Reinar Hallik

Hallik: vene poisid võiksid Eesti korvpalli elavdada

76
(Uuendatud 19:52 04.09.2017)
Oma elukutselise korvpalluri karjääri äsja lõpetanud Reinar Hallik, kelle arvel on 73 mängu Eesti rahvuskoondises, leiab, et venelased on "spordis häbematud" ja seepärast sooviks ta neid ka siinses korvpallis näha

TALLINN, 4. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Narvast pärit Reinar Hallik ütles portaalile Sputnik Eesti, et kavatseb hakata Ida-Virumaal ja oma kodulinnas korvpalli populariseerima ning mõtleb ühtlasi, et selle spordiala tase on meie riigis langenud seoses rahastus probleemidega.

Te olete sündinud Ida-Virumaal Narvas. Mispärast otsustasite valida korvpalli, mis pole sellele piirkonnale sugugi omane spordiala?

Mulle on korvpall alati meeldinud, lapsepõlves vaatasin seda sageli telerist, kuid esialgu ei leidunud Narvas mingit võimalust korvpalliga tegelda. Käisin judo, aikido, lauatennise trennis, isegi peotantsus, kuid ei jäänud kusagil pidama kauemaks kui mõni kuu. Kuidagi aga sattus meie kooli kehalise kasvatuse tundi treener Kalju Plutus – ta kogus kokku ja valis välja need, kes soovisid end kirja panna äsja avatud korvpallisektsiooni. Mul läks hästi: viskasin viis "kolmelist" (kolmepunktilised pikalt distantsilt – toim.) Tallinna Kalevi vastu ja jäin silma nende treenerile Jevgeni Gurjanovil.

Nii sattusingi pealinna klubisse – reedeti Narvas kooli ei läinud, istusin bussi peale ja sõitsin Tallinna, kus nädalavahetuseti treenisin ja elasin. Pühapäeva õhtul sõitsin koju.

Nüüd aga olete ise treener ja kavatsete oma kandis korvpalli edasi arendada.

Kui ma mõistsin, et minust saab treener, tärkas kohe mõte kodukandist – elavad ju Narvas seniajani mu vanemad ja vanaema. Praegu pole selles suures linnas isegi normaalset korvpallisaali ning poisid teevad trenni koolimajas, kus kolmepunktivisete joon lõpeb seinaga. Aga olen kuulnud, et kaasaegse korvpallisaali ehitamine on plaanis. Mulle on selle olemasolu väga tähtis, et lastele saaks loodud head treeningutingimused ja lähenemine ei oleks poolenisti asjaarmastajalik, vaid päris professionaalne.

Kas Narva poistel on potentsiaali?

Tohutult, nagu ka kogu Ida-Virumaal. Eesti korvpallis õieti polegi vene poisse, aga ma tahaksin väga, et neid seal leiduks. Venelased on sportlikus mõttes häbematud ja tulevikus kuluksid nad nii Eesti klubidele kui ka rahvuskoondisele marjaks ära.

Praegu tegutseb minu korvpallikool – Reinar Halliku Korvpallikool – Iisakul ja Mäetagusel ning teeme ka koostööd Jõhviga. Ida-Virumaa lastega on tore töötada, nende silmad säravad. Narvas aga on praegu eriti menukad alad jalgpall, hoki, poks ja saalijalgpall.

Aga tahan viia korvpalli ka oma sünnilinnas uuele tasemele. Selleks on tarvis ka linnavalitsuse tahet ja toetust, üksinda ma hakkama ei saa.

Ent jällegi – varsti on valimised ja olukord segane: pole teada, kes Narvat juhtima asuvad ja millised sihid neil on.

Kas plaanite Narvas elama asuda?

Senimaani sõidan veel autoga Tallinna ja Iisaku vahet, paar päeva elan siin ja paar päeva seal. Iisakust on Narvani 80 kilomeetrit ja pole kuigi mugav sealt oma kooli treeningutele sõita.

Miks otsustasite oma klubikarjääri lõpetada ja koondise karjääri samuti?

Viimased kaks aastat olid mulle elukutselisel tasemel esinemiseks väga rasked – hommikuti oli kole raske voodist üles saada. Mängida tuli valuvaigistite peal, igasuguseid kreeme pidin kasutama. Oleks võinud veel paar aastat punnitada, aga otsustasin tervist mitte narrida, oma lõbuks aga hakkan mängima vabariigi teises liigas.

Mõne sõnaga rahvuskoondisest. Mis te arvate, kes praegustest mängijatest võiks astuda samasse ritta selliste Eesti korvpalli tähtedega nagu Tiit Sokk, Heino Enden, Aivar Kuusmaa, Gert Kullamäe, Martin Müürsepp?

Eeldan, et Kristjan Kangur, kes on esinenud Euroliigas erinevates klubides, ja Siim-Sander Vene (tema teenistusnimekirjas on muuhulgas Kaunase Žalgiris ja Nižni Novgorodi Lokomotiv). Ma ise olen välismaal esinenud ja tean, kuivõrd keeruline on väikesest Eestist mõnda heasse liigasse pääseda.

Millises riigis teile kõige rohkem on meeldinud?

Rumeenias. Nii elada kui mängida. Ettearvamatu tulemusega meistrivõistlused, kus on eriti raske võõral platsil võitjaks tulla, isegi kui sa oled turniiritabelis esimene meeskond ning su vastane on samas viimane.

Aga Leedu korvpall – kas see on usuasi?

Eesti juhtiv korvpalliklubi hakkab uuest hooajast kandma nime Tartu Ülikool / Postimees.
© Sputnik / Алексей Даничев

Jah. Sest sellel maal pannakse laps pea kindla peale kõigepealt korvpalli mängima ja alles siis, kui ta sellega hakkama ei saa, tulevad teised spordialad. Seetõttu on konkurents väga suur, mis märgatavalt taset tõstab. Ning huvi on selline, et kui Leedu korvpalli rahvuskoondis kuskil mängib, siis tööd seal keegi ei tee – kõik vaatavad korvpalli.

Kas Eesti meistrivõistluste tase on viimaste aastatega tõusnud?

Arvan, et üldine tase on pisut langenud, kuna juhtivatel klubidel – Kalevil ja Tartu Rockil – ei ole enam kuigi palju raha, nagu ka kogu Eesti korvpallil. Leegionäride mäng on seetõttu kehvemaks muutunud. Eriti puudutab see Tartu meeskonda. Kalev komplekteeritakse siiski VTB Ühisliiga egiidi all ning ta kuulub Euroopa liigade esiviisikusse: rahanumbrid on seal juba teised ning selles liigas osalemine arendab korvpallureid kõvasti.

Üldiselt ei ole enam tohutut vahet meie korvpalli lipulaevade ja provintsiklubide vahel. Ega siis niisama mängis tänavustel Eesti meistrivõistluste finaalis Rapla meeskond.

Рейнар Халлик
© Sputnik / Ангелина Мандрыка
Reinar Hallik.

Te olete meister täpsete kolmepunktivisete osas. Kas see on looduslik anne?

Mingil määral küll, aga visetega tuleb tööd teha. Hea käsi on loodusest antud, aga stabiilsuseks on vaja nii tugevaid jalgu kui ka tugevat keha. Vanusega muutud stabiilsemaks ja tead juba, kuidas ühes või teises olukorras mängida. Üks asi on treeningutel korve visata, teine lugu aga siis, kui vastased sind segavad.

Kes kõige paremini Eesti meistrivõistlustel kolmepunktiseid tabab?

Hallik (naerab). Muidu aga tõstaksin esile Gregor Arbetit, Sten-Timmu Sokku ja Gert Dorbekit. Tublisti on selles osas edenenud Erik Keedus: on kohe näha, kui inimene on tõsiselt treeninud ja enda kallal tööd teinud.

76
Tagid:
korvpall, Reinar Hallik, treener, Ida-Virumaa, Narva