Флаги России и Евросоюза

Enamik Euroopa Liidu suurimate riikide elanikest soovib Venemaa-suhete paranemist

(Uuendatud 12:29 25.12.2019)
Valdav enamus juhtivate Lääne-Euroopa riikide elanikkonnast soovib, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted paraneksid. Sellest annavad tunnistust Sputniku vastava projekti "Sputnik. Arvamused" küsitlustulemused.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. 2.– 15. novembrini toimunud küsitlusuuringus vastas 84% sakslastest, 78% itaallastest, 75% prantslastest ja 68% brittidest jaatavalt küsimusele "Kas te tahaksite, et suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel lähimal ajal paraneksid?" Eitavalt vastas sellele küsimusele 10% Saksamaal, 13% Itaalias ja Prantsusmaal ning 16% Suurbritannias küsitletuist.

Kõrgharidusega vastajad pooldasid Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste suhete paranemist sagedamini kui kesk- ja põhiharidusega küsitletud. Kusjuures kõigis neljas riigis on mehed naistest agaramalt Venemaaga suhete soojenemise poolt.

Küsitluse korraldas Sputniku tellimusel ettevõte IFop. Selles osales 4012 üle 18-aastast vastajat . Valimi tulemuste lubatud veaprotsent riigis tervikuna on 3,1% usaldatavuse määraga 95%.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult multimeediat kätkevaid veebilehti 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis. 

Результаты опроса Хотели бы вы, чтобы отношения между ЕС и Россией улучшились?
© Sputnik.Мнения
Kas te tahaksite, et suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel lähimal ajal paraneksid

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik China abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Rahvusvaheline projekt "Sputnik.Arvamused" käivitus 2015. aasta jaanuaris, selle raames mõõdistatakse järjepidevalt Euroopa ja USA avalikkuse hoiakuid kõige päevakajalisemates ühiskondlikes ja poliitilistes küsimustes. Projekti partneriteks on tuntud rahvusvahelised uuringufirmad Populus, IFop ja Forsa.

Eestis on soojenemise toetajaid selgelt vähem

Kommenteerides lääneeurooplaste küsitluse uuringu tulemusi, ütles tuntud Eesti teadlane ja ühiskonnategelane, filosoofiadoktor, Eesti rahvusvähemuste koja juhataja Rafik Grigorjan Sputnik Eestile – arvud näitavad selgelt, et nende riikide võimude poliitika ei vasta Euroopa rahvaste huvidele.

Глава Палаты представителей национальных меньшинств Эстонии, доктор философии, почетный гражданин Таллинна Рафик Григорян
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti Rahvusvähemuste Esindajatekoja juhataja, teaduste doktor, Tallinna aukodanik Rafik Grigorjan

"See viitab faktile, et nii sanktsioonid kui ka Venemaa-vastane retoorika ja poliitika on Ameerika Ühendriikide poolt Euroopa riikidele pigem peale surutud, kui nende maade ja rahvaste vajaduste poolt dikteeritud," on ekspert veendunud.

Ta lisas, et Venemaa on väljakutseks ühepooluselisele maailmasüsteemile, milles USA dikteeris ülejäänud riikidele ja liitlastele, mida teha ja kuidas elada, mistõttu teevad Lääne-Euroopa juhtivate riikide eliidid endiselt kõik selleks, et oma tähtsaimale poliitilisele, sõjalisele ja majanduslikule partnerile meele järele olla.

Küsimus näitab aga enamiku eurooplaste mittenõustumist sellise Venemaa-suunalise välispoliitikaga.

Rafik Grigorjan avaldas ka oma isikliku arvamuse selle kohta, millised olnuks küsitluse tulemused, kui see toimunuks Eestis. Ta on kindel, et siin oleks suhete soojenemist toetavad numbrid madalamad kui Lääne-Euroopas. 

Tema oletuse kohaselt võib Venemaaga suhete parandamise toetajate arv olla oponentide arvuga isegi võrdne: "Ma arvan, et suhe võiks olla"50/50".

Grigorjan on veendunud, et suurem osa eestimaalastest on suhete soojenemise poolt, kuna paljud on Venemaaga seotud nii perekondlike kui ka ajalooliste sidemete kaudu, kuid tuleks arvestada olulist punkti:

"Kolmkümmend aastat on Eestis elatud venelaste ja Venemaa-vastasest vaimust juhitud infoväljas. Ja see ei saanud jätta stereotüüpe ning paljude inimeste käitumist mõjutamata."

Rafik Grigorjan selgitas sellega survet, mida Eesti võimud Sputnik Eesti toimetusele avaldavad:

"Nad üritavad meediat sulgeda või halvustada, sest too annab toimuvale sõltumatu ja erineva vaatepunkti. Seetõttu kutsutaksegi uudiseid propagandaks, püütakse kanalit maha suruda ja sulgeda, sest Sputnik takistab neil elanikkonnale stereotüüpide kehtestamist ja propagandaklišeede pealesurumist, eriti just Venemaaga seotud küsimustes."

Sellise "ajupesu" tulemustega seostas professor ka tõsiasja, et enamik Venemaa-suhete soojenemise vastaseid olid just noored.

Tema arvates on vanemaid inimesi ühepoolse teabe esitamisega raskem "töödelda", nad on meedia suhtes palju kriitilisemad ning suudavad teavet oma kogemuste põhjal hinnata.

Lugege lisaks:

Tagid:
diplomaatilised suhted, kahepoolsed suhted, Eesti, Venemaa, Euroopa Liit
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Euroopa valitsus: meid ootavad probleemid. Mis Venemaa siia puutub?
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul