PyeongChang 2018 taliolümpiamängude avatseremoonia

Pärast olümpiat: kuidas meil selle ROK-iga edasi käituda

91
(Uuendatud 18:18 26.05.2018)
Dmitri Lekuhh
Nüüd tuleb mõelda sellele, mida kogu selle hullunud spordibürokraatia-loomaaiaga pärast mängude lõpulejõudmist peale hakata, arutleb RIA Novosti autor

Dmitri Lekuhh, RIA Novostile

Seda oligi oodata. Esmaspäeval keeldus Rahvusvaheline Olümpiakomitee Prantsusmaa endise "sotsialistliku" spordiministri ning sõltumatu dopingutestimise organisatsiooni ITA juhi Valérie Fourneyroni juhtimisel esitamast kutset Pyeongchangi ROK-i arvates spordi vahekohtu poolt ebaõiglaselt õigeks mõistetud 13 Venemaa sportlasele ja kahele treenerile.

Arbitraažis õiguse saanud venelased ei pääse olümpiale >>

Meenutame. Veidi enne seda langetas rahvusvahelise spordiliikumise vormiliselt kõrgeimaks instantsiks olev Rahvusvaheline Spordiarbitraaž CAS õigemõistva otsuse 28 Venemaa sportlase suhtes, kellele teine, ROK-i "erikomisjon" oli määranud eluaegse olümpiamängudel osalemise keelu. Spordiarbitraaži otsuse põhjendust seni veel käepärast ei ole. Kuid on täiesti selge, et CAS tuvastas sedavõrd kisendavaid rikkumisi, et olles küll Rahvusvahelisele Olümpikomiteele kõigiti lojaalne, ei olnud tal lihtsalt võimalik kinnitada otsuseid, mis läksid vastuollu mitte ainult spordi-, vaid ka tsiviilõigusega.

Venemaa sportlased Olümpia avatseremoonial
© Sputnik / Алексей Филиппов

ROKI-i vastus oli lihtme – kohtu otsust eirata. Et kah meil kohus või mis?!

"Komisjon jäi nõusse, et CAS-i otsus ei kõrvaldanud kahtlusi dopingu tarvitamises, andmata komisjonile täit kindlust selles, et antud 13 sportlase andmeid võib lugeda puhtaiks."

Nagu öeldakse – selle peale võib suu ammuli jääda.

Vene keelde tõlgitult kõlab see järgmiselt: tuginedes kahtlustustele, mida me ei pea kellegi ees avaldama ja liiatigi tõestama, eitame seda kohtuinstantsi kui õiguslikku institutsiooni. Seega, kui kohus ei anna meile "piisavat veendumust" selles, et meie kahtlused on alusetud, on meil endiselt täielik õigus tugineda olümpiahartale, rahvusvaheliste kodaniku- ja inimõiguste põhimõtetele, kaasa arvatud õigusele tööd teha. Rääkimata siis mingitest sammaldunud sõgedustest nagu süütuse presumptsioon. Lühidalt öeldes, sõna otseses mõttes klassika: "Meie oleme siin võim."

Seda kõike tõsimeeli kommenteerida pole lihtsalt võimalik. Grupp mitte kellegi poolt selleks volitatud spordiametnikke kirjutas kõik olemasolevad seadused täielikult "oma käe järgi" ümber ning kui kohtuotsused nendele ei meeldi, siis nad mitte üksnes ei pea kohustuslikuks neid täita, vaid väidavad veel pealekauba, et kohus on vaja "reformida" vastavalt nende ettekujutustele kõige paremast.

Spordiarbitraaž tühistas 28 venelase olümpiakeelu >>

Aga meil soovitatakse elada selles "uue imelise maailma" suurepärases tegelikkuses oma uute "isandate" kapriise oma isiklikust taskust kinni makstes (meenutame vaid "15 miljonit dollarit alustuseks"). Ja söandamata isegi paluda neil selgitada, mille najal konkreetselt nende poolt otsuseid vastu võetakse.

Ja seetõttu on siin ilmselt juba mõtet mitte mõelda esmajoones olümpiamängudele Lõuna-Koreas, mis WADA ja ROK-i praeguste spordiametnike jõupingutustega on juba sattunud samasse ritta külma sõja aegsete "mittetäielike spordifoorumitega". Nüüd tuleb mõelda sellele, mida kogu selle hullunud spordibürokraatia-loomaaiaga pärast mängude lõpulejõudmist peale hakata.

Venemaa 2018. aasta olümpiamängudel, illustratiivne foto
© Sputnik / Григорий Сысоев

Loota, et need inimesed peatuksid ja "trendi ei jätka", on äärmiselt naiivne. Neil on praegu mängus niisugune raha ja säärane võim, mis võimaldab nii või teisiti kuni lõpuni osaleda "olümpiapärandi" mahasaagimises. Kusjuures mitte oma, vaid kogu maailma olümpialiikumise lõpuni: sest sport, mis on ilma jäetud sportlikust ausa võistluse põhimõttest, hääbub iseenesest.

Ütlen ausalt: mina isiklikult (nagu ilmselt kõik teisedki) ei tea, mida konkreetselt selles olukorras peale hakata.

Hiiglaslik rahvastevaheline äriettevõte nimega "mittetulunduslik organisatsioon Rahvusvaheline Olümpiakomitee" elab omaenese sisekorra järgi, mis pannakse paika üksnes tema kõrgema juhtkonna poolt, kontrollimatult ja kuidagigi tasakaalustamata.

Nüüd juba, muide, lihtsalt möönduse korras – ka "kohtuvõimuga" CAS-i näol.

Kas aga see organisatsion on suuteline mingisugusekski reformimiseks ja ükskõik kelle – kasvõi avalikkuse, kasvõi riikide, kasvõi ÜRO poolt "kontrolli alla võtmiseks" – see on väga küsitav.

Venemaa inimõiguslased olümpiasportlaste kaitsel >>

Teisest küljest, kaotada olümpialiikumine, mis on nende"valgustatud" inimeste poolt tegelikult erastatud, ent sisuliselt, vabandage mu paatost, kogu inimkonna vaieldamatu saavutus – sedagi ei tahaks.

Muidugi võib jätta "kõik nii, nagu on". Aga siis, nagu juba öeldud, on olümpialiikumine lihtsalt surmale määratud.

Lihtsalt sellepärast, et sportliku võistlemise põhimõttest ilma jäetud sport pole pealtvaatajale ja pöidlahoidjale lihtviisiliselt huvitav. Ja need reklaami- ning sponsorrahad, mille "voogudest osasaamise" eest ROK-i juhtkond oma korporatiivsetes huvides nii kõvasti kaasa lööb, voolavad sealt lihtsalt minema.

USA sprinter Justin Gatlin sattus uude dopinguskandaali
© AFP 2018 / Antonin Thuillier

Seetõttu jääb tõenäoliselt neil, kes meil riigi rahvusvahelise spordielu eest vastutavad, õppust võtta neilt, kes muude rahvusvahelise elu aspektide eest vastutust kannavad.

On ju kuidagi nõnda juhtunud, et keset Venemaad ohjeldama kutsuvaid sõbralikke hüüatusi kiidab Euroopa Liit omaenese "assotsieerunud partneritest" mööda minnes heaks uute gaasijuhtmete ehitamise. Seejuures on kuidagi sedasi välja kukkunud, et suure Venemaa karistamise kampaania lõpul teeb USA rahandusministeerium otsuse, et "ei ole soovitatav venelastega tülitseda".

Olümpiamängude põhimõte on, meenutagem: "Kiiremini, kõrgemale, kaugemale." Antud juhul tähendab see, et dialoogis ROK-iga on õiglane ka vastupidine sõnastus: "Nõrku pekstakse" (V. Putin).

Moskva valmistab ette sanktsioone WADA töötajate vastu >>

Tähendab, strateegiate valik edaspidiseks pole just suur: anda rahvusvahelisele bürokraatlikule korporatsioonile nimega ROK tunda Venemaa jõudu – või hakatakse kolkima.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

91
Tagid:
sportlased, analüütika, sport, doping, Olümpiamängud, CAS, ROK, WADA, PyeongChang, Lõuna-Korea
Teema:
Venemaa 2018. aasta taliolümpial: ilma lipu ja hümnita (29)