Reinar Hallik

Hallik: vene poisid võiksid Eesti korvpalli elavdada

84
(Uuendatud 19:52 04.09.2017)
Oma elukutselise korvpalluri karjääri äsja lõpetanud Reinar Hallik, kelle arvel on 73 mängu Eesti rahvuskoondises, leiab, et venelased on "spordis häbematud" ja seepärast sooviks ta neid ka siinses korvpallis näha

TALLINN, 4. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Narvast pärit Reinar Hallik ütles portaalile Sputnik Eesti, et kavatseb hakata Ida-Virumaal ja oma kodulinnas korvpalli populariseerima ning mõtleb ühtlasi, et selle spordiala tase on meie riigis langenud seoses rahastus probleemidega.

Te olete sündinud Ida-Virumaal Narvas. Mispärast otsustasite valida korvpalli, mis pole sellele piirkonnale sugugi omane spordiala?

Mulle on korvpall alati meeldinud, lapsepõlves vaatasin seda sageli telerist, kuid esialgu ei leidunud Narvas mingit võimalust korvpalliga tegelda. Käisin judo, aikido, lauatennise trennis, isegi peotantsus, kuid ei jäänud kusagil pidama kauemaks kui mõni kuu. Kuidagi aga sattus meie kooli kehalise kasvatuse tundi treener Kalju Plutus – ta kogus kokku ja valis välja need, kes soovisid end kirja panna äsja avatud korvpallisektsiooni. Mul läks hästi: viskasin viis "kolmelist" (kolmepunktilised pikalt distantsilt – toim.) Tallinna Kalevi vastu ja jäin silma nende treenerile Jevgeni Gurjanovil.

Nii sattusingi pealinna klubisse – reedeti Narvas kooli ei läinud, istusin bussi peale ja sõitsin Tallinna, kus nädalavahetuseti treenisin ja elasin. Pühapäeva õhtul sõitsin koju.

Nüüd aga olete ise treener ja kavatsete oma kandis korvpalli edasi arendada.

Kui ma mõistsin, et minust saab treener, tärkas kohe mõte kodukandist – elavad ju Narvas seniajani mu vanemad ja vanaema. Praegu pole selles suures linnas isegi normaalset korvpallisaali ning poisid teevad trenni koolimajas, kus kolmepunktivisete joon lõpeb seinaga. Aga olen kuulnud, et kaasaegse korvpallisaali ehitamine on plaanis. Mulle on selle olemasolu väga tähtis, et lastele saaks loodud head treeningutingimused ja lähenemine ei oleks poolenisti asjaarmastajalik, vaid päris professionaalne.

Рейнар Халлик (#51) в игре за Пярну Садам
© Фото : Korvpalliklubi Pärnu
Reinar Hallik,№51.

Kas Narva poistel on potentsiaali?

Tohutult, nagu ka kogu Ida-Virumaal. Eesti korvpallis õieti polegi vene poisse, aga ma tahaksin väga, et neid seal leiduks. Venelased on sportlikus mõttes häbematud ja tulevikus kuluksid nad nii Eesti klubidele kui ka rahvuskoondisele marjaks ära.

Praegu tegutseb minu korvpallikool – Reinar Halliku Korvpallikool – Iisakul ja Mäetagusel ning teeme ka koostööd Jõhviga. Ida-Virumaa lastega on tore töötada, nende silmad säravad. Narvas aga on praegu eriti menukad alad jalgpall, hoki, poks ja saalijalgpall.

Aga tahan viia korvpalli ka oma sünnilinnas uuele tasemele. Selleks on tarvis ka linnavalitsuse tahet ja toetust, üksinda ma hakkama ei saa.

Ent jällegi – varsti on valimised ja olukord segane: pole teada, kes Narvat juhtima asuvad ja millised sihid neil on.

Kas plaanite Narvas elama asuda?

Senimaani sõidan veel autoga Tallinna ja Iisaku vahet, paar päeva elan siin ja paar päeva seal. Iisakust on Narvani 80 kilomeetrit ja pole kuigi mugav sealt oma kooli treeningutele sõita.

Miks otsustasite oma klubikarjääri lõpetada ja koondise karjääri samuti?

Viimased kaks aastat olid mulle elukutselisel tasemel esinemiseks väga rasked – hommikuti oli kole raske voodist üles saada. Mängida tuli valuvaigistite peal, igasuguseid kreeme pidin kasutama. Oleks võinud veel paar aastat punnitada, aga otsustasin tervist mitte narrida, oma lõbuks aga hakkan mängima vabariigi teises liigas.

Mõne sõnaga rahvuskoondisest. Mis te arvate, kes praegustest mängijatest võiks astuda samasse ritta selliste Eesti korvpalli tähtedega nagu Tiit Sokk, Heino Enden, Aivar Kuusmaa, Gert Kullamäe, Martin Müürsepp?

Eeldan, et Kristjan Kangur, kes on esinenud Euroliigas erinevates klubides, ja Siim-Sander Vene (tema teenistusnimekirjas on muuhulgas Kaunase Žalgiris ja Nižni Novgorodi Lokomotiv). Ma ise olen välismaal esinenud ja tean, kuivõrd keeruline on väikesest Eestist mõnda heasse liigasse pääseda.

Millises riigis teile kõige rohkem on meeldinud?

Rumeenias. Nii elada kui mängida. Ettearvamatu tulemusega meistrivõistlused, kus on eriti raske võõral platsil võitjaks tulla, isegi kui sa oled turniiritabelis esimene meeskond ning su vastane on samas viimane.

Aga Leedu korvpall – kas see on usuasi?

Eesti juhtiv korvpalliklubi hakkab uuest hooajast kandma nime Tartu Ülikool / Postimees.
© Sputnik / Алексей Даничев

Jah. Sest sellel maal pannakse laps pea kindla peale kõigepealt korvpalli mängima ja alles siis, kui ta sellega hakkama ei saa, tulevad teised spordialad. Seetõttu on konkurents väga suur, mis märgatavalt taset tõstab. Ning huvi on selline, et kui Leedu korvpalli rahvuskoondis kuskil mängib, siis tööd seal keegi ei tee – kõik vaatavad korvpalli.

Kas Eesti meistrivõistluste tase on viimaste aastatega tõusnud?

Arvan, et üldine tase on pisut langenud, kuna juhtivatel klubidel – Kalevil ja Tartu Rockil – ei ole enam kuigi palju raha, nagu ka kogu Eesti korvpallil. Leegionäride mäng on seetõttu kehvemaks muutunud. Eriti puudutab see Tartu meeskonda. Kalev komplekteeritakse siiski VTB Ühisliiga egiidi all ning ta kuulub Euroopa liigade esiviisikusse: rahanumbrid on seal juba teised ning selles liigas osalemine arendab korvpallureid kõvasti.

Üldiselt ei ole enam tohutut vahet meie korvpalli lipulaevade ja provintsiklubide vahel. Ega siis niisama mängis tänavustel Eesti meistrivõistluste finaalis Rapla meeskond.

Рейнар Халлик
© Sputnik / Ангелина Мандрыка
Reinar Hallik.

Te olete meister täpsete kolmepunktivisete osas. Kas see on looduslik anne?

Mingil määral küll, aga visetega tuleb tööd teha. Hea käsi on loodusest antud, aga stabiilsuseks on vaja nii tugevaid jalgu kui ka tugevat keha. Vanusega muutud stabiilsemaks ja tead juba, kuidas ühes või teises olukorras mängida. Üks asi on treeningutel korve visata, teine lugu aga siis, kui vastased sind segavad.

Kes kõige paremini Eesti meistrivõistlustel kolmepunktiseid tabab?

Hallik (naerab). Muidu aga tõstaksin esile Gregor Arbetit, Sten-Timmu Sokku ja Gert Dorbekit. Tublisti on selles osas edenenud Erik Keedus: on kohe näha, kui inimene on tõsiselt treeninud ja enda kallal tööd teinud.

84
Tagid:
korvpall, Reinar Hallik, treener, Ida-Virumaa, Narva
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega