Mälestusmärgi eemaldamine aluselt

SS-lase mälestusmärk võib Lihulasse tagasi jõuda

93
Eesti valitsuserakond EKRE on tulvil otsustavust tuua mälestusmärk Hitleri poolel võidelnud eestlastele Läänemaa maakonna Lihula linna tagasi. Nagu Sputnik Eesti veendus, kahtlevad paljud Eesti elanikud kõvasti selle tagasitoomise vajalikkuses.

TALLINN, 9. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Meelis Malk, kes kuulub Lääneranna valla volikogusse (Lihula on selle valla halduskeskus), tegi järelepärimise mälestustahvli omaniku kohta.

Valla ametiasutused ei suutnud tõestada ega eitada, et tahvel kuulub Lääneranna vallale, mis on pärast haldusreformi Lääneranna valla koosseisu läinud Lihula valla õigusjärglaseks.

EKRE teeb seega jõupingutusi, et 2004. aastal mahavõetud mälestusmärk Lihulasse tagasi tuua ja sinna jäädavalt paika panna. Ajutiselt paigutasid EKRE liikmed mälestusmärgi selle endisele asukohale juba 2018. aasta septembris eestlastest SS-"sangarite" auks korraldatud miitingul.

EKRE uutest katsetest mälestusmärk tagasi tuua teatas juuli algul ajaleht Lääne Elu, märkides, et natsi-Saksamaa poolel sõdinud eestlastele mälestusmärgi avamine ajas vihale nii kohalikke kui ka välismaal elavaid inimesi. Mälestusmärgi paigaldamises nägid tollal paljud natsismi ülistamist.

Venemaa suursaatkond: SS-i heroiseerimine Eestis omandab kultuslikku iseloomu >>

Muuseas, isegi Lääne Elu veebiväljaandes avaldatud artikli kommentaariumi põhjal võib aru saada, et mälestusmärgi paigaldamist võetakse Eesti ühiskonnas, ka eestlaste endi hulgas mitmetähenduslikult.

"Natsid jäävad natsideks," kirjutas üks veebikasutaja, ning teine nentis irooniliselt, et "Eestis polegi juba ammu sambasõda peetud."

Keegi Margus oli veelgi sarkastilisem: saja aasta pärast kirjutatakse ajalugu niikuinii ümber, aga giididele üks lisapostament tüli ei tee. Tulevikus võidakse väita, et mälestusmärgi relvaga mehe kujutisega pani paika Hiina riigijuht Mao Zedong.

Erakonna mainekampaania, aga mitte ajalooline vajadus

Tõsi, selline mälestusmärk rebib taas kord haavad lahti ja midagi head see Eesti ühiskonnale kaasa ei too, leiab Eesti Antifašistliku Komitee juht Andrei Zarenkov.

"Säärased monumendid on lihtsalt solvavad inimestele, kes tuleval aastal tähistavad Suure Isamaasõja võidu 75. aastapäeva. Seda tugevat ideoloogilist vahendit rakendab Eestis ikka seesama erakond EKRE, et inimesi möödaniku haavu meeles pidama sundides üles ärritada ja pakilistest probleemidest kõrvale tõmmata," ütles Zarenkov.

Андрей Заренков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Andrei Zarenkov

Nii et tema hinnangul ei tähenda SS-laste mälestusmärgi tagasitoomine mitte midagi enamat kui rahvuskonservatiivide PR-kampaaniaüritust, kus oma valijale püütakse sellise lihtsa populistliku käiguga puru silma ajada. Mis tähendab, et plusspuknte püütakse noppida säärasel odaval moel selmet valitsuskoalitsioonis täita oma valimislubadusi, millest Zarenkovi sõnul pole senimaani tegelikult midagi täidetud.

"Isegi valdavalt venekeelses Maardus valisid paljud selle erakonna. Vaevalt küll maardulastele meeldib, et see erakond, kelle poolt nad oma hääle andsid, püstitab mälestusmärgi fašistidele. Ja selliseid valijaid on küllaltki palju," lisas ta.

Tagasitoomine on Zarenkovi meelest ohtlik ka mälestusmärgile endale, millel oleks turvalisem muuseumis hoiul püsida. Pole välistatud, et mälestussammas langeb vandalismiakti ohvriks.

Halvasti suhtub SS-sõduritele pühendatud mälestusmärgi naasmisse ka Tallinna Surematu Polgu sündmusekorraldaja Aleksei Jessakov. Tema sõnul soosivad tänases Eestis paljud asjaolud seda, et natsirežiimi tajutakse positiivses võtmes. Samas aga häbenevad ülemaailmse kurjuse – fašismi – alistajad tihtilugu nõukogude sümboleid ja Georgi linti kanda.

Активист организации Русские соотечественники Европы Алексей Есаков
© Sputnik / Светлана Бурцева
Organisatsiooni Vene Kaasmaalased Euroopas aktivist Aleksei Jessakov

"Vene inimestel on aeg meenutada oma juuri ja oma suuri esivanemaid ning lõpuks ometi pea püsti ajada!" ütles Jessakov, lisades, et fašistide poolel võidelnud eestlastele pühendatud mälestusmärgi taasavamine võib Eesti venekeelse elanikkonna "unest äratada".

Sputnik Eesti kirjutas juba sellest, et esmalt paigaldati mälestuskivi Waffen-SS 20. grenaderidiviisi eesti sõduritele Eesti rahvusmeelsete erakondade ja organisatsioonide poolt 2002. aastal Pärnus, kuid skandaali ja protestiavaldusi põhjustanult sai see esimest korda maha võetud. Lihula valla esindajate initsiatiivil pandi mälestuskivi teistkordselt paika 2004 augustis Lihula kalmistul.

Kas Eesti vajab riigisaladuste säilitamiseks oma Nürnbergi seadusi >>

Avatseremoonial olid kohal kohaliku omavalitsuse, isamaaliste organisatsioonide ja kiriku esindajad. Ausamba avamisel rõhutati eriti, et kivil kujutatud sõduri automaatpüssi toru on suunatud itta, "kustpoolt oht Eestit ähvardab".

Pärast Eesti ja rahvusvahelise üldsuse arvukaid protestiavaldusi võeti mälestussammas Juhan Partsi valitsuse poolt taas maha, peljates, et sambaskandaal kahjustab NATO ja Euroopa Liidu liikmeks pürgiva riigi mainelet. Praegusel ajal asub skandaalne mälestusmärk Tallinna külje all Lagedil eramuuseumina tegutseva Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi territooriumil.

93
Tagid:
natsisümboolika, neonatsism, natsism, mälestusmärk, Waffen-SS, Lihula
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Samal teemal
Venemaa välisministeerium Waffen-SS monumendist Eestis nördinud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul