Facebooki sotsiaalvõrgustik

Kuidas sunnivad sotsiaalvõrgustikud inimesi tegema seda, mida neil plaaniski polnud

72
(Uuendatud 18:26 17.03.2019)
Iga päev avaldatakse Facebookis üle nelja miljardi sõnumi, Twitteris on neid oma viissada miljonit. Kusjuures üle poole neist on edasipostitused. Nii jagavad inimesed isekeskis oma vaatevinklist huvitavat teavet.

TALLINN, 17. märts - Sputnik. Miks levivad ühed teadaanded uskumatu kiirusega, teised aga jäävad peaaegu märkamatuks ja kuidas edasipostitused inimese käitumist mõjutavad, vahendab meile RIA Novosti.  

Soomes soovitatakse koolides nutitelefonid ära keelata, illustreeriv foto
© Sputnik / Артем Житенев

Võitlus väärtuste eest

Pennsylvania ülikooli teadurid hakkasid huvi tundma, mis ärgitab inimest edasipostitust tegema. Seetarvis palusid nad 80 inimesel mõne tunni jooksul lugeda sissekandeid ajalehe The New York Times veebilehelt ja otsustada, kas nad hakkavad neid oma Facebooki-kontol jagama või mitte. Kogu selle aja vältel jälgisid neurobioloogid funktsionaalse magnetresonantstomograafi abil katsealuste ajutegevust.

Kui katsest osavõtja tahtis sõnumit sheerida (ingliskeelsest sõnast share — edasi saata, teistega jagada), aktiveerus tema ajus korraga mitu ajukoore piirkonda, mis on seotud sotsiaalse käitumise reguleerimise ja käsilolevate tegevuste tagajärgede ettenägemisega nii isiklike väärtuste kui ka ühiskondlike tõekspidamiste vaatenurgast.

Katse tulemused andsid tunnistust sellest, et ajutegevuse pilt ennustab ühe või teise artikli viraalsust märksa paremini kui teadlik kavatsus seda jagada. Teadlased võrdlesid nimekirja sõnumeist, mida katsealused oleksid soovinud oma kodulehel avaldada, tegelike edasipostitustega suhtlusvõrgustikes. Facebookis osutusid kõige menukamateks need lood, mille lugemine kutsus esile suurima aktiveerumise vabatahtlike "väärtushinnangutega" seotud ajupiirkondades. Seevastu sõnades väljendatud soov sõnumit jagada ei tähendanud sugugi alati, et lugu menukaks kujuneb.

Edasi postitada ja unustada

Hiina teadlaste uurimistöö kohaselt võib liigne innukus edasipostituste puhul mõjuda halvasti mälule ja õppimisvõimele. Niisugusele järeldusele jõudsid teadlased, pannes 80 Pekingi ülikooli üliõpilast lugema postitusi suhtlusvõrgustikust Weibo, mis on Twitteri Hiina analoogiks. Osa katsealuseid võisid postitusi jagada, teised esinesid ainult lugejate rollis.

Seejärel anti katsest osavõtjatele test küsimustega loetu sisu kohta. Nendel, kes huvipakkunud sõnumeid agarasti edasi postitasid, olid tulemused umbes kaks korda kehvemad kui neil vabatahtlikel, kel sellist võimalust ei olnud. Kõige halvemini mäletasid üliõpilased seda infot, mida nad suhtlusvõrgustikes olid jaganud.

Mõne aja möödudes korrati katset, muutes selle pisut keerulisemaks. Pärast Weibost nopitud sõnumitega tegelemist paluti katsealustel lugeda läbi artikkel populaarteaduslikust ajakirjast New Scientist ja teha test selle kirjutise mõistmise kohta. Jällegi ilmnesid palju paremad tulemused nendel, kes kirjapandut suhtlusvõrkudes ei jaganud. 

Illustreeriv foto
© Sputnik / Евгения Новоженина

Teadlased seletavad saadud andmeid sellega, et edasipostituste armastajaid tabab kognitiivne ülekoormus: otsustamine selle üle, kas infot jagada või mitte, nõuab teatavaid jõupingutusi. See takistab läbiloetud sõnumite sisu mõistmist ja kokkuvõttes muudab ka õpiprotsessi enda viletsamaks.

Hiina teadlaste järeldusi kinnitab kaudselt ka nende USA-st ja Hollandist pärit kolleegide töö. Analüüsides USA ülikoolide 219 üliõpilase õppeedukust, tuvastasid nad, et nende tudengite hinded, kes eksamiteks valmistumise ajal kasutasid suhtlusvõrgustikke, oli keskmiselt 20 protsendi võrra kesisemad võrreldes koolikaaslastega, kes pühendasid end täielikult õppetööle.

Tegelikkuse moonutamine

Colombia ülikooli teadlaste andmete kohaselt usaldab 72 protsenti kolledžite õpilastest sõpradelt saadud linke ja sõnumeid. Seejuures on nad valmis tõsimeeli uskuma ja ilmselget valeinfot, juhul kui see saabub kelleltki nende võrgukontaktidest. 

Enamik veebikasutajaid postitavad reeglina edasi sõnumeid sõpradelt ja kannavad maha need, mis tulevad vastupidiste vaadetega tegelastelt. Eks sellepärast levivadki ilmselged libauudised näiteks omavahel võrguühenduses olevate mõttekaaslaste seas välgukiirusel.

Inimene satub omalaadsesse infomulli, mis võib tõsiselt mõjutada seda, kuidas ta tegelikkust tajub.

Kõige haavatavamad on ses suhtes eakad inimesed. Nagu New Yorgi ja Princetoni ülikooli teadlased on tuvastanud, postitatakse Facebooki üle 65-aastaste kasutajate seas edasi 11 protsenti valeinfot, samas kui 18–29-aastaste hulgas on selliseid sõnumeid ainult kolm protsenti.

Positiivselt

California San Diego ülikooli teadlased on tuvastanud, et positiivsed postitused tekitavad kasutajates rohkem vastukaja kui negatiivsed. Nad analüüsisid enam kui miljardit staatusevärskendust saja miljoni Facebooki-kasutaja seas ja avastasid, et iga uus negatiivne postitus sünnitab esmaallika sõprade seas keskmiselt 1,29 staatusevärskendust, positiivne sõnum aga 1,75 värskendust.

Ratas ja Sikkut arutasid TÜ liikumislaboriga laste kehalise aktiivsuse parandamist >>

Aktiivsus suhtlusvõrgustikes on seotud eluea kestusega. 12 miljoni ameeriklase jälgimine on näidanud, et Facebooki kasutajate hulgas on enneaegse surma oht 12 protsendi võrra väiksem kui neil, kes sellesse suhtlusvõrgustikku ei kuulu. Samal ajal elavad arenenud sotsiaalsete sidemetega inimesed, sõltumata nende veebiaktiivsusest, kauem nendest, kes on üksildased või kelle suhtlemine piirdub ainult internetiga.

72
Tagid:
survestamine, avalik arvamus, avalikkus, sotsiaalvõrgustik
Samal teemal
TÜ teadusvaldkonnad on endiselt maailmatasemel
Uuring: ameeriklased kasutavad Facebooki harvemini