Bop Ngalla Godloveon

Kamerunlane Eestis: siin ei otsustata inimese üle nahavärvi põhjal

211
(Uuendatud 11:12 13.04.2019)
Sputnik Eesti kõneleb inimestest, kes on leidnud Eestis varjupaiga ja suutnud kohalikesse oludesse sisse sobituda. Meie loo kangelaseks on Kamerunist pärit noormees.

TALLINN, 13. aprill — Sputnik, Irina Tihhomirova. Statistikaandmete kohaselt elab eestis 192 rahvuse esindajaid. Meie mitmekesises vabariigis leidub paika nendelegi, kes on saabunud siia teiselt mandrilt, olles oma eluviisi kardinaalselt muutnud.

Bop Ngalla Godloveon sündinud Kamerunis, ta on 36-aastane. Jutuajamine Bopiga sai teoks suuresti tänu sellele, et lisaks kameruni ja inglise keelele, mis on talle samahästi kui emakeeleks, räägib ta ladusalt vene keelt.

Eestimaa pealinnas elab ta 2016. aastast ja tunneb end siin juba piisavalt kohalikku ellu lõimununa.

Mõistmaks, mis sammu see noormees Eestisse kolides küll ette võttis, tuletame meelde, et tema sünnimaa asub Kesk-Aafrika loodeosas ekvaatori lähedal, kus isegi kõige külmematel talvekuudel ei lange õhutemperatuur alla 22 soojakraadi.

Mida me Kamerunist teame

Bop sündis riigis, mis on ajalooliselt kaheks poolitatud – Prantsusmaa ja Suurbritannia pooleks. Kamerunis õpivad kõik lapsepõlvest peale kaht Euroopa keelt – prantsuse ja inglise keelt. Seal, kus tema sündis, on koolisüsteem üles ehitatud britipäraselt: lapsed käivad viis aastat kolledži algastmes, seejärel kaks aastat kolledži kõrgemas astmes, mis avab neile tee ülikooli.

Выходец из Камеруна Боп Нгалла Годлове
© Sputnik / Вадим Анцупов
Bop Ngalla Godloveon.

Oma lapsepõlve meenutab Bop heatahtliku naeratusega – oldi heal järjel, pere elas rahamuret tundmata oma eramus. Kui tööd leidub, ütleb ta, ei ole elu Kamerumis eriti kulukas. Isa on metsamajanduse insener, kõrgema hariduse omandanud Amsterdami ülikoolis. Ema on samuti ülikooli lõpetanud, tema on inglise keele ja kirjanduse õpetaja. Peres on viis last – Bopil on kolm venda ja õde.

Vanemad on võimaldanud kõigile lastele kõrghariduse: üks vend on biokeemik, kaks teist venda said erihariduse geograafias, õde õppis arstiks. Tema ise lõpetas ülikooli matemaatika erialal, mis oli tema esimeseks diplomiks. Erialast tööd teha pole mitmel põhjusel õnnestunud.

Kuidas tuli mõte Venemaale sõita

Oma lapsepõlve meenutades püüab Bop selgitada, mis ärgitas teda Venemaale ära sõitma.

"Me vaatasime telerit, kus tihtilugu näidati saateid LAV-ist ja me teadsime, et selles riigis lokkas apartheid, mida Kamerunis ei olnud. Me nägime, kuidas politsei julmalt meeleavaldusu laiali ajab, kuidas lapsed surma saavad. Ja me teadsime ka, et Nõukogude Liit tundis riigi värvilisele rahvastikule kaasa ja osutas abi. Veel nägime me teleri vahendusel Moskvat, Punast väljakut. Ja siis ma ütlesin vanematele: ma sõidan Venemaale," pajatab ta.

Soomlased abielluvad üha rohkem välismaalastega, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Kameruni noormees valis välja Peterburi. Leidus õppeasutus, kus ta sai õppida spetsialistiks, keda tema kodumaal vajatakse – Peterburi Riiklik S. M. Kirovi nimeline Metsatehnika Instituut, mehaanikateaduskond.

Teadmisi pole kunagi liiast

Niisiis ongi meie kangelane Piiteris. Enne ülikooli sisseastumist õppis Bop aastakese ettevalmistusosakonnas, et vene keel selgeks saada. Õpetus oli tasuline, seetõttu tuli ühitada õpingud ja töö mitmesugustes firmades.

Ülikoolist, kus noormees oma venemaise hariduse omandas, on tal jäänud tugevad muljed.

Ta jutustab vaimustusega kõrgkooli kangelaslikust ajaloost: "Mind liigutas sügavalt see tõik, et Teises maailmasõjas, kohutava blokaadi ajal mõtlesid instituudi töötajad omaenese viletsast olukorrast hoolimata välja erilise toidutehnoloogia, mis võimaldas luua toiduaine, mis päästis paljude tuhandete peterburilaste elu. Ülikooli enese seinte vahel aga oli sisse seatud haigla."

Tema hinge on alatiseks jäänud lugupidamine vene inimeste vastu selle kangelaslikkuse eest, mida nad kodumaad kaitstes on üles näidanud.

Teadmishimu ei vaibunud: bakalaureusekraad käes, otsustas Bop saavutatul mitte pidama jääda ja jätkas õpinguid sama ülikooli magistrantuuris metsamajanduse erialal.

Выходец из Камеруна  Боп Нгалла Годлове
© Sputnik / Владимир Барсегян
Bop Ngalla Godloveon.

Küsimusele, kas Kamerunis üldse metsa on, tuletas Bop Sputnik Eesti korrespondendile kehva füüsilise geograafia tundmist andestades, et osa tema riigist hõlmab subtroopika, kus võib leida palju hinnalisi puuliike.

Endastmõistetavalt tekitab see küsimuse: miks ta kodumaale tagasi läinud, kui on saanud niivõrd hinnatud spetsialistiks?

Selleks ajaks, selgitas Bop, oli olukord riigis muutunud. Tema sõnul oli neilgi, kes riigis kohal viibisid, raske tööd leida, rääkimata juba nendest, kes tahtsid pärast õpingud välismaal tagasi pöörduda.

Otsetee Eestisse

Ja meie kangelase saatus kulges hoopis teistsugust rada pidi. Kord sai ta teada, et Eestis on teda huvitava eriala kohaseid õppeasutusi.

EAS alustab Mainor ASiga koostööd välisspetsialistidele suunatud teenuskeskuse loomiseks, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti on Euroopa Liidu riik ning see tõsiasi lisab kamerunlaste silmis igasugusele diplomile "tugevust" juurde. "Miks ka mitte," mõtles Bop, sõitis Tallinna ja astus Euroakadeemiasse keskkonnakaitse teaduskonda, kus sai neljanda kõrgharidustunnistuse. Ta õppis edukalt vene keeles ja kaitses oma diplomitöö teemal "Kameruni metsad. Probleemid ja lahendused."

Ei köögitavad ega ilmastik ega isegi ühiskondlik-poliitiline olukord riigis olnud meie kangelesele olulised, kui ta võttis nõuks siia ümber kolida, vaid see, kuidas inimesed temasugustesse poistesse suhtuvad. Ta hingas kergendatult, kui nägi, kuivõrd tolerantsed on tallinlased.

"Mind ei ole siin keegi kordagi "mustaks" nimetanud. Eestlased võtsid mu kenasti vastu sellisena, nagu ma olen, ja see on mind liigutanud," lausub kamerunlane oma Tallinna kolimise kohta.

Ja olgu öeldud, et ta on siin juba avanud oma väikese äri: seesamas ülikoolis, kus Bop õppis, seadis ta sisse tudengitele mõeldud tillukese kohviku, kus kõike müüakse äraütlemata odava hinnaga. See, nagu ta ise põhjendab, on tema tänu ülikoolile abi eest järjekordse diplomi saamisel.

Hiljuti sai Bop teada, et on olemas tasuta eesti keele kursused, ja otsustas seda võimalust kasutada. Ta leiab, et kui inimene on teise riiki saabunud, siis peab ta kohalikku keelt oskama. Kui kõik läheb nii, nagu plaanitud, siis jääb ta alatiseks Eestisse. Siin meeldivad talle inimesed – heatahtlikud, ausad.

"Nad ei otsusta inimese üle nahavärvi, vaid selle põhjal, mida ta teeb," ütleb Bop.

Tema suurimaks unistuseks on rajada aafrikapärase köögiga restoran, et siinsed inimesed saaksid kasvõi pisutki mekkida selle palava mandri "maitset". Ja ta tegutseb selle unistuse elluviimise nimel.

Lisaks tudengikohvikule töötab ta R-kioskis ja see tegevus on olnud talle vägagi abiks kaubandustegevuse peensuste mõistmiseks: ta on teada saanud, mida tuleb osata, et oma äri avada. Ning see on osutunud üpris keeruliseks.

Tuleb läbi käia arvukalt ametiasutusi ja tunda paljusid peensusi, näiteks seda, mida jäätmete või aegunud kaubaga peale hakata või milliset temperatuuril tuleb külmikus jooke hoida.

Eesti – unistuste maa

Eesti on riik, kus kamerunlase hinnangul elavad targad, hästi organiseeritud inimesed.

"Ma olen käinud mõnedes endise NSVL-i vabariikides ja võin öelda, et Eesti areneb teistest intensiivsemalt. Ning hiljuti ilmus ühes Venemaa portaalis aruanne maailma veekogude seisundi kohta. Endistest nõukogude vabariikidest ei kuulunud nende 180 riigi nimekirja, kus on väga halb vesi, ainult Eesti," ütles ta Sputnik Eesti korrespondendile.

Kamerunlane leiab, et riik areneb kiiresti seetõttu, et siin elavad väga töökad inimesed ja see ongi see, mida tuleb eestlastelt õppida.

Выходец из Камеруна Боп Нгалла Годлове
© Sputnik / Владимир Барсегян
Bop Ngalla Godloveon.

"Siin käivad 16-aastased alaealised juba tööl ja ma näen, kuidas nad hommikuti kioskist läbi astuvad, et kohvi osta, ja tõttavad tööle," lausub ta. Ta on väga liigutatud kohalike elanike headusest ja sõbralikkusest ja ei tunne ennast siin võõrana.

Bop loodab oma õnneotsinguil ainult enda peale. Ta on kindel, et tema sihikindlus aitab kõigist karidest üle saada.

"Ma loodan sellele, et kunagi siin töötasu tõuseb ja meil on samaviisi, nagu Soomes. Tähtis on, et mitte keegi palga pärast Eestist võõrsile ei lahkuks ja et noored jääksid siia ja töötaksid oma riigi hüvanguks," ütleb Bop Ngalla Godlove.

Aafrikast pärit mees, kel on neli diplomit, on eelistanud jääda Eestisse, et klientidele kohvi kallata ja hot-doge valmistada ning tunneb end seejuures täiesti õiges kohas olevana, arutades eluolu üle oma rahvusliku filosoofia kohaselt: "Kamerunis öeldakse, et eksamid ei ole meelte ja mõtete tõend. Sageli juhtub nii, et õpid üht, tegelema aga asud hoopis millegi muuga. Peaasi, et hing, süda ja soovid elaksid üksmeeles. Tuleb käia seda teed pidi, kus on energiat, sedapidi, kus kulgevad unistused – siis saavad need teoks."

211
Tagid:
varjupaik, Eesti, Aafrika