Balti vene rahvuskaaslaste foorum

Balti foorum: mis rikub vene rahvuskaaslaste elu välismaal

104
(Uuendatud 09:31 01.10.2019)
IX Balti vene rahvuskaaslaste foorum aitab Venemaa välisministeeriumil põhjalikumalt mõista välismaal elava vene diasporaa elutingimusi, mis muutuvad üha raskemaks, ütles ürituse üks korraldajatest Nikolai Meževitš Sputnik Eestile.

TALLINN, 1. oktoober — Sputnik. Traditsiooniline Baltimaade kaasmaalaste foorum toimub Leningradi oblasti kuberneri ja valitsuse toetusel koos Leningradi oblasti ajakirjanduskomiteega 1. – 4. oktoobrini Igora kuurordis.

Meedia, ühiskandlike organisatsioonide esindajate, ekspertide ja vene kogukonna liikmete kohtumistele ning konstruktiivsetele aruteludele koguneb sadakond vene keele ja kultuuri kandjat Venemaalt, Leedust, Lätist, Eestist, Valgevenest, Soomest, võimalik, et ka Taanist ja veel mitmetest riikidest.

Mis on päevakorras

Üks ürituse korraldajaid, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš rääkis Sputnik Eestile, et foorumil arutatakse, nagu varasematelgi aastatel, Läänemere piirkonna riikide kriisinähtusi, vene diasporaa probleeme ja väljakutseid tänapäevases rahvusvahelises ja sisepoliitikas ning võimalusi nende ületamiseks.

Профессор Санкт-Петербургского государственного университета, президент Российской ассоциации прибалтийских исследований Николай Межевич
© Sputnik / Владимир Трефилов
Peterburi Riikliku Ülikooli professor, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš
Meževitši sõnul muutuvad tingimused piirkonnas, sealhulgas Baltimaades, venekeelse kogukonna jaoks üha keerulisemateks. Igatahes saab seda öelda kolmes peamises punktis, millele foorum keskendub.

Esimene punkt on Baltimaades suurenenud surve vene õppekeelega haridusele. Seejuures ei ole teemaks enam kõrgharidus ("see küsimus on juba praktiliselt surnud"), vaid keskharidus ja isegi algharidus, sealhulgas koolieelne õpe lasteaias. Seega Meževitši sõnul toimub piirkonnas kogu venekeelse hariduse väljajuurimine.

Ja kolmas on poliitiline tagakiusamine ja repressioonid, mis toimuvad Meževitši sõnul nii kohtus kui ka hohtuväliselt.

Foorumil toimuv suhtlus dokumenteeritakse. Töö foorumil toimub traditsiooniliselt istungjärkude ja ümarlaudade vormis. Nikolai Meževitš sõnul ei piirdu korraldajad ainult probleemide arutamisega. Konkreetsed järeldused viiakse Venemaa võimude "lauale".

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eestis elavad vene rahvuskaaslased on osalenud erinevatel Venemaa korraldatud üritustel - lisaks Balti foorumile ka näiteks välismaal elavate vene rahvuskaaslaste maailmakongressidel. Kuues kongress toimus 2018. aasta sügisel Moskvas.

Eesti delegatsiooni juht, Eesti Vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu esimees Vladimir Tšuikin ütles, et maailmakongressil käsitleti erinevaid teemasid: majandust, vene koolide tööd, noorsooasju ja kaasmaalaste õiguste kaitset.

Lugege lisaks:

 

104
Tagid:
elutingimused, diasporaa, Leningrad, oblast, Foorum, rahvus, Venemaa
Samal teemal
SputnikPro kutsub täiendõppele noori ajakirjanikke
Esmakordselt: VF senaator osales Venemaa kaasmaalaste konverentsil
Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend
Suursaadik Petrov: Eestis helisevad kellad igal Venemaa mainimisel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul