28 Eesti langevarjurit püstitasid Portugalis uue Eesti rekordi

Eesti langevarjurid püstitasid rekordi

44
(Uuendatud 13:36 12.01.2017)
Eesti langevarjurid püstitasid kolmapäeval, 11. jaanuaril Portugalis uue Eesti rekordi, moodustades vabalangemises 28-st inimesest koosneva kujundi.

TALLINN, 12. jaanuar — Sputnik. Langevarjurid alustasid nädalase treeninglaagriga Portugalis Portimão lennuväljal pühapäeval, 8. jaanuaril, uus rekord sündis laagri neljandal päeval, teatas Eesti Langevarjuklubi.

Värsked rekordiomanikud on valdavalt Eesti Langevarjuklubi sportlased, lisaks kaks Narva Langevarjukeskuse hüppajat, üks Sõjaväe Langevarjuklubi liige ning inglasest treener Pete Allum. Kolmandik osalejatest on tegevteenistuses kaitseväelased ja kaitseliitlased.

Rekordi püstitamiseks läks vaja kahte lennukit ning just seetõttu tuligi langevarjuritel Portugali sõita. Algarve langevarjuklubi andis eestlaste kasutusse kaks 15-kohalist Dornier G92 tüüpi lennukit, mis lendasid formatsioonis üksteise lähedal, kui langevarjurid 4,5 kilomeetri kõrgusel sealt välja hüppasid.

Esimese hüppaja lennukist lahkumisest kuni rekordi kokku saamiseni kulus 50 sekundit ning langevarjurid kukkusid samal ajal maa poole kiirusega umbes 200 km/h.

Lisaks rekordis osalenud 28-le sportlasele oli hüppel kaasas ka eestlasest kaameramees, kes soorituse videole jäädvustas.

Rekordiprojekti koordineerinud Eesti Langevarjuklubi instruktori Kaido Raudvere sõnul alustati ettevalmistustega juba möödunud aasta augustis. „Tegime Eestis suve lõpus oma klubi lennukilt väiksemate gruppidega treeninghüppeid ja käisime talvel Varssavis tuuletunnelis harjutamas. Algselt tahtsime teha kujundit 29-st langevarjurist, kuid paraku üks osaleja haigestus. Meie eesmärk, püstitada uus Eesti rekord, sai siiski täidetud ning lisaks oleme kõik nende päevadega tohutult palju õppinud ja arenenud. Järgmine suurem eesmärk on 43-st langevarjurist koosnev kujund kahe aasta pärast Eesti Vabariigi aastapäeva paiku."

Eestlasi treeninud Pete Allum on omal alal üks maailma tippe, olles alates 1979. aastast sooritanud üle 32 tuhande langevarjuhüppe. Eesti rekordis sai ta osaleda, kuna vastavalt Rahvusvahelise Lennuspordi Föderatsiooni (FAI) reeglitele võib suurte kujundite rahvuslikes rekordites osaleda ka teatud protsent välismaalasi — kui palju, on iga riigi enda otsustada. Eesti Lennuspordi Föderatsiooni otsusel võib kujundis olla üks välismaalane, olenemata kujundis osalevate inimeste üldarvust.

FAI esindaja Thierry Courtin kinnitas rekordi ametlikult samal päeval.

Allum rõõmustas uue rekordi üle: „Meil oli rekordis väga erineval tasemel kogemustega hüppajaid ja kõik andsid endast sel hüppel 100 protsenti! ". Allum on eestlasi ka varem lendama õpetanud ning lisaks seob teda Eestiga veel üks huvitav fakt — tema vanaema oli samuti eestlane.

Eelmine suurima kujundi Eesti rekord püstitati 23 Eesti Langevarjuklubi liikme poolt 2012. aasta suvel Pärnu lennuväljal langevarjulaagri Parasummer raames, tookord renditi selleks sobivad lennukid Soomest.

Maailmarekord pärineb aga 2006. aastast, mil Taimaa kohal 400 maailma parimat langevarjurit hiiglasliku kujundi moodustasid.

44
Tagid:
rekord, FAI, Eesti Langevarjuklubi, Pete Allum, langevarjur, Portugal, Eesti
Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

Venemaa uurimiskomitee teatel on Rodtšenkov muutnud Moskva labori andmebaasi

(Uuendatud 14:56 21.12.2019)
Venemaa uurimiskomitee on saanud tõendeid sellest, et endine Moskva antidopingulabori juhataja Grigori Rodtšenkov on teinud muudatusi sportlaste andmebaasis, teatas asutuse ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

TALLINN, 21 detsember — Sputnik. Komitee teatab, et tal on andmeid selle kohta, et Rodtšenkov on WADAga tehtava koostöö raames loovutanud mingi alternatiivse eksemplari Moskva antidopingulabori elektroonilisest arhiivist, kuid selle päritolu ja selles olevate andmete ehtsus on tuvastamata, edastab RIA Novosti.

"Kõik uurimisel saadud tõendid näitavad, et Rodtšenkov ja kindlaks tegemata isikud on tahtlikult teinud muudatusi andmebaasis, et moonutada Venemaa sportlaste dopinguproovide parameetreid ja näitajaid," märkis Petrenko.

Petrenko lisas, et uurijad on huvitatud tihedast koostööst pädevate välismaiste asutuste ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, muuhulgas labori e-arhiivi uurimise tulemuste küsimuses.

RUSADA endine direktor Grigori Rodtšenkov
© Sputnik / Валерий Мельников

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, teatas WADA täitevkomitee 9. detsembril Venemaa sportlaste suurtelt rahvusvahelistelt spordivõistlustelt kõrvalejätmisest ning Venemaa sportlastele neljaks aastaks seatud keelust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

WADA selgitas, et eelseisvatele olümpiamängudele ja maailmameistrivõistlustele lubatakse ainult dopingutarvitamisest puhtaid sportlasi, kuid nad võistlevad neutraalses staatuses, ilma oma riigi lipu ja hümnita.

WADA jättis Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA 2015. aastal antidopingu agentuuri staatuseta. 2018. aasta septembris õnnestus see tingimusel, et WADA ekspertidele esitatakse Moskva dopingulabori andmebaas, taastada.

Вывеска на здании Российского антидопингового агентства (РУСАДА)
© Sputnik / Владимир Песня
Venemaa antidopingu agentuuri RUSADA

Nüüd kahtlustatakse Venemaad nende tõendite manipuleerimises: komitee arvates erineb jaanuaris üle antud andmebaas sellest, mis oli juba WADA käsutuses.

Venemaa osapool andis sel puhul vastused 31 küsimusele. Novembri teisel poolel vaatas kontrollikomitee need vastused ja ekspertide aruanded läbi ning soovitas ikkagi RUSADA WADA liikmestaatusest ilma jätta.

Venemaa riigipea Vladimir Putin nimetas Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) otsust Venemaa suhtes politiseerituks.

"Nii on olnud juba Rooma õiguse aegadest peale - karistused ei saa olla kollektiivse loomuga ega laieneda inimestele, kellel ei ole teatud rikkumistega midagi pistmist – ja sellest saavad kõik aru," ütles Putin Pariisis Normandia formaadi tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova juhtis WADA otsust kommenteerides tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on selle organisatsiooni tegevus keskendunud üksnes Venemaale.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt ebaausa konkurentsiga, vaid käib reegliteta heitlus, aga võib-olla koguni sõda," väitis välisministeeriumi esindaja.

"On neid, kes tahavad nihutada Venemaa kaitsepositsioonile, süüdistatava seisundisse. Kusjuures süüdistatavaks sisuliselt kõiges ja kõikjal, mis iganes rahvusvahelise elu valdkond ka võtta: konfliktid, majandus, energeerika, gaasijuhtmed igal pool rikub või teeb Venemaa midagi, mis pole mingile ühele või mõnedele lääneriikidele kasulik," kommenteeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sportlased kogu maailmast avaldasid toetust oma vene kolleegidele, kes ei saa nelja aasta vältel oma riigi lipu all võistelda. 

WADA otsus jõustub 21 päeva pärast või siis pärast apellatsioonimenetlust spordi arbitraažikohtus.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Svetlana Petrenko, andmebaas, sport, Grigori Rodtšenkov, RUSADA, WADA
Teema:
Dopingusõda
Samal teemal
Dopingusõda
Kuressaare piiskopilinnus

Euroopa spordilinna tiitli sai esmakordselt ka Eesti linn

(Uuendatud 09:59 14.12.2019)
Euroopa spordilinnade ja pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel nädalal anti Brüsselis üle vastsed tiitlid, esmakordselt tituleeriti ka Eesti linna.

TALLINN, 14. dets — Sputnik. Sel nädalal anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa spordilinna tiitlid, esimese Eesti linnana sai tiitli Kuressaare, edastab väljaaanne Meie Maa. Tänavu anti esimest korda välja ka maailma spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast.

Väikseid, alla 25 000 elanikuga linnu tunnustatakse Euroopa spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare.

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu.

Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama. Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et on osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis.

Valla kultuurinõunik Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne kandus sotsiaalmeedia kaudu kogu maailma, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (spordilinnade tiitlit välja andev ühendus) esindajad.

Narva spordiaktivist Vladimir Všivtsev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa spordilinna lipp, mis peab lehvima võimalikult paljudel spordiüritustel läbi aasta," ütles Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises spordi kaudu, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises.

Sputnik Eesti on kirjuanud, et Narva elaniku Vladimir Všivtsevi püüdlused Eestis sporti arendada ei jäänud ka märkamata - rahvusvahelise konkursi BeActive Awards raames pälvis ta Euroopa Komisjoni auhinna kategoorias "Kohalik kangelane".

BeActive auhindu antakse välja Euroopa spordinädala raames kolmes kategoorias - haridus (Education), töökoht (Workplace) ja kohalik kangelane (Local Hero).

Lugege lisaks: 

Tagid:
tiitel, Euroopa, sport
Samal teemal
Dopingusõda
Bakuu olümpiafestivali tulemused: Eesti juuniorid tõid koju viis medalit
Tallinn tähistab isadepäeva sportlikult
Jäähoki, sumo, maadlus: sportlik Tallinn lööb rekordeid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega