Eesti Jalgpalliliidu presidenе Aivar Pohlak

Pohlak: tuleb olla slaavlaste kombel loominguline ja eestlaste kombel arukas

283
(Uuendatud 15:18 21.09.2017)
Aasta enne UEFA Tallinna superkarikat kohtus portaali Sputnik Eesti korrespondent Eesti Jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlakuga ja vestles temaga turniiri korraldamisest ning jalgpalli arengukontseptsioonist meie riigis

ТАLLINN, 17. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Pohlak kõneles sellestki, kas Eesti president Kersti Kljulaid oktoobris toimuvat Eesti rahvuskoondise matši Bosnia ja Hertsegoviina vastu vaatama tuleb.

Kui lihtne oli Tallinnas A. Le Coq Arenal 2018. aasta 15. augustil toimuvat UEFA superkarika mängu siia saada?

Selge see, et väga keeruline, kui arvestada, et Eesti on Euroopas kõige väiksem riik, kus Euroopa karika finaalvõistlused kunagi toimunud on. Jättes arvestamata Monaco, kus varem on UEFA superkarikas tavakohaselt välja mängitud.

Millised olid põhilised raskused, et saada õigus see matš meie riigis korraldada? 

Ennekõike oli selleks staadioni mahutavus. Kui Eesti jaoks on 15 000 pealtvaatajat lausa väga palju, siis superkarika jaoks on seda äärmiselt vähe. Kaks aastat tagasi oli Tbilisi jalgpallistaadionil koos ligi 60 000 vaatajat, tänavu oli neid Skopjes üle 35 000. Mida vähem aega mängu alguseni jääb, seda enam tuleb meie aadressil kriitikat – kaugeltki igaühel ei õnnestu piletit saada. Kusjuures just staadioni vähese mahutavuse tõttu ei õnnestu meistrite liiga või Euroopa liiga finaalmänge Eestisse tuua – seal algab arvestus 50 000 vaatajakohast.

Hiljuti sõlmisid Eesti Jalgpalliliit (EJL) ja Tallinn omavahel kokkuleppe, mille kohaselt linn kohustub korraldama VIP-külalistele piduliku õhtusöögi, transpordi ja muu asjaomase.

Jah, UEFA-l on oma mudel, kuidas suurvõistluste finaalvõistlusi korraldada. Igale osalisele on antud oma roll – nii linnale kui riigile kui ka jalgpalliliidule. Riik vastutab lennujaama ja turvalisuse tagamise eest, linn transpordi ja turniiri ametliku õhtusöögi eest. Paljugi kõigest tuleb ära teha meie jalgpalliliidu töötajatel, kes on UEFA partneriks superkarika finaali korraldamisel, nii et tuleb vaeva näha.

Kui rääkida Eesti jalgpallist, siis kas see areneb iseenesest või orienteerub teiste riikide jalgpallile? Ja kellele nimelt?

Algul me vaatasime Skandinaavia poole – Rootsi ja Norra suunas, kuid 3–4 aastat tagasi hakkasime Skandinaavia jalgpalli mõttest distantseeruma ja orienteerusime ümber Kesk-Euroopa, esmajoones Šveitsi jalgpallile. Võtame üle nende kogemusi ka võistluste korraldamise osas. Aga kui sa ei taha ise jalgratast leiutada, siis tuleb see enda järgi kohandada: sel juhul sa tead, kuidas sellega sõita ega hakka midagi rumalast peast kopeerima. Tuleb silmas pidada konkreetset olukorda ja ajalugu arvesse võtta.

Футболисты ФК Инфонет в эстонской Премиум Лиге
© Фото : Jana Pipar
FCI Tallinn jalgpallurid

Seega ei ole Eesti jalgpall lihtsalt kellegi teise koopia?

Jah, just nii see on. Ma ütlen sageli nõnda: "Me peame olema loomingulised ja tehniliselt tugevad, nagu seda on slaavlased, füüsiliselt tugevad nagu skandinnaavlased ja arukad nagu eestlased." See naljaga pooleks öeldu peab tegelikult silmas meie kultuuri ja ajaloolist tausta ning näitab, et me peame Eestis oma jalgpalli omal kombel üles ehitama.

Tekib põhjendatud küsimus, milles peitub Skandinaavia ja näiteks Šveitsi jalgpalli põhiline erinevus?

Loogikad on erinevad. Kesk-Euroopa (sealhulgas Šveitsi) jalgpall lähtub saksapärasest, Skandinaavia oma aga brittide mudelist. See tähendab, et Skandinaavia jalgpall on pigem suunatud võitlusele, Šveitsi oma aga mängu ilule. Oma esimeses arengujärgus saime aru, et me ei ole valmis kõrgtasemel võistlema, mis tähendab, et meil ei olnud selleks vajalikku füüsilist ettevalmistust. Nüüd aga, kui see on tekkinud, tuleb meil kõrgtasemel ja hoogsates heitlustes ka veel "mängida", seetõttu oleme oma filosoofiat muutnud – seda nii klubide kui ka rahvuskoondise tasandil.

Kui rääkida Eesti jalgpalli kõrgliigast, siis – suur hulk mängudest toimub kunstmurul. Kas see tähendab muret või eelist?

Skandaal Eesti jalgpallis, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Вильф

See pole ei mureks ega eeliseks, vaid lihtsalt tõsiasi. Kui sa tahad meie ilmastikutingimustes mängida täisväärtusliku hooaja (vähemalt kaheksa ja pool kuud aastas), siis ilma tehiskattega väljakuta pole lihtsalt võimalik seda teha. Esimese ringi ja ernamgi mängime kindlasti kunstmurul. Liiati on tegemist klubi valikuga – kasvõi Nõmme Kalju kasutab oma väljakut, mis paikneb nende piirkonnas, ning see on kunstnuruga. Infonet aga kolib Lasnamäelt üle A. Le Coq Arenale ja mängib seega järgmisel hooajal looduslikul murul. Ei maksa unustada, et loodusliku muruväljaku ülalpidamine on kulukas lõbu, tänapäevased kunstmuruga väljakud aga sarnanevad juba 97% ulatuses looduslikega.

Nüüdsel ajal lõpevad paljud Eesti mängud kõrgliigas hävitava skooriga. Kas pole plaanis mingisugust väljapääsu leida? Näiteks nii, nagu on tehtud paljudel Euroopa esivõistlustel: jaotada meeskonnad hooaja esimese poole järel kahte rühma, et autsaiderid võistleksid omavahel õiguse eest eliidi hulka jääda, liidrid aga koha eest meistrivõistlustel.

Me oleme valinud sellise tee, mis peab silmas tugevat kõrgliigat. Kui me seda liigat omavahel jaotama hakkame, muutub erinevus meeskondade tasemes veelgi suuremaks. Meil on välja töötatud tegevuskava, et 2020. aastaks peavad kõik kümme tippklubi saama professionaalseteks ja konkurentsivõimelisteks. Ja ühtlasi peab meil olema veel vähemalt mitu tugevat liigat – esiliiga ja B-grupi esiliiga. Kusjuures juhul, kui ülemine jaotus laiali jagada, siis tuleb suurendada meeskondade arvu, millel meie elanikkonna arvu – 1,3 miljonit – silmas pidades küll mõtet ei ole.

Seega on kümme kõrgliiga klubi optimaalne hulk?

Jah, vähemaga ei saa kuidagi hakkama – sel juhul poleks see enam liiga. Lätis peeti praegu meistrivõistlused seitsme meeskonna vahel, Leedus kaheksa meeskonnaga – see on naeruväärne.

Kas provintsimeeskonnad suudavad saavutada pealinna meeskondade taseme? Praegu võistlevad ju medalikohtade eest ainult Tallinna meeskonnad?

Selline olukord pole üksnes jalgpallis välja kujunenud, Tallinn on igal pool Eestis esikohtadel. Usun, et eelmainitud kümmet professionaalset klubi hõlmavat tegevuskava arvestades sekkub nii mõnigi väljaspool Tallinna tegutsev klubi Tallinna klubide heitlusse ja võidab koguni meistritiitli, kuid lausa lähiajal seda ilmselt ei juhtu. Teoreetiliselt on nii Ida-Virumaa kui Tartu kui Pärnu kui ka Paide tulevikus selleks võimelised.

Момент игры нарвского клуба Транс и таллиннского клуба Инфонет
© Flickr / JK Narva Trans
JK Narva Trans - FCI Tallinn

Kuidas aga lahendatakse külastatavuse küsimus? Seda eriti külmal aastaajal, mil tuuliste katuseta staadionite tribüüniread pealtvaatajatest üsna tühjaks jäävad. Aga just oktoobris-novembvris toimuvad tavaliselt tulisemad heitlused meistrivõistluste medalite pärast.

Loogika on selline: kõigepealt tuleb korda saada jalgpall ja alles seejärel taristu. Kuid juba on antud stardipauk esimese kunstmuruga staadioni ehitusele (Sportland Arena riigi peamise jalgpallistaadioni kõrval), kus tribüünid hakkavad asetsema ümber kogu väljaku ning infrapuna-kütteseadmed muudavad mängude vaatamise publikule mugavamaks – justnagu saalis. Ja selliseid staadioneid peab rohkem olema. Samuti peavad klubid töötama oma pöidlahoidjatega ja tekitama neis huvi mänge vaatama tulla.

Kas on kavas maailmameistrivõistluste valikmängude raames peetavat Eesti koondise mängu bosnialaste vastu vaatama kutsuda ka Kersti Kaljulaid, nii et saavutataks kaks võitu korraga?

Jah, ma olen seda meie presidendile juba öelnud ja ta oli väga rõõmus. Me kutsume teda niigi iga kord ja loodame, et tema saab meie jaoks Fortunaks.

Kas aga kutsutakse taas sõpruskohtumisele ka mõni kõrgeimal tasemel meeskond? Nii, nagu omal ajal tulid Tallinna mängima brasiillased?

Brasiilia koondis oli meie jalgpallisõpradele kingituseks 2009. aastal Eesti jalgpalli sajanda sünnipäeva puhul – kui täitub kakssada aastat, siis korraldame uuesti midagi samalaadset (naerab). Aga tuleb arvestada, et 2018. aastal stardib rahvuste liiga ja sõprusmängudeks jääb väga vähe aega. Tore on, kui rahvuste liiga esiletõstmine toob meile tugevaid ja põnevaid vastaseid.

Reinar Hallik
© Sputnik / Ангелина Мандрыка

Mida te peate Eesti jalgpalli suurimaks saavutuseks?

Põhiline saavutus on see, et me oleme loonud väga hea struktuuri kõikide liigade osas – täiskasvanute, laste, noorte ja naiste liigades. Algul asetasime rõhu arvukusele, et võimalikult rohkem inimesi jalgpalliga tegeleks. Nüüd pöördume juba kvantiteedilt kvaliteedi poole. On väga meeldiv, et oleme suutnud leida investeeringuid taristu loomiseks: kõik ei ole küll ideaalne, kuid piisav selleks, et suurel hulgal jalgpalluritel oleks, kus treenida ja mängida. Kui tänavu Eestisse naasnud Flora treener Arno Pijpers esimest korda meie maale jõudis (2001. aastal), pidas tema meeskond kõik kodused kohtumised Wismari tänava primitiivsel staadionil. See on lihtsalt võrreldamatu sellega, mis meil praegu olemas on.

Ent mida võib pidada kõige suuremaks ebaõnnestumiseks?

Lausa läbipõrumisi meil minu meelest ei ole. Mõistlik on võrrelda ennast naabritega – lätlaste ja leedulastega. Varem jäime neist kõiges maha, nüüd aga oleme paljuski ees, alates rahvuskoondise staadionist ja lõpetades kolme litsentseeritud liigaga. Leian, et me oleme rajanud suurepärase astmestiku, et ülespoole sammuda ja tulemused muutuvad ilmselgelt üha paremaks.

Sellegipoolest ei ole Euroopa karikavõistluste tulemused sugugi alati rõõmustavad. Floragi ei suuda järgmisse vooru pääseda.

Floral on oma filosoofia – nemad tahavad edu saavutada noorte eesti poistega ning see on eriti raske tee. Meeskonnal on ainult üks leegionär – grusiin Zakaria Beglarišvili. Aga kui Floral kord juba õnnestub see barjäär ületada, läheb edaspidi kergemaks. Mängumehed tahavad koguni psühholoogilt abi paluda. Amsterdami Ajax suudab ju edukalt esineda samahästi kui ainult noortega ning usun, et seda suudab ka Flora.

Skandaal Eesti jalgpallis: russofoobsed jalgpallihuvilised >>

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak asus töögrupi juhina tegutsema Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) poolt tunnustamata Krimmi jalgpalli küsimustega. UEFA ja Krimmi jalgpaliliit suhtlevad aastast 2015 ja sellest ajast on Krimmi jalgpalliliidul UEFA juures nn. eristaatus ja toimib vastav töögrupp. Pohlak ütles portaalile Sputnik Eesti, et ta pole veel Krimmis käinud, aga plaanib poolsaart külastada lähimal ajal.

283
Tagid:
superkarikas, sport, intervjuu, jalgpall, EJL, UEFA, Aivar Pohlak, Eesti
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega