Illustreeriv foto

Tippspetsialistide arv Eestis on suurenenud 44 protsenti

73
(Uuendatud 09:55 19.03.2019)
Kümne aastaga on tippspetsialistide arv Eestis kasvanud 42 000 inimese võrra. Tippspetsialistide arvu kasvu taga on muu hulgas Eesti kui ettevõtluskeskkonna hea maine, inimeste kõrge haridustase, head üldoskused, nagu keelte valdamine

TALLINN, 19. märts — Sputnik. Personalifirma Brandemi värskest analüüsist selgus, et Eesti tööturg on suures muutumises ning näiteks tippspetsialistide arv on kümne aastaga kasvanud koguni 44 protsenti, vahendab Pealinn personalifirma Brandemi partnerit Paavo Heili. 

Tööturu näitajad on aastaga paranenud, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tööga hõivatute arv ei ole eelmise majandustsükli tipuga ehk 2007. aastaga võrreldes küll eriti kasvanud, kuid toimunud on märkimisväärne muutus tööjõustruktuuris. Kümne aastaga on tippspetsialistide arv Eestis kasvanud 42 000 inimese võrra. Oskustöötajaid ning masina- ja seadmeoperaatoreid on aga 39 000 inimese võrra vähemaks jäänud.

Brandem analüüsis statistikaameti andmeid ja leidis, et möödunud aastal oli Eestis ajaloo rekordaasta värbamises – kokku värvati Eestis tööle esmakordselt üle 200 000 inimese. Töötajaid oli võimalik varasemast rohkem leida praktiliselt kõigis tegevusvaldkondades ja ametirühmades.

Ühel töökohal kolm aastat

Keskmine personalivoolavus on kasvanud kolmekümne protsendini, mis tähendab, et keskmine ühel töökohal töötamise aeg on veidi üle kolme aasta. Vaatamata viimaste aastate rekordilistele värbamismahtudele ei ole kõik tegevusalad siiski töötajaid juurde võitnud.

2007. aastaga võrreldes on kõige rohkem töötajaid juurde võitnud info- ja side tegevusvaldkond, kus tööhõive kasv on 118 protsenti. Valdava osa sellest moodustuavad IT spetsialistid. Teiseks suureks võitjaks on kutse- teadus- ja tehnikaalade tegevusala, kus tegutsevad peamiselt teenuste firmad nagu audiitorbürood, uuringu-, reklaami-, raamatupidamis- ja nõustamisfirmad, firmade peakontorid ja nii edasi. Selle valdkonna tööhõive kasv on olnud 72 protsenti.

Järgnevad haldus- ja abitegevused 37-protsendilise kasvuga ning majutuse ja toitlustuse tegevusala 30-protsendilise kasvuga. Kõige suuremad kaotajad tegevusvaldkondade kaupa on aga ehitus, kus kasvunäitaja oli 29 protsendiga miinuses, samuti põllumajandus, töötlev tööstus ning veondus ja laondus. 

Kümne aastaga on tippspetsialistide arv Eestis kasvanud 42 000 inimese võrra ehk 44 protsenti. Juhte on lisandunud 6300 ehk kasv on kaheksa protsenti. Oskustöötajaid on aga 26 000 inimese võrra vähem, seadme- ja masinaoperaatoreid 13 000 võrra vähem ja lihttöölisi 11 000 võrra vähem. Peaaegu samaks on jäänud teenindus- ja müügitöötajate, ametnike, tehnikute ja keskastme spetsialistide arv.

Kui kümme aastat tagasi oli Eestis kõige suurem oskustöötajate ametirühm ning tippspetsialistide ametirühm oli arvuliselt alles neljandal kohal, siis praeguseks on tippspetsialistid 139 000 hõivatud töötajaga ülekaalukalt kõige suurem ametirühm.

Palkade kasv ei soosi lihttöid

"Tööhõive kasvu või vähenemise põhjusteks erinevates valdkondades on nii tehnoloogia kasutuselevõtt kui ka tööjõu maksumuse muutused. Teatud valdkondade ettevõtteid, kus on rohkem lihtsamaid töid, ei ole enam mõistlik Eesti palgatasemete juures pidada," kommenteeris analüüsi tulemusi Brandemi partner Paavo Heil. 

"Samas on tippspetsialistide arvu kasvu taga kindlasti ka Eesti hea maine tehnoloogia valdkonna ettevõtete kasvulavana ja ettevõtluskeskkonnana üldiselt, aga ka inimeste kõrge haridustase, head üldoskused, näiteks keelte oskus ja muu selline. Oma rolli tööhõive kasvus teatud valdkondades mängib ka paindlike töövõimaluste järjest suurem kasutamine, mis toob teatud valdkondadesse osaajaga töötajaid juurde," lisas Heil.

Osaajaga töötajaid oli statistikaameti andmetel 2018. aastal ligi 30 000 võrra rohkem kui 2007. aastal. Täistööajaga töötajate arv on seega kokkuvõttes lig 23 000 võrra väiksem kui aastal 2007. 50-74 aasta vanuste inimeste hulgast on tööhõivesse lisandunud ligi 20 000 inimest, kellest ligi 40 protsenti töötavad osaajaga. Piirkonniti on hõive kasvanud Tallinnas, Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuid langenud Ida- ja Kesk-Eestis.

73
Tagid:
tööhõiv, töökoht, töötus, töötaja, töö
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul