Olümpiamängud kurnavad ja innustavad spordiajakirjanikke, illustreeriv foto

Olümpiamängud kurnavad ja innustavad spordiajakirjanikke

51
(Uuendatud 15:13 03.03.2018)
Harjumuspärasest pikemal pingelisel perioodil suureneb ühelt poolt ajakirjanike koormus, teisalt pakub tähtsal üritusel osalemine ja huvitavate võistluste jälgimine mõningast tasakaalustavat mõju ning suurendab motivatsiooni.

Virgo Siil, ajakirja Universitas Tartuensis peatoimetaja

Olümpiamängud on sport­lastele, spordisõpradele ja ­ajakirjanikele erilise tähendusega: see on iga nelja aasta tagant toimuv suursünd­mus, millel on ajalooline mõõde ja tähtsus, seetõttu on see hea aeg ajakirjanike koormuse ning selle talumise uurimiseks.

PyeongChang 2018 taliolümpiamängud >>

Nagu tippsportlane unistab sellele sümboolsele areeni­le jõuda, on sarnane unistus ajakirjanikelgi, kes tahavad oma silmaga tunnistada ajaloolisi mõõduvõtte. Spordiajakirjanike puhul peab arvestama sellega, et suu­rem osa neist võtab sporti väga tõsiselt ning ühtlasi on nii mõ­nelgi neist selja taga sportlase­ karjäär.

OM 2018 lõplik medalitabel
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Kui varem on toimetustest olümpiale saadetud pigem koge­nud ajakirjanikke, kel on ajapikku kogunenud ulatuslik teadmiste­ pagas ja allikatevõrgustik, siis sel korral osutusid valituks ka lühema staažiga nooremad ajakir­janikud. Põhjuseid oli mitu.

Tehnoloogia võrdsustab

Kui varem oli pikem staaž kogunenud teadmiste tõttu eelis, siis nüüd saab noor ajakirjanik vajaliku teabe guugeldades ja sporditeemalistelt kodulehtedelt kätte, seega isiklike kontaktide mõju väheneb. Teine põhjus on see, et aja­ lehtedel on peale paberlehe ka võrguväljaanne ja sotsiaalmee­dia, mida täita. Ristmeedia ajastu eeldab väljaannetelt mitmekesise sisu tootmist.

Internet ja sotsiaal­meedia pakuvad peale teksti veel võimalust edastada näiteks pilte, videoid, otseülekandeid (ehk live'e), fotokogusid, taskuhää­linguid, meeme ja nii edasi. See aga eeldab vastava materjali olemasolu. Uuringust tuli välja, et sellist mitmekülgset sisu on altimad looma noored ajakir­janikud, kes on tehnoloogias ja uues meedias kogenumad kui nende vanemad kolleegid.

Venemaa 2018. aasta taliolümpial: ilma lipu ja hümnita >>

Tehnoloogilised oskused ja orienteerumine eri platvormidel võib esmapilgul noore ajakirjani­ku jaoks olla rõõmustav oskus — neid usaldatakse suurvõistlusi kohapeale kajastama —, ent mitmele platvormile sisu loomine suurendab ühtlasi nende töökoor­must. Lisaks mitmekesistele ko­hustustele ilmnes uuringust, et nooremad ajakirjanikud kipuvad ka vaba aega tööle kulutama. Sa­mal ajal kogenumad ajakirjanikud võtsid puhkepause, mille ajal nad lülitusid täielikult tööst välja.

Toimetustele annab üks­-inimene­-teeb-­kõike lahendus küll selge rahalise eelise (mitme inimese Riosse saatmine ja seal elamine on kulukas), kuid kauge­mas tulevikus ei pruugi erinevate ülesannete ühe inimese teha jätmine olla jätkusuutlik.

Keelake olümpia >>

Noorematel kolleegidel, kellele langeb üsna sageli suurem töökoorem, ei ole veel piisavalt kogemust, et jagada oma jõuvaru­sid ega kavandada oma aega nii, et vähendada tööstressi või seda üld­se ära hoida. Veel üks tahk on see, et olümpiamängudele pääsemine on niivõrd suur sündmus, et see võib tekitada noores tavapärasest suurema soovi ennast tõestada. Sellest saavad toimetused palju kasu lõigata. Ohukoht on aga see, et noore ajakirjaniku mõtlematu ülekoormamine võib kaasa tuua noore inimese kiire läbipõlemise ja/või ajakirjandusest lahkumise.

Eestisse jäänute koormus

Kui võiks arvata, et Eestisse jää­nud ajakirjanikel oli eelis selles, et neil polnud vaja pikka reisi ette võtta ja uute oludega kohaneda, nad said esmapilgul stressivabalt rutiinsetes tingimustes jätkata, siis tegelikult ilmnes nende ajakir­janike hulgas kohati isegi rohkem stressi ja rahulolematust.

Olümpial haigestusid noroviirusesse esimesed sportlased >>

Üks põhjus oli see, et nende töökoormus oli tavapärasest suurem, sest käimas oli paljude spordialadega suursündmus, mida oli vaja kajastada. Peale sel­le jäi Eestisse jäänud ajakirjanike kanda nende kolleegide koor­mus, kes olid läinud Riosse. Sel­lele lisandus asjaolu, et nad pidid Rio kolleege toetama, samal ajal kirjutama lugusid nii paberlehte kui ka võrguväljaandesse.

Pealekauba tasub taas mee­nutada, et spordiajakirjanikud on oma valdkonna fännid ning kui sooviti mõne lemmikala võistlust jälgida, tuli see sageli une arvelt. Ühes toimetuses pidid ajakir­janikud oma juhti asendama, aga kuna eriolukorraks polnud süs­ teem piisavalt läbi mõeldud, osu­ tus see keeruliseks.

Olümpiakomitee president Thomas Bach (keskel)
© Sputnik / Антон Денисов

Asendajateltekkis rollisegadus: nende uued tööülesanded olid juhi omad, ent oma ametikohalt jäid nad toimetuses ikkagi reporteriteks. See tõi kaasa mitmeid vastuolu­sid. Näiteks ei võtnud toimetajad nende esitatud nõudmisi arvesse, samuti puudus neil piisav autori­teet spordikülgede kujundami­sel — viimane sõna ei pruukinud neile jääda. Seetõttu sattusid nad mitme tule vahele, sest nende tegevust arvustas ühtaegu nii toimetus kui ka komandeeringus olev juht või kolleeg, kelle artiklit kujundati.

Öövahetused kurnavad

Toimetustes veedetud ööva­hetused tekitasid ajakirjanikes väsimust ja stressi, sest oma tavapärasest töörütmist tuli ümber lülituda, olla kaua üleval ja jälgida võistlusi, olles seal­ juures nende kajastuses täpne. Oli juhtumeid, kus ajakir­janikul tuli õhtuses vahetuses olümpiamänge kajastada, sai paar tundi magada ning pidi siis hommikusele toimetuse koosolekule jõudma. Samas öeldi teisest toime­tusest, et eelmisest olümpia­mängust oli õppust võetud, öövahetustest loobutud ning abitööjõuks praktikante lisaks võetud.

"Kentsakas intervjuu": politoloog Rodtšenkovi ilmumisest ekraanile >>

Enda lõbuks jõudsid vähesed ajakirjanikud huvipakkuvamaid spordialasid vaadata, seda tuli sageli oma uneaja arvelt teha. Väsimusest tehtud väike vää­ratus tõi kaasa ründava tooniga lugejakirjad ja halvustavad märkused sotsiaalmeedias või võrgus olevate lugude juures. Mõnel juhul tegid ka kollee­gid märkusi. Kõik see mõjus väsinud ajakirjanikele omakor­da halvasti, sest sel ajal täitsid nad toimetuse nõudmisi enda heaolu arvelt ja ennastohver­davalt, ent pälvisid väga vähe edasiviivat või head tagasisidet.

Nii Eestis kui ka Rios töötanud ajakirjanikud jäid ise oma kurnatust hinnates pigem tagasihoidlikuks, kuid nentisid, et nad olid valmis hullemaks. Teisalt näitasid aga mitmed asjaolud, et nad olid suure pinge all: osa ajakirjanikke vajas õhtuti alkoholi, et lõõgastuda ja välja lülituda, mitu ajakirjanik­ku jäi vahetult pärast olümpia­mänge (või selle ajal) tõsiselt haigeks, mõned Eesti kolleegid nentisid, et ei näinud graafiku tõttu lähedasi, ning mõned, kes nägid, ei suutnud nendega eriti suheldagi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

51
Tagid:
innustus, koormus, meedia, ajakirjanikud, sport, Olümpiamängud, Universitas Tartuensis, PyeongChang, Rio de Janeiro, Eesti
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega