseni on üksainus samm

Vabatahtlik on kohal ka Venemaa ja Horvaatia koondise MM-i veerandfinaali mängus, mis peetakse Fišti staadionil laupäeval, 7. juulil. Pärast Venemaa võitu Hispaania üle, lausus Jevgenia Moskaljuk, olid kõik Sotši elanikud õnnelikud ega suutnud asetleidnut päriselt uskuda, õhus pulbitses rõõm koos jahmatusega.

"Samas ei saa jätta mainimata kontraste Venemaa vutifännide reaktsioonidele oma koondise suhtes. Pärast eelviimast mängu, kui Venemaa kaotas Uruguayle tulemusega 0:3, kirus iga venelane, kellega me pärast mängu suhtlesime, oma meeskonda nii kuis jaksas. Seega kaotuse korral polnud pöidlahoidjate toetust sugugi tunda," lausus ta.

Ent Jevgenia on kindel: horvaatidega mängides valitseb nii staadionitribüünidel kui ka neist väljaspool imetabane õhkkond, ning suurepärane toetus turniiri peremeestele saab tagatud.

"Kus Lenin magab?": mida küsivad välismaalastest jalgpallifännid vabatahtlikelt>>

Varasemas intervjuus Sputnik Eestile ütles Jevgenia Moskaljuk, et MM-il Venemaal vabatahtlikuna töötamiseks kasutab ta oma isiklikku puhkust, kuna niisugune kogemus on rahast kallim.

Ajaloos esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused Venemaal toimuvad 14. juunist 15. juulini. Maailmakarikaturniiri mänge võõrustavad Moskva, Peterburi, Kaliningrad, Volgograd, Kaasan, Nižni Novgorod, Samaara, Saransk, Rostov Doni ääres, Jekaterinburg ja Sotši.

72
Tagid:
Jalgpalli MM, MM 2018, Jevgenia Moskaljuk, vabatahtlik, Sotši, Eesti
Teema:
Jalgpalli MM 2018 (84)
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega