Illustreeriv foto

Eestis hobuste väärkohtlemise eest karistada saanud loomaarst jäi vahele Prantsusmaal

106
(Uuendatud 14:46 09.04.2019)
Soome loomaarst hoidis Prantsusmaal hobuseid kohutavates tingimustes, mistõttu suri 11 looma ja ametnikud konfiskeerisid üle 100 nälginud hobuse.

TALLINN, 9. aprill — Sputnik. Ametnikud korraldasid Prantsusmaa keskosas Saone-et-Loiren´i piirkonnas Cronat´is asuvas soomlase ostetud farmis reidi märtsikuu lõpus, edastas portaal Eestinen. Seal võeti ära üle 100 hobuse ja 11 hobust olid surnud, vahendab väljaanne Le Journal du Centre.

Loomakaitseorganisatsiooni Réserve´i info kohaselt olid loomade elamistingimused kohutavad. Suurem osa hobuseid oli nälginud, paljud olid vigastatud. Hobused olid ilma valveta 170 ha suurusel territooriumil. Neil polnud piisavalt joogivett ja nad olid metsikud.

Loomaarsti seletus oli katastroofiline. Hobused olid nälginud, tall oli hullus olukorras. Hobuste omanik on loomaarst, aga tal pole Prantsusmaal tegevusluba, edastas Réserve´i esindaja.

Ellujäämisvõimalus: Päite loomapargi varjupaiga loomad>>

Cronati võimud on volitanud Réserve´i esindajaid tegelema hobustega järgneva kolme kuu jooksul, kuni nad maha müüakse. Hobuseid aga kuhugi mujale viia ei saa, kuna nad on väga halvas olukorras.

Cronati ametivõimud olid käinud hobuseid ka varem vaatamas ja olnud tunnistajaks nende kehvale olukorrale. Veebruaris leiti neli surnud hobust, kes olid üksteise otsas hunnikus. Lisaks leiti väljaheidete seest paarkümmend surnud koera.

Hobusetalu viis aastat tagasi soetanud soome loomaarst end süüdi ei tunnista. Naise väitel on aasta algusest surnud 11 hobust, aga seda seoses vanaduse ja toidumürgitusega.

Loomakaitsjatele saabub enam teateid loomade väärkohtlemisest

Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) infoliinile laekus 2018. aastal kokku 3033 teadet. Ülekaalus on kaebuste sisu poolest loomade väärkohtlemised. Seesugustest juhtumitest teatati keskmiselt 33 korda kuus, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aasta alguses.

"Loomulikult ei ole kõik väärkohtlemised üksnes loomade vastu suunatud otsene vägivald vaid enamik teateid puudutab loomade pidamistingimusi. Näiteks puudub loomal korralik kuut, tema karv on pulstunud ja must, koera hoitakse kinni lühikese keti otsas või pikalt kitsal alal, näiteks rõdul. Küll on sellised rikkumised ohuks looma füüsilisele kui ka vaimsele tervisele," kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel.

Vabana sündinud: mida delfinaariumide külastajad ei tea >>

"Äärmiselt kurb on näha, et endiselt on meil probleemiks soovimatute loomapoegade uputamine või muul moel tapmine. Kuigi soovimatute järglaste tulekut on äärmiselt lihtne vältida looma steriliseerides või kastreerides. Harvad ei ole ka loomade avalikud löömised või lausa peksmised. Seda juhtub sageli koertega, keda ei ole omanikud suutnud korralikult käituma õpetada ja selleks, et looma avalikus ruumis korrale kutsuda, kasutatakse vägivalda," lisab Midro.

Eelmisel aastal laekus palju teateid, keskmiselt 80 teadet kuus, ka hulkuvate loomade, vigastatud ja eksinud lindude ja metsloomade kohta.
Kaebustega tegelemiseks valime viisi vastavalt vajadusele ja võimalusele, kas teeme seda koostöös teatajaga teda nõustades või juhendades, kaudselt piltide või videode abil, kaasame teise loomi abistava organisatsiooni või läheme ise kohapeale.

Põtradel on jooksuaeg sügisel
© Sputnik / Алексей Даничев

Värisege, linnukasvatajad: loomakaitsjad nõuavad kanade vabastamist>>

Kontrollkäike aitavad ELS-is läbi viia peamiselt vabatahtlikud. Loomakaitse Seltsi inimesed viivad seesuguseid kontrolle läbi eraisikute kodudes, loomapoodides, loomafarmides ja muudes kohtades, kus loomi hoitakse.

Lisaks päästetakse linde ja loomi, kes on sattunud ohtlikku kohta või saanud viga. Kontrolle ja loomade päästmisi tehti eelmisel aastal kokku 143. Kui loomadega seotud teated ei ole MTÜ võimuses lahendada teeb selts pöördumised ametkondadele. Neid tehti eelmisel aastal kokku 95.

106
Tagid:
Prantsusmaa, Soome, Eesti, hobune, loomaarst, loomakaitsja
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul