Sümboolne Igavene tuli Pronkssõduri kuju jalamil täna öösel kell 4.00

22. juunil täpselt kell neli öösel süttis Pronkssõduri jalamil Igavene tuli

199
(Uuendatud 09:57 23.06.2019)
Nõukogude ajal Tallinna saksa fašistlikest anastajatest vabastajate monumendi juures põlenud Igavene tuli süttis taas Suure Isamaasõja alguse 78. aastapäeval tänu kohaline vene kaasmaalaste jõupingutustele.

TALLINN, 22. juuni — Sputnik, Svetlana Burceva. MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas näitas tegudega, et ükskõik kui palju aastaid on möödas Suure Isamaasõja algusest, jääb 22. juuni neile alati pühaks kuupäevaks.

22. juuni hommikul täpselt kell neli oli Tallinna Sõjaväe kalmistul Pronkssõduri (Teises maailmasõjas langenute monument) jalamil viisnurkne täht, mille keskel süttis tuli. Nii tähistasid organisatsiooni enemaa Kaasmaalased Euroopas liikmed ja aktsiooni "Surematu polk" aktivistid 22. juunit — Suure Isamaasõja alguse aastapäeva.

Установка символического Вечного огня у Бронзового солдата в Таллинне 22 июня
© Sputnik / Светлана Бурцева
Sümboolse Igavese tule paigaldamine täna öösel kell 4.00

Aleksei Jessakov jutustas Sputnik Eestile, et tuli on sümbol. "Täpselt kell 4 hommikul 22. juunil 1941 tungis Hitleri Saksamaa kallale meie kodumaale Nõukogude Liidule ja algas Suur Isamaasõda, mis puudutas iga perekonda," ütles Jessakov.

Aleksei sugulasi oli tolles sõjas nii tagalatöötajate kui ka rindevõitlejate hulgas.

"Elusalt tuli rindelt tagasi alla kümnendiku suguvõsast. Enamik sugulasi jäi juba esimesel sõja-aastal teadmata kadunuks. Me süütame oma vaprate esivanemate auks mälestustule — Igavese tule," teatas ta.

Zoja Paljamari sõnul on Igavene tuli igavene mälestus sõja algusest. "Meie oleme sõja laste lapsed. Meisse istutasid selle mälestuse meie vanemad ja me peame selle edasi andma oma lastele ja lapselastele. Et kõik mäletaksid sõja õudusi, mäletaksid, kuidas häirekella kuuldes tõusis jalule kogu rahvas, et kaista oma kodumaad, kodu, ema ja lapsi," ütles ta.

Suure Võidu aastapäeva tähistamine Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

See mälestus on tema sõnul lausa vältimatu — see aitab väärtustada rahulikku elu ilma pommitamiste, nälja ja üleüldise kaoseta.

"Me peame elama väärikalt ja väärima seda, mille eest läksid lahingusse meie esiisad, et meie rahvas oleks jälle ühtne nagu omal ajal," ütles Zoja Paljamar.

Suure Isamaasõja rinnetel võitles neli Zoja Paljamari esiisa. Neist kõige kuulsamaks sai Sergei Gudenko, üks esimestest Nõukogude Liidu kangelastest. Ta oli silma paistnud juba 1938. aastal sõjas Jaapaniga, lahingutes Hassani järve ääres, ning pälvinud Lenini ordeni. Zoja Paljamari legendaarne esiisa jäi 1941. aasta juunis Ukraina mulda.

"Ka ülejäänud kolm ei tulnud sõjast tagasi. Nikanor Gudenko langes Rostovi all, kusagil hukkus ka Pjotr Gudenko. Teadmata kadunuks jäi ka Pjotr Solohha. Keegi neist ei tulnud tagasi. Seetõttu on mälestus mulle püha, ma kannan seda hinges ja püüan järgmisele põlvkonnale edasi anda," ütles Zoja Paljamar.

Символический Вечный огонь установили у Бронзового солдата в Таллинне 22 июня
© Sputnik / Светлана Бурцева
Sümboolne Igavene Tuli

Tolles suures sõjas võitles ka Sergei Tšaulini sugulasi. Temale kui Tallinna "Surematu polgu" liikumise asendamatule eestvedajale sai Igavese tule viisnurga paigaldamine Pronkssõduri jalamile auasjaks.

Kuid püha kuupäev ei andnud rahu mitte ainult oma esivanemate kangelastegude austajatele. Tšaulin jutustas Sputnik Eestile, et varahommikul olid MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas liikmed eemaldanud Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi küljest surnupealuuga lendlehe, mille oli sinna kleepinud keegi tundmatu.

Эту листовку сняли с монумента Бронзовому солдата, когда зажигали рано утром Вечный огонь
© Sputnik / Светлана Бурцева
Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi küljest eemaldatud surnupealuuga lendleht

"Kahju, et keegi lihtsameelne püüab nii traagilisel päeval oma ajalookomplekse langenute mälestuse peal välja elada," märkis ta.

Tallinna, Pronkssõduri kuju jalamil põlenud igavene tuli kustutati Eesti iseseisvumise käigus, põhjendusega "gaasi kokkuhoid". Hiljem aga demonteeriti tulega seonduvad seadmed ning Teises maailmasõjas langenute mälestusmärk teisaldati.

199
Tagid:
sõda, Pronksisõdur, igavene tuli
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
9. mai - Suure Võidu aastapäev
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul