Mart Helme

Helme sõnad laulva revolutsiooni "massihüsteeriast" külvasid taas segadust

155
(Uuendatud 12:24 01.08.2019)
Siseministri ja EKRE esimehe Mart Helme uus intervjuu tekitas koalitsioonivalitsuses järjekordse skandaali, mis nõudis peaminister Jüri Ratase sekkumist.

TALLINN, 1. august — Sputnik, Oleg Leontjev. Siseminister peab lõpetama selliste avalduste tegemise, mis haavavad Eesti elanike tundeid ja neile olulisi väärtusi, arvab valitsusjuht Jüri Ratas.

Peaministri nii järsu ütluse ajendiks sai Eesti siseministri ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme uus intervjuu Eesti Päevalehele, mis tekitas riigi ladvikus järjekordse skandaali.

Helme läks kallale ühele Eesti "pühadest lehmadest"

Vestluses Eesti Päevalehe ajakirjaniku Vahur Kooritsaga (sama mehega, kes tegi ettepaneku rajada Eestisse NATO baas Peterburile suunatud rakettidega) selgitas Mart Helme, miks ta jäi omal ajal niinimetatud "laulvast revolutsioonist" kõrvale. 

Председатель партии EKRE Март Хельме
© AP Photo / Tanel Meos
EKRE esimees Mart Helme

Mart Helme, kes on nõukogude ajal töötanud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee lasteajakirja Pioneer toimetajana, ütles, et "see oli selline massihüsteeria, kõik läksid, kõik olid hirmu nõukogude korra ees kaotanud. Minul polnud seda hirmu ka varem ja mina massipsühhoosidega kaasa ei läinud." 

Pärast Kooritsa intervjuud pealkirjaga "Mart Helme, kes laulvas revolutsioonis ei osalenud: ma võitlen nüüd ja purustan selle libademokraatia", puhkes tõeline skandaal. Asi on selles, et müüt "laulvast revolutsioonist, mis hävitas Nõukogude Liidu" on kolme kümnendiga juurdunud Eesti ühiskonna teadvusse, saanud rahvusliku uhkuse objektiks ja samasuguseks "pühaks lehmaks" nagu väljamõeldised "Nõukogude okupatsioonist" ja SS-i mundris "vabadusvõitlejatest", mis on mõeldud inetute laikude varjamiseks Eesti ajaloo lehekülgedel.

Ajaloo ümberkirjutajad: miks Eesti ja Saksamaa võõrasse aeda ronivad >>

Helme sarkasm seoses "laulva revolutsiooniga" on automaatselt seadnud kahtluse alla paljude selliste ühiskonna- ja poliitikategelaste teened, kes Nõukogude võimu ajal sugugi selle vastu, relv käes ja põlvini mudas, ei võidelnud, vaid olid end kommunistlikus süsteemis mugavalt sisse seadnud.

Vaenlased tõlgendasid valesti

Varsti otsustas rahvuskonservatiivide juht öeldut pehmendada. Ta möönis oma erakonna portaalis Uued Uudised, et lasi end provotseerida "vaenulikul" ajakirjanikul, kes andis kõigi oma küsimustega mõista, et "laulva revolutsiooni" sündmustes mitteosalemine on sisuliselt kuritegu.

"Mul ei olnud mingit kavatsust tulla 1980ndate lõpus suurde poliitikasse, tegelesin tollal põllumajandusega. Püüdsin ajakirjanikule selgitada, et ma ei ole inimene, kes läheks kergesti kaasa massiliikumistega," teatas Mart Helme. Tema sõnul pidas ta "massihüsteeria" all silmas pigem "massimeeleolu".

Siseminister kinnitas, et on alati pidanud "laulvat revolutsiooni" rahvusliku vabadusvõitluse sümboliks ega ole kunagi püüdnud pisendada selle tähtsust. "Mul oleks hea meel, kui praegu tekiks Eestis sama ulatuslik massiliikumine, mis seisaks meie rahva suveräänsuse eest," ütles ta lõpetuseks.

Ratas: siseministri ütlused on enam kui kohatud

Vaatamata Mart Helme suust kõlanud õigustustele ärritas tema jutt, et "laulev revolutsioon" oli tegelikult massihüsteeria, peaminister Jüri Ratast, kellel viimasel ajal on tulnud liigagi tihti oma ministri avaldusi kommenteerida. 

Юри Ратас
© REUTERS / PIROSCHKA VAN DE WOUW
Jüri Ratas

Ratase sõnul oli laulev revolutsioon Eestimaa inimesi ühendav liikumine, mis viis riigi iseseisvuse veretu taastamiseni. "Öölaulupidudel, Balti ketis ja teistelgi ühisalgatustel osalenud sajad tuhanded inimesed tunnevad õigustatult uhkustunnet, et seisid vabaduse ja demokraatia eest nii meie maal kui ka Euroopas laiemalt," rõhutas ta oma Facebooki-lehel.

Peaminister märkis, et tema kodupartei Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest, kes võttis aktiivselt osa "laulvast revolutsioonist". Ratas arvab, et intervjuus Eesti Päevalehele ei säilitanud Helme sellest sündmusest rääkides "kahetsusväärselt tasakaalukust".

"Sel pole mingit alust ning see on kohatu. Samuti rääkis minister intervjuus libademokraatiast, mis vajab purustamist. /.../ Lõhkumise asemel vajab meie riik, rahvas ja demokraatia kaitsmist ning hoidmist," rõhutas valitsusjuht märkamata, et on tahes-tahtmata samastanud "libademokraatia", millest rääkis Helme, Eesti riigi enesega.

Peaministri sõnul ei tohi ükski minister ka kõige raskema intervjuu käigus endale sääraseid eksitusi lubada. "Selline järjepidev Eestimaa inimeste tunnete ja meile kõigile oluliste väärtuste haavamine peab lõppema," lõpetas Ratas oma postituse.

EKRE juht ei räägi peavoolule vastupidist juttu esmakordselt

Sputnik Eesti on kirjutanud, kuidas Jüri Ratas pidi juba mõni päev tagasi õigustama sõnu, mis Mart Helme ütles Boris Johnsonile Suurbritannia peaministriks saamise puhul õnne soovides. Oma õnnitluses võrdles Eesti siseminister Brexitit Eesti väljaastumisega Nõukogude Liidust. 

Tema sõnul mäletavad Eesti inimesed raskusi, mis tuli ületada, et lahkuda liidust, mille liikmed nad ei tahtnud kunagi olla. "Me olime valmis taluma ka raskusi ja tagasilööke. Oma tee valimine ei tule kunagi ilma hinda maksmata. Soovin teile jõudu ja meelekindlust teie ees seisvates väljakutsetes," rõhutas ta.

"Meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed," teatas Ratas lisades, et EKRE poliitikutel tuleb oma sõnavõttudes ja tegudes lähtuda mainitud põhimõtetest ja mitte otsida analooge EL-i ja NSVL-i vahel. Ratase sõnul seisneb nende erinevus selles, et EL on riikide liit, aga NSVL oli liitriik.

155
Tagid:
EKRE, Eesti, Mart Helme, hüsteeria, massiline, revolutsioon
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Politoloog: praegused Eesti poliitikud said hästi hakkama ka Nõukogude ajal
President rääkis Helme isikust ja sobivusest ministriametisse
Helme või Reinsalu – kumb Venemaale suurema käki keerab
Politoloog leiab, et Mart Helme võib Eesti ja Euroopa Liidu tülli ajada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul