Балтийская электростанция

Kuidas Enefiti juhtkond töötajatele aastatepikkuse töö eest "tänu avaldas"

130
(Uuendatud 17:54 22.05.2019)
Omal ajal kogu Eestile elektrit tootnud õitsval järjel Narva ettevõte elab praegu oma halvimaid aegu ja koondab töötajaid.

ТАLLINN, 23. mai — Sputnik, Ilona Ustinova. Narva elektrijaamade (nüüd riigile kuuluv Enefit Energiatootmine AS) endised töötajad rääkisid Sputnik Eestile "päevapealt" koondamistest ja sellest, mis firmat lähimas tulevikus oodata võib.

Aitäh, olete vabad

Jevgeni Dmitrijev ja Vladimir Litšman on selles ettevõttes töötanud suurema osa oma elust, nad olid rahul töötingimuste, töökollektiivi, palga, kõigile võimaldatud soodustuste ja toetustega ning olid valmis ka pensioniikka jõudes jaamas edasi töötama. 

Elektritootmine mullu suurenes, illustreeriv foto
© Sputnik / Sergey Malgavko

"Teisel aprillil öeldi mulle: "Jevgeni Ivanovitš, olete jõudnud pensioniikka, teil on aeg puhata. Aga kuna mul seisis ees üritus ametiühingu liinis, lubati veel mõneks päevaks jääda. Siis teatati, et nüüd on kõik, leping on lõpetatud. Isegi päeva lõpuni ei lastud töötada, tuli asjad kokku korjata. Mind sõidutati koos veel ühe töökaaslasega bussiga linna ja öeldi "nägemiseni"," rääkis Dmitrijev.

Nad mõlemad teadsid, et ettevõttes tuleb hulk koondamisi, kuid uskunud, et sellisel kujul. "Ma olin seal töötanud ligi 45 aastat, meelepärasem olnuks inimlik jumalagajätt, mitte lihtsalt hüvitis seadusega ettenähtud töölepingu ennetähtaegse lõpetamise tähtaja rikkumise eest," möönis Dmitrijev.

Бывший работник Нарвских электростанций Евгений Дмитриев
© Sputnik / Илона Устинова
Narva elektrijaama endine töötaja Jevgeni Dmitrijev

Ta lootis, et ülemus astub ligi ja tunneb huvi, kas ta ei tahaks veel mõneks ajaks tööle jääda või pärib edasiste plaanide kohta. Pealegi oleks Dmitrijev võinud seaduse järgi saada koondamisel aasta pikendust, sest ta oli pikka aega olnud oma allüksuse usaldusisik. Aga kui Dmitrijev oleks tööle jäetud, oleks pidanud koondama kellegi teise ning seetõttu otsustas ta lahkuda. Hüvitisena said koondatud töötajad seadusega ettenähtud hüvitised, ent mitte midagi aastatepikkuse töö eest.

Kogu elu ühes ettevõttes

Jevgeni Dmitrijev ja Vladimir Litšman on sündinud Ivangorodis ja nad kolisid erinevatel põhjustel Narva juba lapseeas. 

Venemaa ettevõte rajab tehase Narva
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Dmitrijev sattus pärast Narva tehnikumi lõpetamist suunamisega Ahtme soojuselektrijaama, kus jõudis töötada kaks nädalat ja kutsuti siis sõjaväkke. Pärast demobiliseerimist leidis ta töökoha Eesti Elektrijaamas, esialgu soojusautomaatika- ja mõõtetsehhis, seejärel läks üle seadistustsehhi, kus töötas kuni sundkorras pensionile minekuni. 1999. aastast oli ta Eesti Elektrijaama ametiühingu esimehe asetäitja.

Vladimir Litšman asus samas ettevõttes tööle peale tehnikumi lõpetamist, tegeles 34 aastat kontrolli- ja mõõteseadmete ning automaatika teenindamisega ning töötas jaama keskjuhtimispuldis. Kuna tegemist oli tervistkahjustava tööga, võis ta seaduse kohaselt pensionile minna ettenähtud tähtajast viis aastat varem.

Бывший работник Нарвских электростанций Владимир Личман
© Sputnik / Илона Устинова
Narva elektrijaama endine töötaja Vladimir Litšman

"Selleks peab olema tervistkahjustava tootmisega ettevõttes töötanud vähemalt 12,5 aastat," ütles Litšman.

Komistuskiviks kvoodid

Dmitrijev rääkis, et 1970. aastail tööle tulles oli Narvas kaks suurt sarnase võimsusega elektrijaama – Balti Elektrijaam ja Eesti Elektrijaam, kus kummaski töötas üle tuhande inimese. Aastatega on jaamades toimunud muutused – ettevõtete ühinemine ja nimevahetus. Nüüd ei saa ettevõte endale suure hulga töötajate palgalpidamist lubada. Dmitrijevi sõnul on see tingitud sellest, et süsinikdioksiidi heitmekvoodi hind on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud. 

Eesti Energia sulgeb vanad energiablokid ja kaotab töökohti
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"On hakatud rääkima, et meie elekter ei ole Euroopa turul konkurentsivõimeline. Elektrijaamades on hakatud tootmisüksusi üksteise järel sulgema, inimestega tuleb hüvasti jätta," selgitas Dmitrijev. Ta lisas, et kokku koondatakse tänavu Narva elektrijaamades 98 inimest, kelle vanust on umbes 60 aastat. Nendel, kel on jäänud paar-kolm aastat pensionini, tuleb otsida endale teine töö. "Narvas samasuure palgaga tööd leida on praktiliselt võimatu. Pakutakse peamiselt kojamehe, valvuri või hooajalisi töökohti," nentis Litšman.

Mõned noored töötajad otsustasid tema sõnul elektrijaamast töölt lahkuda omal soovil, jäämata ootama järjekordset koondamiste lainet. Üks neist on juba perega Tallinna kolinud.

Löögi alla on sattunud tippspetsialistid

Narva elektrijaamade töötaja Vjatšeslav Šilkin ütles Sputnik Eestile, et kolme viimase aastaga on nn. süsinikheitmete kvoodihind kerkinud viiekordseks. Täna moodustab ligi poole elektrihinnast kvootide maksumus. "Selleks, et toota üks megavatt elektrienergiat, tuleb meil osta kvoot 1,2 tonnile süsihappegaasile," selgitas Šilkin. 

Изменение цен квот на выбросы углекислого газа в Европе
CO2 saastekvootide hinna muutumine

Kvoodihinna muutusi kajastab Markets Insideri aktsiaturu dünaamika diagramm. See ongi viinud selleni, et märtsi lõpul otsustati ettevõttes rakendada erakorralisi meetmeid.

"Esmajärjekorras sattusid kondamise alla pensionieas inimesed ja pensionieelikud. Enamik puhkusegraafikud nihutati varasemale ajale, ühtlasi on korraldatud kollektiivpuhkus," ütles Šilkin. Ta kurtis, et ettevõte peab loobuma tipptasemel ja kõrge klassifikatsiooniga spetsialistidest.

Tema sõnul jääb praegu tööle vaid kolm energiablokki, mis on varustatud uusimate seadmetega, ülejäänud konserveeritakse. 

"Nüüd räägitakse, et Eesti Energia püüab 2023. aastaks saavutada elektritoodang viiekümne protsendi ulatuses taastuvast tuuleenergiast. Aga mida siis teha, kui tuult ei ole?" lisas ta. Tavatarbijale olulist elektrihinna tõusu lähiajal ette näha ei ole. Aga kui kvoodihind oma praegust kasvu peaaegu geomeetrilises progressioonis jätkab, siis lööb see tõepoolest tasku pihta.

Tuulikud on ebavõrdne asendus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et energeetika- ja majandusvaldkonna asjatundjad peavad elektrihinna tõusu põhjuseks Eesti poliitikute soovi olla Euroopa Liidule elektritarbijate arvelt meele järele. "Euroopa doteerib isegi nõrga energiavarustusega EL-i liikmeid, et ainult mitte kasutada Venemaa gaasi. Nii kavatsebki Eesti loobuda Venemaa gaasist ja hakata tarbima sedasama gaasi, kuid Soomest, mis kujuneb hoopis kallimaks," selgitas ettevõtluskõrgkooli Mainor majandusprofessor Pjotr Vernitski.

Петр Верницкий
© Foto : из личного архива
Pjotr Vernitski

Eesti kuulub Põhjamaade ühisesse elektribörsi Nord Pool, kus ta on otseselt seotud Läti ja Soome elektrivõrkudega ning väljaspool Nord Pooli BRELLi (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu ühine elektrivõrk – toim.) kaudu Venemaa elektrivõrkudega, mis on talle sellel turul konkurendiks.

Riigikontroll: Eesti Energia välisinvesteeringud on tehtud kiirustades >>

Juhul, kui mingil riigil oma elektrit vajaka jääb, osutab talle Nord Pooli kaudu abi Norra, pakkudes teenuseid turuhinnaga. Narva elektritootjate ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi sõnul on Norra varud viimasel ajal kalduvad mõningasse langusse. "Ei tohi loota, et Norra meid alati elektriga abistab," märkis spetsialist.

Андрей Зайцев, председатель Нарвского энергопрофсоюза
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Narva elektritootjate ametiühingu esimees Andrei Zaitsev

Mis puudutab taastuvaid energiaallikaid, siis toodab Zaitsevi sõnul Narva elektrijaamade üks elektriplokk 200 megavatt-tundi elektrienergiat, tuuliku maksimaalne võimsus on kõige enam 3 megavatt-tundi. Seega ühe energiabloki asendamiseks läheb vaja ligi 70 tuulikut.

Eesti energiaettevõte uurib uue põlvkonna tuumareaktori võimalusi >>

"Kusjuures tuuleenergiast elektri tootmine on väga kallis, seda subsideeritakse pidevalt riigi poolt. Ent me saame ju kõik aru, et lõppkokkuvõttes subsideerib seda lõpptarbija," ütles Zaitsev.

* Eesti Energia aastaaruande kohaselt oli ettevõtte puhaskasum 2017. aastal 100,8 miljonit eurot, mida on 70,2 miljoni võrra vähem kui eelnenud aastal.

130
Tagid:
EL, taastuvenergia, kvoot, õhusaaste, Eesti Energia, Enefit
Samal teemal
Elektrikatkestusest tingitud kahjum võib ulatuda kuni 100 000 euroni
Venemaa ettevõte rajab Narva tehase
Puidu põletamise vastu Ida-Viru jaamades ollakse kolmeteistkümnes riigis
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul