Lõuna-Koreas Pyeongchangis kuulutakse avatuks XXIII taliolümpiamängud

EV100: Olümpia ootuses sangarid ja harrastajad nüüd ning vabariigi algusaastatel

54
(Uuendatud 08:17 09.02.2018)
Reedel, 9. veebruaril kuulutatakse Lõuna-Koreas Pyeongchangis avatuks XXIII taliolümpiamängud

TALLINN, 9. veebruar — Sputnik. Statistikaameti peaanalüütik Märt Leesment võrdleb põgusalt 1924. ja 2016. aastat ning annab ülevaate, missugune oli olukord tipp- ja rahvaspordis.

Tippsport: kergejõustik oli ja on populaarne

Olümpiamängud on nii sportlase kui ka spordisõbra jaoks suursündmus, üritusega kaasnevast meediakärast ei pääse ka spordikauge inimene. 1924. aasta võis spordisõpradele olla erakordselt huvitav — enne suveolümpiamänge Pariisis toimusid esimesed taliolümpiamängud Chamonix's.

PyeongChang 2018 taliolümpiamängud algavad 9. veebruaril>>

Esimestest taliolümpiamängudest jäid eestimaalased paraku kõrvale. Eesti Spordileht (6.03.1924) tõi võimalike põhjustena välja rahapuuduse ja Eesti sportlaste üsna kehva taseme. Võidušansse ei nähtud ja olümpiaturiste kogemusi korjama ei saadetud. Kuigi ka Pyeongchangist ei julge keegi (kuld)medaleid loota, siis lähetatakse mängudele 22 sportlast.

Saskia Alusalu
© Фото : из личного архива Алусалу

Pariisis (1924) toimunud suveolümpiamängudel osales Eestist seevastu 44 sportlast, kes esindasid kodumaad väga edukalt. Maadleja Eduard Pütsep tuli olümpiavõitjaks, tõstja Alfred Neuland võitis hõbemedali, tõstjad Jaan Kikkas ja Harald Tammer, kergejõustiklane Aleksander Klumberg ja maadleja Roman Steinberg võitsid pronksmedali.

Eesti delegatsioon võeti ametlikult olümpiaküla liikmeks>>

Viimased suveolümpiamängud toimusid 2016. aastal Rio de Janeiros ja sportlaskoondis oli ligikaudu sama suur kui 92 aastat tagasi — 46 sportlast (nende hulgas kaks varuvõistlejat). Medaleid aga nii palju korjata ei õnnestunud. Sõudmise paarisaeruline neljapaat (Allar Raja, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Tõnu Endrekson) võitis pronksmedali. Ei maksa öelda, et esineti kehvasti, väikese riigi jaoks on iga olümpiamedal väga suur saavutus.

Spordistatistikat ei jätnud päris tähelepanuta ka Riigi Statistika Keskbüroo — esimene ülevaade ilmus 1930. aastal ja see pööras pilgu eelnenud kümnendile. Muuhulgas toodi välja Eesti rekordite osatähtsus maailmarekordite hulgas. Kui vaadata spordialade kuningannat ehk kergejõustikku, siis 1924. aasta lõpu seisuga oli maailmarekordile kõige lähemal maratonijooksja Jüri Lossmann, kelle toona kehtinud tippmark oli kõigest kümmekond sekundit aeglasem maailmarekordist. 2016. aasta lõpus oli (igivanale) maailmarekordile kõige lähemal kettaheitja Gerd Kanteri saavutus.

Mõnel teisel alal oli Eesti veelgi edukam. Seisuga 1.10.1924 oli Eesti sportlaste nimel kaheksa maailmarekordit tõstmises. Midagi nõnda uhket praegu ette näidata pole. Muidugi peab arvestama, et tõstmise distsipliine on märgatavalt vähemaks jäänud. Siiski pole Eesti sportlased sel alal päris pildilt kadunud ja raskekaallane Mart Seim püsib maailma tipus.

Eesti koondis 2018 taliolümpiamängudel
© Sputnik / Deniss Grabussov

1924. aastal tehtud küsitluse põhjal valisid Eesti Spordilehe lugejad parimaks sportlaseks kergejõustiklase Aleksander Klumbergi, kelle nimel oli Pariisi olümpiamängudeni maailmarekord kümnevõistluses. Kergejõustiklased olid populaarsed ka 2016. aastal, mil aasta meessportlaseks valiti Rasmus Mägi ja naissportlaseks Ksenija Balta. (2017. aastal valiti aasta meessportlaseks rallisõitja Ott Tänak ja naissportlaseks vehkleja Julia Beljajeva).

Rahvasportlasi on juurde tulnud

Eesti spordikangelaste edu innustas ka rahvast. Riigi ja rahvatervise seisukohalt ehk ongi tippspordist olulisem hoopis see, kuidas rahvas liigub. Spordiharrastajate loendamine aga polnud lihtne toona ega ole ka praegu. 1930. aastal prooviti seda siiski teha ja hinnanguliselt tegeles siis spordiga ligikaudu kümnendik rahvast. Tegeleti näiteks jalg-, korv-, võrk- ja käsipalli, lauatennise, kergejõustiku, liuväljaspordiga, seega olid eriti populaarsed sportmängud. Iseäranis levinud olid need linnas.

Ilves annab Eestile lootust olümpiamedaliks>>

Eesti spordiregistri 2016. aasta andmetel oli harrastajaid 157 000. Registri andmetel olid suurima harrastajate arvuga spordialad jalgpall, võimlemine, ujumine, kulturism ja fitness, korvpall ja kergejõustik. On päris kindel, et paljusid metsajooksu harrastavaid või kodus lõuga tõmbavaid eestimaalasi nende hulka arvatud ei ole. Kuigi oma lõbuks (tervise heaks) liikujad on tõenäoliselt ülekaalus, näitab tuhandetesse ulatuv osavõtjaskond rahvaspordiüritustel seda, et väheoluline ei ole ka oma võimete proovilepanek ja kaasmaalastega võrdlemine.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Eesti Spordilehes (31.01.1924) viidatakse Eesti Spordi Keskliidu resolutsioonile: "Seisukoht spordi, kui ainuüksi kehalise kasvatuse kohta ei ole õiglane. Sport on üleelatud murrangutest võrsunud hingeline ja impulsiivne enesekaitse tungi avaldus, mis inimest tahtejõu kasvatamise ja kontsentratsiooni, kui ka kehalise tervendamise läbi püüab hoida haiglastesse äärmustesse langemast ja uue tervema tõu ja kultuuri poole sihib."

See mõte peegeldab arvatavasti ka tollast ajavaimu. Väärtushinnangud on ajas muutunud, võib-olla ka spordi roll selles. Paraku tundub, et sääraseid väärtuseid sport enam ei kanna, pigem nähakse seda meelelahutusena. Õnneks on midagi, mis ei ole kadunud ja loodetavasti ei kao ka tulevikus — see on rõõm liikumisest.

PyeongChang 2018 taliolümpiamängud>>

54
Tagid:
Olümpiamängud, statistikaamet, Lõuna-Korea, PyeongChang
Teema:
PyeongChang 2018 taliolümpiamängud (38)
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega