Balti uuringute assotsiatsiooni president, majandusteaduste doktor, professor Nikolai Meževitš

Politoloog: eestlased ei mõista, et praegune olukord on hullem kui 1990. aastatel

443
(Uuendatud 09:49 23.06.2019)
Riigieelarves napib raha, kuid Eesti valitsus kulutab miljoneid relvaostudeks. Kaua Eesti elanikud selle olukorraga lepivad, arutleb politoloog ja majandusteadlane, Venemaa Balti uuringute assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš.

TALLINN, 23 juuni — Sputnik. Poliitika "kahurid või asemel " hakkas Eestis kujunema juba Reformierakonna valitsemise ajal ja seetõttu pole imestada, et kui riigieelarves tekkis tohutu auk, hakkasid võimud seda kinni toppima tervishoiu-, sotsiaalkaitse- ja hariduskulude arvelt.

Intervjuus Sputnik Eestile ütles Nikolai Meževitši, et Eesti majandus on enam-vähem jätkusuutlik. Kui poleks olnud neid irratsionaalseid sõjalisi kulutusi, poleks käesoleval aastal eelarvepuudujääki tekkinud.

Vaatamata lubatud rahastusest ilma jäetud teadlaste ja õppejõudude hiljutistele meeleavaldustele on Meževitš kindel, et mingisuguseid tõsiseid meeleavaldusi ega muul kujul protestiavaldusi ei tule.

"Eestlased on kannatlikud, valmis kompromissidele minema, lõputult ootama. Paraku ei mõista nad, et praegu on olukord oluliselt hullem kui 1990. aastatel ja uue sajandi algul, mil positiivsete ootuste olemasolu ise, transiit ning kõik see kokku, viis isegi formaalsete eelduste puudumisel Eesti majandust siiski edasi. Nüüd enam seda kõike ei ole," lisas ta.

Eksperdi sõnul ei ole eesti talupoeg "suuteline protestima ja on rahul iga almusega, iga leivapalukesega vastutasuks saiapätsi eest, mis talt ära võeti".

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et vabariigi valitsus otsustas 20. juunil neljakümne miljoni eest uue põlvkonna tankitõrjesüsteemide ning vastava laskemoona soetamise.

Mõttetu mänguasi: milleks Eestile Spike tankitõrjeraketid >>

Ja seda hoolimata tõigast, et alles üsna hiljuti, seistes eelarve strateegia kujundamisel silmitsi 300 miljoni eurose puudujäägiga, oli valitsus sunnitud kärpima peaaegu kõikide ametkondade kulutusi. Kõigi omi, peale kaitseministeeriumi.

Valitsus soovib idapiiri täielikku väljaehitamist >>

Kuna kaitsekulutused on kuulutatud "pühaks lehmaks", olid ametivõimud sunnitud külmutama politseinike, päästjate, õpetajate, sotsiaaltöötajate ja kultuuritöötajate kavandatud palgatõusu ning loobuma varem allkirjastatud kokkuleppest teaduskulude suurendamiseks, mis põhjustas ridamisi teadlaste ja õppejõudude protestimeeleavaldusi.

443
Tagid:
rahastamine, relvaost, valitsus, kaitsekulutused, eelarvestrateegia
Samal teemal
Euroliit soovitab Eestil olla tagasihoidlikum ja säästlikum
Teadlased tulid teaduse toetuseks tänavatele
Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt
Riigireform: Eestis vähendatakse riigiasutuste ja ametkondade arvukust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul