Kuidas pealinnas võidupüha ja suve saabumist tähistatakse, illustreeriv foto

Kuidas pealinnas võidupüha ja suve saabumist tähistatakse

50
(Uuendatud 14:31 22.06.2019)
Tallinna linnaosades tähistatakse võidupüha ja suve saabumist mitmete meeleolukate pidudega.

TALLINN, 22. juuni — Sputnik. Lasnamäel Jüriöö pargis tähistatakse pühapäeval, 23. juunil kell 15 võidupüha. Kaitseliidu ja Noorkotkaste esindajad toovad Jüriöö parki võidutule, mille võtab vastu Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, kes jagab võidutulest linnaosade jaanitulede süütamiseks selle linnaosade vanematele. Üles on rivistatud Vahipataljoni auvahtkond, meeleoluka kontserdiga esinevad Indra Mirell Zeinet ja Frants Tikerpuu, edastab Tallinna linnavalitsus

Võidupüha Tallinna Lauluväljakul >>

Tallinna Kesklinna traditsiooniline jaanipidu toimub seekord 23. juunil Skåne bastioni staadionil (Suur Rannavärav 1) algusega kell 18 ning pakub meelelahutust igas vanuses inimestele. Esinema tulevad Tanel Padar bändiga, noorte lemmik Öed, populaarsust koguv Moskva bänd Undervud ning vanema publiku lemmikud Boris Lehtlaan ja Are Jaama.

Jaanipäev Eesti vabaõhumuuseumis
© Sputnik / Александр Заболотный

Väikestele pakub ajaviidet erinevate tegevustega sisustatud lasteala, nautida saab kaasahaaravat tulešõud ja mõistagi ei puudu ka suur jaanilõke. Head-paremat pakub ka suur hulk toitlustajaid. Pidu kestab kella üheni öösel.

Lasnamäel tähistatakse jaaniõhtut traditsiooniliselt Paeväljal (Narva mnt 129b) kell 20 algava peoga. Esinevad Kuldne Trio ja BX Bänd, rahvatantsuseltsid ja ansamblid. Lisaks ootavad külalisi tantsud, mängud ning suur linnaosa jaanilõke. Jaanilõke süüdatakse kell 22. Pidu kestab kella 01-ni öösel. Sissepääs on kõigile külalistele tasuta.

Põhja-Tallinna jaanituli ja suur Jaanilaat toimuvad Stroomi rannas laupäeval, 22. juunil kella 15-22. Lisaks kultuuriprogrammist osa saamisele on võimalik Jaanilaadalt endale eesootavaks Jaanilaupäevaks kodumaiseid tooteid soetada. Laat on avatud kella 15-st ja kultuuriprogramm algab kell 18. Päeva juhib ja lõbusaid mänge viib läbi Jaan Kirss. Muusikaliselt poolelt aitab kaasa Ian Mikael löökpillidel ja Sergei Voronov. Lisaks esinevad RRÜL Lüüra ja Noorte rahvatantsurühm Kiili Kirjud.

Jaanipäev Stroomi rannas >>

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub 23. juunil suurele kolme ajastu jaanipeole. Õhtu programm "Uued algused" ühendab endas kolm murrangulist aastat Eesti rahva ja riigi loos. Osa saab 1869. aasta külapeost, millega saadetakse kohalik meeskoor teele Tartusse I üldlaulupeole, 1919. aasta heategevuslikust jaanikust Vabadussõjas vigastatud sõjameeste toetuseks ning 1995. aasta suvealguse peost, kus lääne eeskujul on kõik müügiks.

Jaanitule pidamisel oli tähtis olla rõõmus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Esinevad The Tuberkuloited, Nancy, Untsakad, Lüü-Türr jt. Kõigis muuseumi taludes toimuvad vanu jaanikombeid tutvustavad tegevused, lapsed saavad lustida Kolga talu lasteõuel. Mitmekülgset jaaniõhtu programmi pakkuv pidu kestab kella 19-24. Külastajatele on korraldatud tasuta bussiühendus nii kesklinnast, Viru keskuse eest, kui ka Väike-Õismäelt. Piletid on müügil Piletilevis ja muuseumi kassas.

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.

Võidupüha on eraisikutele kohustuslikuks lipuheiskamise päevaks. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.

24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.

Meie esivanemad pidasid jaanilaupäeva salapäraseks ja koguni maagiliseks ajaks, mil paisatakse segi maises maailmas valitsevad reeglid. Paljud usuvad, et see peab paika ka tänapäeval.

© Sputnik / Александр Заболотный
Jaanipäev Eesti vabaõhumuuseumis
50
Tagid:
sündmus, ühiskond, ühiskond, võidupüha, jaanituli
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul