Julia Beljajeva

Julia Beljajeva: vehklemine on mul südames

165
(Uuendatud 20:14 28.06.2017)
Tartu vehkleja Julia Beljajeva kõneles portaali Sputnik Eesti korrespondendile, kuidas ta vehklejaks sai, miks valis epeemõõga ja mitte espadroni, aga ka publiku huvist selle spordiala vastu

TALLINN, 28. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Möödunud nädalal toimusid Gruusia pealinnas Euroopa meistrivõistlused vehklemises, kus meie intervjuu kangelanna võitis individuaalturniiri pronksmedali.

Kas äsjatoimunud Euroopa esivõistluste pronksmedal on teie jaoks positiivne tulemus?

Kahtlemata positiivne, kuna see on mul alles teine individuaalturniiri pronksmedal täiskasvanute arvestuses. Kolmas koht — see on väga kaalukas ja kauaoodatud saavutus. Eriti kui arvestada, et maaimameistrivõistluste kullast on möödas juba üle kolme aasta (mis tähendab, et kogu selle aja olin tiitlivõistluse medalitest ilma olnud).

Julia Beljajeva võitis vehklemise EM-il pronksmedali
© AFP 2019 / ATTILA KISBENEDEK

Kui minna tagasi päris alguse juurde, siis kuidas te vehklema sattusite?

Kõik on väga lihtne. Kuna minu treeneriks sai mu tädi, ema lihane õde, siis valikuid eriti polnudki. Mind toodi sellesse spordialasse ja sinna ma jäin. Teisest klassist peale hakkasin käima vehklemistreeninguil, spordilaagrites aga olin käinud koos tädiga juba kuueaastasest peale.

Mis vanuses võib lapse vehklemistrenni viia?

Usun, et mida varem, seda parem, esimesest klassist alates võib juba tulla. Lapseeas käib omalaadne ettevalmistus, tasapisi kasvatatakse sportlikku natuuri. Ning seejärel hakkab inimene süüvima juba otseselt vehklemisse, selle elementidesse. Üldiselt on meie vehklejad mõnevõrra enesekesksed, tegemist on ju üksik-, mitte meeskonnavõitlusega. Kui laps jõuab selle ala juurde hiljavõitu, ei pruugi ta enam piisavalt kohaneda.

Tegemist on ühtlasi suhteliselt vähekuluka spordialaga: lapse treeningutasu on meil näiteks 40-45 eurot kuus ja esimestel aastatel ei ole vaja oma epeed osta, need jagame ise välja.

Kuidas käib vahetegemine — epee, florett või espadron?

Meil eestis on ainult epee, teisi mõõgaliike ei ole. NSV Liidu aegadel olimeil espadron. Hiljem mindi üle epeele, see jäi ja kinnistus. Aga meil ei ole ka nii palju rahvast, et võiks olla kõik kolm mõõgaliiki. Naisi on Eesti vehklemisspordis umbes 30, mehi ligikaudu 50. Kui tuua siia veel kaks relvaliiki juurde, siis oleks igal vehklemisalal kümmekond inimest, mida on väga vähe.

Kas vehklemine võimaldab ka raha teenida?

Vehklemine on mul sedavõrd südames, et ma ei pea seda tööks. Kuigi praegu esinen ma tõsisel rahvusvahelisel tasemel ja näitan päris korralikke tulemusi, nii et mingisugust raha ma selle eest saan. Nendele, kes konkreetseid saavutusi ei ihalda, jääb see spordiala harrastuseks.

Kui sageli te mingisugustest võistlustest osa võtate?

Mul ei ole kombeks pikalt kodus istuda. Ainuüksi maailmakarika etappe on meil olnud aasta jooksul kuus (ainult Columbia etapi jätsime vahele). On hulk väiksemaid võistlusi, Skandinaavias toimuvad niinimetatud satelliit-turniirid, üht-teist korraldatakse Eestis, käime ka rahvusvahelistes laagrites. Kui kõigest osa võtta, võib kuu sisse mahtuda mitu võistlust.

 

Kas see on karm spordiala?

Sinikaid tuleb ette, samuti võidakse torgata põlveketra, mis on väga valus. Aga võistlustel on sedavõrd kõrge adrenaliinitase, et valu tihtilugu ei tunnegi. Pärast võistluspinget oled ennekõike psühhologiliselt kurnatud: on niisugune tunne, nagu oleksid mitu päeva järjest vehelnud. Esimestel päevadel on väga raske taastuda, aga ülepingest ja vahest koguni moraalsest pingest väsivad ka lihased.

Kas Eesti publik vehklemist vaatamas käib?

Kahjuks mitte eriti, ainult reporterid, sugulased ja sõbrad. Võib-olla veel mõned, kes on ise varem vehklemisega tegelnud. Võib-olla on reklaami vähe. Või leiab rahvas, et see ei ole vaatemänguline. Kuigi mina olen teist meelt: vehklemine on vaatemänguline ja graatsiline spordiala.

Kas vehklemiseks on tarvis spetsiaalseid saale?

Meil Eestis on vähe vastava erivarustusega kohti. Meile piisab lihtsalt suurest saalist, näiteks võrkpalli- või korpalliväljakuga saalist, et me saaksime oma seadmed ja rajad paika panna ning siis on võimalik läbi viia nii treeninguid kui ka võistlusi.

Aga kas teistes riikides on huvi sama kasin?

Ei ole. Näiteks Prantsusmaal on alati palju pealtvaatajaid, kusjuures piletid pole odavate killast. Nähtavasti on see seal lausa rahvuslik spordiala, väga populaarne. Ungaris käisime maailmakarika etapil ja seal olid tribüünid tihedalt täis. Leidub riike, kus rahvas käib vehklemist vaatamas.

Kes on maailmas naiste vehklemises liidripositsioonil?

Vehklemine on väga ettearvamatu spordiala. Reiting ei tähenda kuigi palju, võitmatuid ei ole. Needki naiskonnad, kes esikümnesse ei mahu, eriti Euroopa omad, on tugevad, võiduvõimalus on kõigil. Prantsuse, Hiina, Venemaa, Eesti, Ukraina — mul on keeruline üht konkreetset võistkonda esile tõsta. Mõnel teisel jääb midagi puudu: häälestatusest, keskendumisest, aga sellegipoolest — kergeid vastaseid ei ole.

Mis te arvate, mis on põhjuseks, et Eesti naiskond on nii kõrgel positsioonil (praegusel hetkel maailma reistingutabelis teisel kohal)?

Usun, et tugevalt mõjutavad seda head treenerid, kes omandasid oma oskused juba nõukogude ajal, olles niiöelda „vana kooli" esindajad. Nemad saavad oma teadmisi edasi anda ja on leidnud oma kindla lähenemisviisi tänapäeva sportlastele.
Ent mis on vehkleja jaoks kõige olulisem?
Väga tähtis on keskendumine, see, mil määral sa suudad konkreetseks heitluseks psühholoogiliselt häälestuda, ennast kokku võtta. Samuti on kahtlemata vajalik reaktsioonivõime ja hästi väljatöötatud tehnika.

Юлия Беляева (справа)
© AP Photo / Zsolt Szigetvary
Julia Beljajeva (paremalt).

Kas naine võib vehklemises mehele vastu saada?

Meid on raske võrrelda. Tehniline pagas võib olla küll ühesugune, kuid meestel on jõudu palju rohkem. Kui olla kavalam ja kärmem, siis võib vastu saada küll. Aga üldiselt me jõukatsumisi meessoo esindajatega ei harrasta.

Kas kutsutakse sportlasi ka dublantidena ajaloofilmide võtetele, kus on tegemist vehklemisstseenidega?

Ma olen kuulnud, et mõningaid vehklejaid kutsutakse filmide juurde ekspertideks, nad saavad paika panna teatud liigutused, üht-teist ette näidata. Aga sport on üks asi ning see, mida filmides näeme, on rohkem lavaline vehklemine.

Kas teil õnnestub ka linnade ilu imetleda, kui teistesse riikidesse võistlustele saabute?

Ma olen alati keskendunud sportlikule komponendile. No näiteks Gruusias õnnestus alles pärast võistlusi paar päeva puhkusele pühendada. Väga meeldis vana pealinn — Mtshetha, kus on vaateplatvorm nii vapustavalt ilusa vaatega, et seda on raske kirjeldada. Mäed, loodus — väga kaunis. Ja muidugi jäi meelde grusiinlaste külalislahkus.

Kui ma spordiga ei tegeleks, siis vaevalt oleksin nii palju erinevaid paiku külastanud. Ja tavaliselt see päevake ikka leidub, et uues riigis mõningaid vaatamisväärsusi näha.

165
Tagid:
epee, vehklemine, sport, Julia Beljajeva
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega