Mälestusmärgi eemaldamine aluselt

SS-lase mälestusmärk võib Lihulasse tagasi jõuda

63
Eesti valitsuserakond EKRE on tulvil otsustavust tuua mälestusmärk Hitleri poolel võidelnud eestlastele Läänemaa maakonna Lihula linna tagasi. Nagu Sputnik Eesti veendus, kahtlevad paljud Eesti elanikud kõvasti selle tagasitoomise vajalikkuses.

TALLINN, 9. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Meelis Malk, kes kuulub Lääneranna valla volikogusse (Lihula on selle valla halduskeskus), tegi järelepärimise mälestustahvli omaniku kohta.

Valla ametiasutused ei suutnud tõestada ega eitada, et tahvel kuulub Lääneranna vallale, mis on pärast haldusreformi Lääneranna valla koosseisu läinud Lihula valla õigusjärglaseks.

EKRE teeb seega jõupingutusi, et 2004. aastal mahavõetud mälestusmärk Lihulasse tagasi tuua ja sinna jäädavalt paika panna. Ajutiselt paigutasid EKRE liikmed mälestusmärgi selle endisele asukohale juba 2018. aasta septembris eestlastest SS-"sangarite" auks korraldatud miitingul.

EKRE uutest katsetest mälestusmärk tagasi tuua teatas juuli algul ajaleht Lääne Elu, märkides, et natsi-Saksamaa poolel sõdinud eestlastele mälestusmärgi avamine ajas vihale nii kohalikke kui ka välismaal elavaid inimesi. Mälestusmärgi paigaldamises nägid tollal paljud natsismi ülistamist.

Venemaa suursaatkond: SS-i heroiseerimine Eestis omandab kultuslikku iseloomu >>

Muuseas, isegi Lääne Elu veebiväljaandes avaldatud artikli kommentaariumi põhjal võib aru saada, et mälestusmärgi paigaldamist võetakse Eesti ühiskonnas, ka eestlaste endi hulgas mitmetähenduslikult.

"Natsid jäävad natsideks," kirjutas üks veebikasutaja, ning teine nentis irooniliselt, et "Eestis polegi juba ammu sambasõda peetud."

Keegi Margus oli veelgi sarkastilisem: saja aasta pärast kirjutatakse ajalugu niikuinii ümber, aga giididele üks lisapostament tüli ei tee. Tulevikus võidakse väita, et mälestusmärgi relvaga mehe kujutisega pani paika Hiina riigijuht Mao Zedong.

Erakonna mainekampaania, aga mitte ajalooline vajadus

Tõsi, selline mälestusmärk rebib taas kord haavad lahti ja midagi head see Eesti ühiskonnale kaasa ei too, leiab Eesti Antifašistliku Komitee juht Andrei Zarenkov.

"Säärased monumendid on lihtsalt solvavad inimestele, kes tuleval aastal tähistavad Suure Isamaasõja võidu 75. aastapäeva. Seda tugevat ideoloogilist vahendit rakendab Eestis ikka seesama erakond EKRE, et inimesi möödaniku haavu meeles pidama sundides üles ärritada ja pakilistest probleemidest kõrvale tõmmata," ütles Zarenkov.

Андрей Заренков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Andrei Zarenkov

Nii et tema hinnangul ei tähenda SS-laste mälestusmärgi tagasitoomine mitte midagi enamat kui rahvuskonservatiivide PR-kampaaniaüritust, kus oma valijale püütakse sellise lihtsa populistliku käiguga puru silma ajada. Mis tähendab, et plusspuknte püütakse noppida säärasel odaval moel selmet valitsuskoalitsioonis täita oma valimislubadusi, millest Zarenkovi sõnul pole senimaani tegelikult midagi täidetud.

"Isegi valdavalt venekeelses Maardus valisid paljud selle erakonna. Vaevalt küll maardulastele meeldib, et see erakond, kelle poolt nad oma hääle andsid, püstitab mälestusmärgi fašistidele. Ja selliseid valijaid on küllaltki palju," lisas ta.

Tagasitoomine on Zarenkovi meelest ohtlik ka mälestusmärgile endale, millel oleks turvalisem muuseumis hoiul püsida. Pole välistatud, et mälestussammas langeb vandalismiakti ohvriks.

Halvasti suhtub SS-sõduritele pühendatud mälestusmärgi naasmisse ka Tallinna Surematu Polgu sündmusekorraldaja Aleksei Jessakov. Tema sõnul soosivad tänases Eestis paljud asjaolud seda, et natsirežiimi tajutakse positiivses võtmes. Samas aga häbenevad ülemaailmse kurjuse – fašismi – alistajad tihtilugu nõukogude sümboleid ja Georgi linti kanda.

Активист организации Русские соотечественники Европы Алексей Есаков
© Sputnik / Светлана Бурцева
Organisatsiooni Vene Kaasmaalased Euroopas aktivist Aleksei Jessakov

"Vene inimestel on aeg meenutada oma juuri ja oma suuri esivanemaid ning lõpuks ometi pea püsti ajada!" ütles Jessakov, lisades, et fašistide poolel võidelnud eestlastele pühendatud mälestusmärgi taasavamine võib Eesti venekeelse elanikkonna "unest äratada".

Sputnik Eesti kirjutas juba sellest, et esmalt paigaldati mälestuskivi Waffen-SS 20. grenaderidiviisi eesti sõduritele Eesti rahvusmeelsete erakondade ja organisatsioonide poolt 2002. aastal Pärnus, kuid skandaali ja protestiavaldusi põhjustanult sai see esimest korda maha võetud. Lihula valla esindajate initsiatiivil pandi mälestuskivi teistkordselt paika 2004 augustis Lihula kalmistul.

Kas Eesti vajab riigisaladuste säilitamiseks oma Nürnbergi seadusi >>

Avatseremoonial olid kohal kohaliku omavalitsuse, isamaaliste organisatsioonide ja kiriku esindajad. Ausamba avamisel rõhutati eriti, et kivil kujutatud sõduri automaatpüssi toru on suunatud itta, "kustpoolt oht Eestit ähvardab".

Pärast Eesti ja rahvusvahelise üldsuse arvukaid protestiavaldusi võeti mälestussammas Juhan Partsi valitsuse poolt taas maha, peljates, et sambaskandaal kahjustab NATO ja Euroopa Liidu liikmeks pürgiva riigi mainelet. Praegusel ajal asub skandaalne mälestusmärk Tallinna külje all Lagedil eramuuseumina tegutseva Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi territooriumil.

63
Tagid:
natsisümboolika, neonatsism, natsism, mälestusmärk, Waffen-SS, Lihula
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (34)
Samal teemal
Venemaa välisministeerium Waffen-SS monumendist Eestis nördinud