Kliimastreik Amsterdamis 10. märtsil

Teadlane: katastroofiliste muutuste ärahoidmiseks on veel kümme aastat

103
Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent, ökoloog Mihkel Kangur julgeb oma üliõpilaste põhjal väita, et noored on vägagi teadlikud, millisesse olukorda vanem põlvkond nende saatuse on seadnud. Tallinnas ja Tartus toimunud streigid tõestavad seda ilmekalt.

TALLINN, 18. märts — Sputnik.  Rootsi tüdruku Greta Thunbergi algatusel tõmmati käima ülemaailmsed kliimastreigid Fridays For Future ehk Reeded Tuleviku Nimel. Täna toimusid sadade inimeste osalusel streigid ka Tallinnas ja Tartus, kus teiste hulgas lõi kaasa palju noori, vahendab Pealinn

Teadlased on kliimakriisist rääkinud pikalt, kuid neid pole piisavalt kuulda võetud. Kanguri sõnul võib tunduda, et teadusega teleleb lihtsalt hulk inimesi, kes räägivad keerulist juttu. Noored on aga need, kellest saavad ühel hetkel valijad ning otsustajad.

"Nad oskavad ise käituda ja saavad aru, et nad ei ole üksi ning samamoodi mõtlevaid noori on üha rohkem," leiab Kangur lisades, et noored tajuvad väga hästi, kui raske on neil tulevikus samasuguse heaolu saavutamine, nagu meil.

"Šansid selleks, et meil õnnestuks maailma päästa, on tunduvalt väiksemad kui võimalus, et me läbi kukume. Me peame ikkagi proovima. Kaalul pole midagi vähem kui inimkonna elu võimalikkus maal," kinnitab Kangur. Tema sõnul kiputakse olukorra tõsidust alahindama, ignoreerima ning arvatakse, et tegu on mingi naljaga. 

"Meil on võibolla kümme aastat. Kümne aasta jooksul sulgub see aken, mille jooksul saame midagi ette võtta, et katastroofilisi muutusi ökosüsteemides ära hoida," selgitab ökoloog.

Üle kümne tuhande Belgia koolilapse võttis osa kliimaprotestist >>

Need on tõsised prognoosid. Teadlasi pole siiani kuulatud ja nüüd on laste kord. Kangur lisab, et loodab läbi hariduse midagi päästa – kasvab peale uus põlvkond, kes saab olukorra tõsidusest paremini aru.

Saksa ja Šveitsi õpilased nõuavad tegusid kliimamuutuse vastu, illustreeriv foto
© Фото : из личного архива

Tallinna Ülikool on roheline ülikool ja me õpetame, kuidas keskkonda hoida. Kangur usub, et haridusasutustel on väga suur vastutus ja roll läbi hariduse ning teaduse olla eeskujuks ja teenäitajaks sellele, kuidas me peaksime elama.

Ta avaldab lootust, et äsjne kliimastreik võiks maailmas midagi muuta. Samuti usub ökoloog, et see ei jää ühekordseks sündmuseks. Näiteks Eestis pole inimese harjunud tegema poliitikat tänaval, aga see muutub üha tavapärasemaks ja järjest enam tullakse välja. " Inimesed tulevad füüsiliselt kokku ja näevad, et neid on palju. See pole üksikute hullude püüdlus. See kõik võtab aega, aga paraku aega enam palju pole."

103
Tagid:
hoiatusstreik, streik, Pariisi kliimalepe, kliimapoliitika, kliimamuutused, kliimafoorum, kliimalepe, kliima
Samal teemal
Kuhu võiksid inimesed globaalse katastroofi korral elama kolida
Bloomberg: Saksamaal tuleb rohkem Vene gaasi osta
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul