Infosõjaks ettevalmistumine nõuab hoolt ja püsivust

Infosõda kui teadus: kaalul on Venemaa tulevase põlvkonna hinged

105
Moskva ülikooli töötas välja uue magistriõppe porgrammi: "Info- ja hübriidkonfliktid" — eesmärgiga saavutada läbimurre humanitaartehnoloogia ja vasturünnakute vallas.

ТАLLINN, 6. juuni — Sputnik. Moskva-Sevastoopoli-Tallinna-Kišinjovi videosillas käsitletav "Info- ja hübriidkonfliktide õppeprogramm" on Venemaa esimene teaduslik katse seista vastu mittetraditsioonilistele sõjapidamismeetoditele, mis on edukalt juba mitmeid riike hävitanud. 

Manoilo: ülesande seadis Putin ise

Magistriõppe "Info- ja hübriidkonfliktid" programmi autor Andrei Manoilo selgitas, et programmi põhiülesandeks on koolitada kaasaegsete tehnoloogiate vastase võitluse spetsialiste info-, hübriid- ja kaubandussõdade tingimustes.

"Venemaal pole hetkel selliseid spetsialiste veel olemas, kuigi nende sõdade komponendid on juba meie elu kõigile tasanditele jõudnud," ütles ta. 

Tema sõnul ei pea niisuguste spetsialistide töölerakendamisel riigi juhid enam inforünnakutele vastulööke andmiseks eribriifingute materjale koguma.

Доктор политических наук, профессор факультета политологии МГУ имени М.В.Ломоносова, автор и руководитель подготовленной магистерской программы Андрей Манойло
© Sputnik / Нина Зотова
Moskva Riikliku Ülikooli Poliitikateaduskonna professor, autor ja ettevalmistatud magistriõppekava juht Andrei Manoilo

Manoilo rõhutas, et humanitaartehnoloogilise läbimurde tagamise ülesande seadis Venemaa president Vladimir Putin isiklikult.

Sablin: rahulolematuse ärakasutamisega võib tekitada suuri hädasid

Riigiduuma saadik Dmitri Sablin tegi ettepaneku eristada infosõja ja hübriidsõja mõisteid. Tema arvates on hübriidsõda sõjapidamine mittestandardsete sõjaliste tehnoloogiate abil ning infosõda omakorda üks selle osadest.

"Ukrainale sai osaks "Euromaidan" – mis oli täpselt ajastatud riigipööre, aga "Vaba Venemaa" on info-psühholoogiline operatsioon," tõi ta näiteid hiljutisest ajaloost. Sablin rääkis sellest, kuidas ta 2014. aastal spetsiaalselt Süüriasse sõitis, et hübriidsõjas kasutatavaid tehnoloogiaid võrrelda.

Член комитета по развитию гражданского общества, вопросам общественных и религиозных объединений Госдумы РФ Дмитрий Саблин
© Sputnik / Михаил Воскресенский
Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma kodanikuühiskonna arengu ning avalike ja usuühenduste küsimuste komitee liige Dmitri Sablin

"Mittetraditsiooniline sõda on kahe teraga relv ja me peame selgelt mõistma, et rahulolematus toob kaasa tragöödiaid nii inimeste kui riigi tasandil," ütles parlamendisaadik.

Gasparjan: rünnaku objektiks on tulevased põlvkonnad

Ajakirjanik Armen Gasparjan on kindel, et videosillal arutatav info- ja hübriidkonflikti programm on täna vägagi vajalik, kuid muutub tulevikus veelgi olulisemaks.

"Info-psühholoogilise kampaania läbiviimine ei ole midagi muud kui terrorism. Paljud sellised kampaaniad on mõeldud paanika ja hirmu külvamiseks ühiskonnas," selgitas ta.

"Meie riik on niisuguse surve all, mis on võrreldamatu isegi kolmanda Reichi aegse mõjutamisega. Praegusaegne peamised ohvrid ei ole mitte keskealised, vaid 12-15aastased poisid ja tüdrukud - seesama "tulevane põlvkond", kellest me kogu aeg räägime," meenutas Gasparjan.

Журналист и публицист Армен Гаспарян
© Sputnik / Нина Зотова
Ajakirjanik ja ajaloolane Armen Gasparjan.

Tema arvates oleks hea, kui sellised programmid oleksid kättesaadavad kogu Venemaa territooriumil, sest mitte keegi ei ole psühholoogilise mõjutamise vastu kindlustatud. "Päevas avaldatava libainfo kogus ületab igasugused piirid," märkis ajakirjanik.

Kuidas saavutada läbimurre ja ohtudele vastu seista

Neljapäeval, 6. juunil toimus Sputnik Eesti multimeedia pressikeskuses videosild Moskva-Sevastoopol-Tallinn-Kišinjov teemal "Info- ja hübriidsõjad: kuidas saavutada läbimurre humanitaartehnoloogiates ja ohtudele vastu seista".

Видеомост на тему Информационные и гибридные войны: как совершить прорыв в области гуманитарных технологий и противодействовать угрозам
© Sputnik / Вадим Анцупов
6. juunil toimus Sputnik Eesti multimeedia pressikeskuses videosild Moskva-Sevastoopol-Tallinn-Kišinjov teemal "Info- ja hübriidsõjad: kuidas saavutada läbimurre humanitaartehnoloogiates ja ohtudele vastu seista"

Videosilla osana käsitleti majandus-, kaubandus- ja sanktsioonisõdu, võitlust rahvusvahelise terrorismi ja libauudistega, riiklikele julgeolekuohtudele vastuseismist, valimiskampaaniate perioodi inforünnakuid.

Häkkerid paljastasid Lääne meetodid infosõjas Venemaaga >>

Moskva stuudios olid poliitikateaduste doktor, Moskva Riikliku Ülikooli Poliitikateaduskonna professor, autor ja ettevalmistatud magistriõppekava juht Andrei Manoilo, samuti ajakirjanik ja ajaloolane Armen Gasparjan. 

Politoloog: Tšehhi ajakirjanik mõistis, miks Lääs Venemaad kardab
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sevastoopolist toetasid videosilda Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma kodanikuühiskonna arengu ning avalike ja usuühenduste küsimuste komitee liige Dmitri Sablin, Sevastoopoli Riikliku Ülikooli rektor, poliitikateaduste doktor Vladimir Netšajev ning Sevastoopoli Riikliku Ülikooli õpilased.

Sputnik Eesti juba kirjutas, et Sevastoopoli Riikliku Ülikooli baasil hakkab Venemaal esmakordselt tegutsema ainulaadne info- ja hübriidkonfliktide magistriprogramm, mis on välja töötatud Moskva Riikliku Ülikooli Politoloogiateaduskonna baasil.

Programm valmistab ette professionaale rahvusvaheliste meediaagentuuride, analüütiliste ja eristruktuuride tarvis.

Kursuse materjalid on võetud Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud hübriidohtude rindejoone eesliinilt – Sevastoopolist ja Krimmist.

Täispikkuses videot toimunust võite vaadata siit.

105
Tagid:
kaubandussõda, sanktsioonid, majandussõda, hübriidsõda, libauudis, infoblokaad, inforünnak, väärinfo, infosõda
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
"Venemaa ründamiseks loodud inforelv " haavas Suurbritanniat ennast
Briti armee küberüksus levitab teadlikult valeinfot ja võltsinguid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul