Eesti lapsed

Grigorjan: demograafiline kriis on valitsuse vale rahvuspoliitika tulemus

85
(Uuendatud 13:37 16.06.2019)
Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

TALLINN, 16. juuni — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan seostab demograafilist kriisi otseselt Eesti valitsuse väära rahvuspoliitikaga.

Miks Eestis töötajaid ei jätku

Grigorjan meenutas Sputnik Eestile, et 2016. aastal toimus Tallinnas Eestimaa rahvuste kolmas kongress, mis oli pühendatud demograafilistele probleemidele. Kohale olid kutsutud erinevate elualade asjatundjad, kes esinesid ettekannetega. Juba siis oli selge, et Eestis on kujunenud tööjõu osas küllaltki keeruline olukord.

Доктор философии, профессор, председатель правления Палаты национальных меньшинств Рафик Григорян
© Sputnik / Владимир Новиков
Rafik Grigorjan

Grigorjani sõnul räägitakse ja kirjutatakse demograafilisest kriisist meie riigis juba ammu. ÜRO prognooside kohaselt kahaneb Eesti elanikkond 2050. aastaks 1 129 000 inimeseni. Sajandi teiseks pooleks on prognoosid veel pessimistlikumad (904 000 elanikku).

Juba praegu ilmneb märkimisväärne disproportsioon: teatud erialadel on Eestis spetsialistide ülejääk, teistel teravaim defitsiit. Reeglina on tööjõu ülejääk täheldatav säärastel erialadel nagu ajakirjanik, jurist, raamatupidaja, advokaat, administraator, haldusjuht. 

"Neis valdkondades, muide, on hõivatud ainult kolm protsenti mitte-eestlastest," märkis vestluskaaslane. See tähendab, et juhtimisvaldkonnas on hõivatud enamasti eestlased, kelle seas kõrgharidusega inimeste hulk on kaks korda suurem kui venekeelsete seas. 1990. aastail oli neid ühepalju.

"Keeleinspektsiooni nõuete tõttu on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid sunnitud siirduma madalama kvalifikatsiooniga tööle ja, sõidavad Eestist minema, eestlased aga lihttööle ei lähe. Seetõttu on meil tekkinud terav puudus paljude erialade oskustöölistest," nentis Grigorjan.

Tahan olla eestlane, õpetage mind

Puudus on lihttöölistest, kokkadest, veokijuhtidest, ehitajatest, samuti kassapidajatest, teenindustöötajaist. Teatavasti areneb Eesti majanduses eelkõige teenindussfäär, mitte tööstus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas on suurim puudus meditsiiniõdedest ja tervishoiu abipersonalist, koristajatest ja haigete hooldajatest. Eestis on terav puudus kooliõpetajatest, ei jätku eripedagooge, logopeede.

märkis ta. Seega valitseb ühekülgne ning väär rahvuspoliitika.

Iga eestimaalane on kuldaväärt

Kõik tööandjad väidavad üksmeelselt, et tänapäeval ilma välistööjõuta Eestis hakkama ei saa. Kust võtta kasvõi näiteks keevitajaid? BLRT kutsub töölisi välismaalt – hiinlasi, ukrainlasi. See aga tekitab ärevust rahvuslikult meelestatud poliitikutes, kes kurdavad, et eestlaste osakaal on vähenemas. 

Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Самарин

See ei ole üksnes Eesti mure, vaid täheldatav kogu Euroopas. Ka seal võetakse vastu võõrtöölisi, eriti pagulasi, ja seda mitte heale elu pärast. 

"Ühest küljest ma mõistan Helmet, kes väidab, et võõrtöölised põhjustavad eestlaste arvukuse vähenemist," ütles Grigorjan. Nad tekitavad pingeid juba niigi komplitseeritud rahvustevahelistes suhetes ja võtavad kohalikelt töölistelt leiva ära. Enamgi veel: nad tekitavad tööturul dumpingu, andes sellega hoobi elatustasemele.

Helme eksib, kui kannab need probleemid üle rahvuslikule pinnale, selgitas Grigorjan. Muidugi saab ja tuleb midagi ette võtta sündimuse suurendamiseks, kuid kiireid tulemusi ei maksa siin oodata. Seetõttu tuleb kõike toimuvat võtta endastmõistetava paratamatusena.

"Ma räägin juba 30 aastat: Keeleinspektsioon tuleb meie elust minema pühkida, tegemist on häbiväärse nähtusega. Kodakondsuseta inimestele tuleb anda samad õigused, mis on kodanikel. Sest iga inimene on meil – ütlen seda ilma liigse paatoseta – kuldaväärt," on Grigorjan veendunud.

Eesti Panga 2019. aasta juunis antud hinnangul kasvas Eesti majandus möödunud aastal 3,9 protsenti, millest 1,3 protsenti moodustas võõrtööliste panus.

 

85
Tagid:
võõrtööjõud, Keeleinspektsioon, EKRE, rahvuslus, Rafik Grigorjan, demograafia
Samal teemal
Tööjõu väljavool Ukrainast: kodus on hea, aga külas veel parem
Läti patriootide loogika: keelame lindi - sündivus suureneb iseenesest
Eesti ehitusfirmad jäid Soomes vahele Ukraina ja Valgevene musta tööjõuga
Mis saab sõprusest Ukrainaga: KaPo kardab "venekeelse tööjõu" sissevoolu
Illegaalse tööjõu kasutajate trahvid tõusevad mitu korda
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul