Ukraina Julgeolekuteenistuse relvastatud üksus

"Demokraatliku" Ukraina salajased vanglad

46
(Uuendatud 22:00 26.07.2019)
Jätkame eksklusiivsete materjalide avaldamist Ukraina julgeolekuteenistuse SBU ja vabatahtliku pataljoni "Asov" salajastest vanglatest.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik. SBU salajased vanglad Donbassis asuvad mitte ainult Mariupolis, vaid ka kogu kontaktpiirkonnas end iseseisvaks kuulutanud Donetski ja Luganski vabariikidega ja mis on jõudnud ka rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetesse.

RIA Novostil õnnestus üles leida endise Ukraina siseministeeriumi töötaja, kes koordineeris SBU-ga kinnipidamisi "separatistide" kontrollpunktides ja kellel õnnestus vestelda endiste Kramatorski lennujaama vangidega. Oma piinajate hulgas nimetavad nad Ukraina Ülemraada saadikuid Vsevolod Stebljukki ja Andrei Teterukki.

PÄÄSTEV PROSTATIIT

2014. aasta augusti keskel lähenesid Donetski Rahvavabariigi relvajõudude lahingud Ukraina jõuametkondadega Jenakijevo linnale - muide, endise Ukraina presidendi Viktor Janukovitši kodukandile. Kohalik elanikkond hakkas lahingupiirkonnast lahkuma. 

Ополченец Донецкой народной республики (ДНР)
© Sputnik / Сергей Аверин
Sõdur Donetski oblastis Jenakievo kontrollpunktis

Konstantin Afontšenko otsustas sõita Odessasse - tema tütar oli parajasti seal haiglaravil ja naine oli tema juures. Korjas raha ja asus teele. Reis lõppes esimeses Ukraina kontrollpostil. Keegi "natsikutest", nagu Donbassis rahvuskaarti kutsutakse, hakkas Afontšenko telefoni uurima. Kontaktide nimekirja alguses "A" tähe alt leiti "Andrei" - Venemaa telekanali ajakirjanik. Afontšenko kohtus temaga juhuslikult juulis toimunud miitingul.

"No jah, käsin küll miitingutel. Aga kes ei käinud? Kogu riik on aastaid miitingutega pidanud. Ma polnud mingi separatist, ma isegi ei tea, mida see tähendab," väidab ta. "Natsikud" peksid ta läbi ja viisid naabruses asuvasse Kramatorski lennujaama. Kõik väärtuslik võeti ära.

"Mulle öeldi: "Raha, väärisesemed ja arvuti kantakse armee fondi. Aga auto, ütle (naisele – toim.), pandi kontrollpunktis põlema. Heitsid mu minu enda auto pagasiruumi ja viisid ära," jätkab Afontšenko. 

© Sputnik /
VIDEO: Afontšenko rääkis, kuidas Ukraina Ülemraada tulevased saadikud Stebljuk ja Teteruk teda piinasid.

Kramatorskis hakati piinama - tulid "arstid" ja tegid mingeid süste, et keelepaelad valla päästa. Hiljem tundis ta oma piinajad fotodelt ära - Maidani aktivistid Vsevolod Stebljuki ja tulevase Ülemraada saadiku Andrei Teteruki. "Doktor" Stebljuk rabas teda eriti - mingi õudusfilmi maniakk.

Всеволод Стеблюк
© Sputnik / аккаунт Всеволода Стеблюка в Facebook
Ukraina kurjategijast ja sadistist rahvasaadik Vsevolod Stebljuk

Vsevolod Stebljuk on meditsiiniteaduste doktor, professor, Ukraina teeneline arst (2008), Ukraina riikliku preemia laureaat teaduse ja tehnika vallas (2018). Oma aktiivse tegevuse eest Maidani sündmustes ja seejärel antiterrorioperatsioonides (ATO) sai Stebljuk hüüdnime "Aibolit" (Aivalus). 21. juulil 2019 toimunud parlamendivalimistel Teteruk ja Stebljuk siiski Ülemraadasse ei pääsenud.

Депутат Верховной рады Андрей Тетерук на заседании Верховной рады Украины в Киеве
© Sputnik / STRINGER.
Teine timukas - ülemraada saadik Andrei Teteruk

"Tal oli selline sanitari väljanägemine. Ma ei ütleks, et tal meditsiiniga mingit pistmist on. Hooletu kõiges - välimuses, riietuses. Kahtlase päritoluga ühekordne süstal. Ilmselgelt ei olnud ta seda süstalt esimest korda kasutanud. Mul hakkas halb. Ta hoiatas: räägi tõtt, sest tagajärg võib olla surmav. Teen teise süsti veel ​​– hakkab kergem. Aga mul oli väga halb. Räägin, mis seal ikka, Kennedyst? Tahate, ma ütlen, et ma tapsin Kennedy - mida te tahate?" meenutab Afontšenko.

Siis mõtlesid timukad välja uue piinamisviisi. "Nad viisid mu sellest august välja - vaatasin, et pime on. Muide, kott võeti peast ära ja öeldi: nüüd hakkad... DRV ministrit vägistama. Nägin Alla Andrejevnat ... Ta istu täiesti tundetuna, ümberringi vedelesid igasugused tabletid. Pidin kasutama kogu oma fantaasiat ja näitlejaoskusi, et veenda neid selle võimatuses," räägib Afontšenko.

© Sputnik /
VIDEO: Endised salajase vangla vangid rääkisid, kuidas neid üksteist vägistama sunniti

Ta vaid laiutas käsi ja ütles valvuritele päästva sõna - "prostatiit".

"MEES KARTIS POMMITAMISI JA TULISTAMIST"

Jenakievost põgenes ka äärepealt samuti Afontšenko ohvriks langeda võinud Alla Beloussova, kes sattus koos oma abikaasa Vladimiriga "natsikute" kätte vangi. "Abikaasa kartis väga pommitamisi, kogu see tulistamine rõhus teda kohutavalt. Minul on vastupidi - kui pommitatakse ja tulistatakse, hakkab mul adrenaliin voolama. Ma olen selline lahingusõbranna," ütleb ta.

Beloussova oli tõepoolest seotud DRV maakaitseväelastega – ta vedas sissepiiratud Slavjanskisse toitu. Kontrollpunktis tehti see kiiresti kindlaks ja pärast leiti Alla juurest tõend, millel oli Igor Strelkovi allkiri. Sõjaka loomu tõttu andsid maakaitseväelased naisele lõbusa kutsungi "marssal".

Dokument mängis tema saatuses julma osa – teda ja tema abikaasat hakati peksma, nad toodi samuti Kramatorskisse ja püüti korraldada vastikut vägistamist. Kuid hiljem päästis see tõend tema elu - paljud vangid saadeti miiniväljadele või kasutati neid laskeharjutuste sihtmärkidena, kuid väärtusliku marssali jätsid nad vahetuse jaoks.

Владимир Белоусов
© Sputnik / STRINGER.
Vladimir Beloussov

"Nad tõid kohale mu abikaasa ja hakkasid teda mu silmade all lihtsalt tapma. Ütlesin neile - ärge puutuge teda. Ma olen loomult selline, et jään igas olukorras ellu, tema aga on mul selline nõrguke. Esiteks on ta minust vanem ja ka psühholoogiliselt on ta nõrgem kui mina," selgitab Alla.

Nõukogude ajal oli Vladimir Beloussov sõjaväelendur, jõudis majori auastmeni, pärast NSV Liidu lagunemist jäi ta teenima Ukraina lennundusse. Tema poeg teenib praegugi Ukraina relvajõududes, õnneks ei näinud ta oma isa piinamist pealt.

"Kramatorskis oli sõjaväebaas, inimesi õpetati seal välja lahingutegevuseks. Ta (sõjaväelane – toim.) peab olema valmis, et tal tuleb kedagi tappa. Ja see tähendab, et neil oli vaja elavaid sihtmärke. See on äärmiselt küüniline, kui ta (valvur – toim.) tuleb (kambrisse – toim.) ja ütleb kõigile: vaja on elavat sihtmärki. Kas vabatahtlikke on?" tunnistab Afontšenko.

Tavaline meelelahutus oli ka vangi ajamine miiniväljale. Marssal Alla taheti ka miiniväljale ajada, kuid viimasel hetkel mõeldi ümber – nii tähtsa vangi võis välja vahetada Ukraina ohvitseri või isegi kahe vastu.

Ополченцы Донецкой народной республики (ДНР) во время боя в районе аэропорта города Донецка
© Sputnik / Геннадий Дубовой
Donetski RV maakaitseväelased lahingutegevuse ajal Donetski lennujaama piirkonnas. Oktoober 2014.

Afontšenko ega Beloussovi suhtes ei algatatud isegi mingeid kriminaalasju. Neid peeti ebaseaduslikult kuu aega kinni ja septembri keskel vahetati nad koos teistega välja DRV poolt vangistatud sõjaväelaste vastu.

Kohe pärast vangistusest vabanemist läbis Beloussov tervisekontrolli, mis tuvastas tal hulgaliselt luumurde.

Pärast vabanemist avastas Afontšenko, et tema pangakaardil pole raha. Internetipanka sisenedes leidis ta, et keegi vangivalvuritest oli ostnud endale selle eest bensiinijaamades bensiini ja kohvi.у

"Kõige solvavam oli raha väljavõtmine krediitkaardilt. Mul tuli pärast kaua aega intressi maksta," kurdab ta.

MIILITSALE JA VABATAHTLIKELE PATALJONIDELE ANDIS ÜLESANDEID SBU

RIA Novostil õnnestus üles leida inimene, kes teadis seestpoolt kogu DRV toetajate otsimise kööki Donbassi tavaelanike hulgast. Vladimir Vassilenko (nimi tema palvel muudetud) oli 2014. aastal Ukraina siseministeeriumi Marjinski rajooni osakonna uurija ja töötas koos SBU kuraatoritega.

"2014. aasta septembri esimestel päevadel määrati Ukraina julgeolekuteenistuse Volnovahhi osakonna ülemaks endine Volõni oblasti julgeolekuteenistuse valitsuse alampolkovnik Igor Mikitjuk ja tema asetäitjaks alampolkovnik Vassil Tšintšuk SBU Tšernovitski oblastivalitsusest," rääkis Vassilenko RIA Novostile.

Politseinikuna oli Vassilenkol juurdepääs Marjinski rajooniosakonna korrapidamisteenistusse laekuvale infole ja ta nägi, et alates SBU operatiivgrupi moodustamisest on järsult kasvanud avalduste arv Volnovahhi, Marjinski, Velikonovoselokovski ja Volodarski rajoonides kadunuks jäänud inimeste kohta.

Kadunud inimesed viidi Ukraina julgeolekuteenistuse Volnovahhi osakonda, on siseministeeriumi ametnik veendunud. "Nii kadusid 11. mai 2014. aasta referendumil osalenud ja DRV toetanud aktivistid," ütles Vassilenko.

31. juulil 2014 tapeti Siseministeeriumi Dokutšajevski osakonna ülem. Mõrvas kahtlustati Donetski maakaitseväelasi. Diversantide otsinguil pidas SBU operatiivgrupp "kinni mitu Jassinovataja elanikku, kellest kaks surid hiljem SBU operatiivgrupi poolt hõivatud Kurahhovo raudteejaama liiniosakonna ruumides", väidab Vassilenko.

Tema sõnul tegid SBU operatiivgrupi juhid siseministeeriumi töötajatele ülesandeks linna elamufondi korterite ja majapidamiste läbikäimise, et identifitseerida inimesed, kes osalesid DRV relvaüksustes ja 11. mail 2014 toimunud referendumil.

"SBU operatiivgrupi töötajate korraldusel anti "voorimehed" kõigepealt vabatahtlikele pataljonide ja seejärel SBU operatiivgrupi käsutusse," täpsustab Vassilenko. Vabatahtlikud pataljonid pidid kinnipeetavaid "töötlema", et nad jutukamateks muutuksid.

Näiteks 2015. aasta märtsis peksid kaks pataljoni "Kiiev-2" patrullijat koos Marjinski osakonna piirkonnapolitseiametnik Sarhan Husseinoviga liikluspolitsei posti ruumides rängalt puudega taksojuhti.

"Nad nõudsid, et ta ütleks, milliseid DRV esindajaid ta Donetskis ja DRV territooriumil sõidutanud on ja ähvardasid ta saata Ukraina julgeolekuteenistusse, kus "temast kõik välja raputatakse". Sellisel praktikal oli tänu SBU-lt saadud juhistele süsteemne iseloom," ütleb Vassilenko.

MIDA TÄHENDAB "TÕE HAAMER" JA "VETT JOOMA"

Pokrovski linnas (endine Krasnoarmeisk) Dniprovskaja tn 7 asuvas autotranspordiettevõttes 11-411 tegutseb veel üks salajane vangla. Sellest rääkis RIA Novostile selle vangla endine vang Sergei Babitš. Kui ta veel Krasnoarmeiskaja-Zapadnaja kaevanduses töötas, sõitis ta igal tööpäeval sellest ettevõttest bussiga mööda ja tal ei olnud aimugi, et kunagi veedab ta seal kuus kohutavat päeva.

"Suur hoone asub teistest eraldi. Seal on palju keldreid, keegi ei kuule," selgitab ta, miks julgeolekujõud just selle koha valisid.

Разрушенный блокпост сторонников федерализации у въезда в город Красноармейск (на первом плане), 11 ополченцев которого были похищены во время его штурма спецбтальоном Правого сектора.
© Sputnik / Михаил Воскресенский
Föderaliseerimise pooldajate purustatud kontrollpost Krasnoarmeiskisse sissesõidul.

 Sergei Babaitš peeti koos oma sõbraga kinni 25. märtsil 2015 Krasnoarmeiski lähedal asuvas kontrollpunktis, väidetavalt diversioonigrupi pähe, mis pidi tapma teatud Ukraina sõjaväelase. Võidukas pressiteade selle kohta avaldati isegi SBU ametlikul veebilehel.

 Kohutavate diversantide tabamisega kiitles Facebookis ka Ukraina julgeolekuteenistuse esimehe nõunik Markijan Lubkivski (ka 25. märtsi postitus) - ainult et Babitši kinnipidamise protokoll on vormistatud alles 31. märtsil. Ta veetis kuus päeva ja ööd keldris ilma igasuguse vormistamiseta.

"See ei olnud mingi kinnipidamine, vaid röövimine. Mind piinati transpordiettevõtte 11-411 keldris. Peksti puust haamriga. Nad ise nimetasid seda "tõe haamriks". Kasutati elektrišokirelva, pandi kilekott pähe, et lämmatada," meenutab Babaitš. Tema arvates piinasid teda SBU töötajad (nad ei tutvustanud end ega näidanud töötõendeid). "Tugeva kehaehitusega, hästi treenitud, maskides. Nad tegid kõike tehniliselt ja professionaalselt," kirjeldab Babitš oma piinajaid.

Сергей Бабич
© Sputnik / STRINGER.
 Babitš peeti kinni 24. märtsil 2015, kuid protokoll koostati alles 31. märtsil. Kuus päeva oli ta hallis tsoonis.

 Ja alles 31. märtsi hilisõhtul viidi ta Mariupoli julgeolekuteenistuse uurimisosakonda ametliku kinnipidamise vormistamiseks. Mariupoli eeluurimisisolaatori arstid tuvastasid 3. aprilli kohtuekspertiisiaktis Babitši kehal arvukalt hematoome.

"Nad kindlustasid end igaks juhuks - kui ma eeluurimisisolaatoris päeva-paari-kolme pärast suren, siis on see Ukraina julgeolekuteenistuse, mitte eeluurimisisolaatori süü," selgitab ta.

Sellega tema kannatused veel ei lõppenud. Ta ei tundnud ega tunnistanud endal mingit süüd, kirjutas pidevalt kaebusi erinevatele ametiasutustele, segas igati "uurimist". Seepärast veeti teda profülaktika mõttes mitu korda hukkamisele sellesse kurikuulsasse Mariupoli lennujaama. SBU ametlikud ruumid selleks ei sobinud.

"SBU-sse oli laekunud juba palju etteheiteid ja kaebusi," selgitab Babitš. Seepärast loodi SBU-s tööks kinnipeetavatega spetsiaalne "valvetöörühm".

"Sellised on nende kasvatuslikud eesmärgid ... Et hirmutada tulevikuks, et ei kaebaks kohtutele. Sinna veeti paljusid, mitte ainult mind," rääkis ta RIA Novostile. Vangid teadsid lennujaamast juba hästi.

"Neid veeti sinna "vett jooma" - näole pandi rätik ja sellele valati vett, kuni inimene lämbuma hakkas ja teadvuse kaotas. Sain ka mina rätikust läbi vett neelata," ütles endine vang. Pärast ametlikku registreerimist eeluurimisisolaatoris võeti teda edaspidi välja väidetavateks uurimistoiminguteks.

Toimik jõudis kohtusse 2017. aastal. Süüdistati kahe paragrahvi järgi: § 258-3 lg 1 ("Terroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomine") ja § 263 lg 1 ("Relvade, laskemoona või lõhkeainete ebaseaduslik käitlemine").

Vangide vahetusega 2017. aasta detsembris anti Babitš üle Donetskile. Hoolimata kõigist kokkulepetest kriminaalasja ei lõpetatud ja süüdistusest ei loobutud - SBU ametnikud viisid ta otse kohtusaalist vangide vahetamisele ja kohus pani ta kohe tagaotsitavate nimekirja.

Омбудсмен ДНР Дарья Морозова
© Фото : официальный сайт ДНР
 OMBUDSMAN MOROZOVA: "ME TEAME MITME VANGLA OLEMASOLUST"
"Me teame mitme sellise vangla olemasolust. Alates 2014. aastast on meile helistatud, et ühes kohas on salajane vangla, teises kohas ... Seda probleemi teame me juba ammu," kinnitas isehakanud DRV inimõiguste volinik Darja Morozova RIA Novostile.

"Harkiv, Starobelsk, Bahmut," loetleb ta linnu, kus võivad sellised vanglaid olla, lisades: "Ma olen kuulnud mõnest ka Lääne-Ukrainas."

Morozova andmetel kontrollib neid vanglaid Ukraina julgeolekuteenistus SBU, mis kasutab neid kahtlustatavatele surve avaldamiseks. "Aastatel 2014–2015 võisin ma veel uskuda, et seal oli tegemist pataljonide omavoliga. Nüüd on mul täielik alus arvata, et praegu kontrollib kõiki neid ebaseaduslikke kinnipidamiskohti SBU ... Nad teavad hästi, kus need kohad on," ütleb Morozova.

Jääb üle vaid arvata, kui palju inimesi seal on. "Me otsime taga 249 inimest, kelle kohta on meil täpne kinnitus, et nad on kinni peetud Ukraina territooriumil," kinnitab ombudsman. Ukraina pool tunnistab ametlikult ainult 101 inimese olemasolu.

 ÜRO MISSIOON: "SELLINE PRAKTIKA OLI TAVALINE"

 ÜRO inimõiguste Ukraina vaatlusmissiooni aruannetes mainitakse ka ebaseaduslikku vabaduse võtmist – muuhulgas SBU Harkivi valitsuses.

Глава регионального офиса Мониторинговой миссии ООН по правам человека на Украине Октам Газиев с представителями ЛНР на КПП Станица Луганская
© Sputnik / Потапова Олеся
ÜRO inimõiguste järelevalvemissiooni Ukraina piirkondliku büroo juhataja Oktam Gaziev koos Luganski RV esindajatega Stanitsa Luhanskaja kontrollpunktis.

 "Me tuvastasime 184 inimese nimed, kes meie arvates olid ebaseaduslikult kinni peetud Ukraina Harkivi julgeolekuteenistuse ruumides aastatel 2014–2016. Neist 34 nime saadi kannatanute ülekuulamistest, 95 tunnistajate ülekuulamisest (isik, kes väitis, et nägi teist kinnipeetavat asutuses) ja 55 lisati avalikest allikatest (avaldatud nimekirjad, videod, avaldused). See nimekiri täieneb jätkuvalt," ütles missiooni juht Fiona Frazer RIA Novostile.

Сторонники федерализации блокировали базу спецбатальона Правого сектора в Днепропетровской области
© Sputnik / Михаил Воскресенский
Föderaliseerimise toetajad blokeerisid "Paremsektori" baasi Dnepropetrovski oblastis.

 Tema sõnul oli "valitsuse kontrolli all oleval territooriumil inimeste meelevaldne kinnipidamise või kinnipidamine õiguseta suhelda välismaailmaga tavaline aastatel 2014, 2015 ja 2016, samas kui 2017. ja 2018. aastal registreeriti vaid mõned juhtumid".

 Harkovi julgeolekuteenistuse vangla sattus rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Amnesty Internationali, tähelepanu orbiiti. "See on meie 2016. aasta uuring. Tookord avaldasime me uuringu pealkirjaga "Sind ei ole olemas", kus rääkisime, et eksisteerivad erilised kinnipidamisasutused, kus inimesi hoitakse isoleerituna välismaailmast. Üks neist oli Harkivis, üks Mariupolis ja teistes linnades, kuid peamine oli SBU Harkovi osakond, kust inimesed teatasid, et nad on seal olnud üle aasta. Nüüd on käimas paar kohtuasja," ütles RIA Novostile organisatsiooni esindaja Ukraina Maria Gurjeva.

Ta teatas, et organisatsioon uurib ka RIA Novostilt saadud uusi andmeid.

46