Hooajal ootab suplejaid poolsada avalikku randa, illustreeriv foto

Hooajal ootab suplejaid poolsada avalikku randa

108
(Uuendatud 15:29 31.05.2019)
Juunis algaval tänavusel suplushooajal avaneb Eestis 50 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui mullu. Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta.

TALLINN, 31. mai — Sputnik. Ametlike suplusrandade nimekirjast jäävad sel aasta välja Lääne-Virumaal asuv Kalijärv ja Läänemaal asuv Aafrika rand, võrreldes eelmise aastaga lisandus avalike supluskohtade nimekirja aga Reiu rand Pärnumaal, teatab Terviseamet

Tallinn, Hiiu- ja Tartumaa avavad viis, Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht. Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka mitteavalikes supluskohtades, tuleks suplejal alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida aga ka nõuetele vastavas avalikus supluskohas.

Tänavune suvi oli rekordiliselt pikk, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis avalikes supluskohtades terve hooaja vältel. Lisaks võetakse proove ka ligi 50 suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli (kolibakteri) ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav ja halb. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16 suplusvee proovist, mis võetud viimase nelja järjestikuse aasta jooksul.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku ligi 550 suplusveeproovi, neist ligi 350 avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 171 suplusvee proovi.

Võrreldes 2017. aastaga paranesid suplusvee kvaliteedinäitajad ning varasema nelja halba kvaliteediklassi liigitatud supluskoha asemel sattus 2018. aastal halba kvaliteediklassi vaid üks supluskoht.

Suplusveele avaldasid mõju vetikaterohke soe suvi, madalama veega randades mõningased tugeva tuule ja kõrge lainega tormisemad ilmad ning periooditi ka (eriti just Harjumaa) randadele Läänemere sügavamatest kihtidest pärinev jahedam vesi.

Tallinnas sündis selle suve kuumarekord, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sel aastal võetud proovide kohaselt vastab Eesti suplusvee kvaliteet aga kõigis avalikes randades nõuetele.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda jooksvalt Terviseameti temaatilisel alalehel. Veekvaliteedi info on samuti leitav ka supluskohas asuvatel infotahvlitel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Päästeamet kehtestas tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 6. aprillist. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid.

Enne lõkke tegemist soovitab Päästeamet uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõkketegemise meelespea on Päästeameti kodulehel.

Möödunud suvi oli ka Päästeameti jaoks äärmiselt intensiivne ja erakordselt sündmusterohke periood, mille tõttu oli elupäästevõimekus mitmel korral ka kriitilisel piiril.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nentis, et Päästeameti võimekus suuri ja keerukaid sündmusi hallata oli suvel mitmel korral kriitilisel piiril. "Sel suvel oli aga seitsmel korral oht, et see abi inimesteni õigeaegselt ei jõua. Meil oli õnne, et neil seitsmel korral inimesi ei hukkunud, kuid edaspidi ei saa heale õnnele lootma jääda," ütles Tammearu.

Nelja kuu jooksul maist augustini toimus kokku 2843 tulekahju, mis on kolmandiku võrra enam kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt.

108
Samal teemal
Suvi on käes
Tervis ei vaja päikese käes praadimist
California kuberner: kliimamuutused on meid juba kätte saamas
Vetelpäästjatele tegid enim muret hooletud lapsevanemad
Suvi viis Päästeameti kriitilise piirini
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul