Eesti lapsed kogevad internetiohte vähem kui eakaaslased Euroopas, illustreeriv foto

Eesti lapsed kogevad internetiohte vähem kui eakaaslased Euroopas

74
(Uuendatud 15:43 20.02.2019)
Rahvusvaheline teadlasvõrgustik EU Kids Online avaldas üle-euroopalise laste internetikasutuse uuringu esimesed tulemused. Selgus, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti ainus riik, kus laste kokkupuude internetiohtudega on viimase kaheksa aastaga vähenenud.

TALLINN, 20. veebruar — Sputnik. Küsitluses osalenud Euroopa riikide lapsed kogevad kõige sagedamini nuhkvara ja viirustega seotud riske. See on peamine andmetega seotud probleem ka Eesti laste jaoks: küsitlusele eelnenud aasta jooksul oli enda hinnangul sellega kokku puutunud 16% lastest ja noortest vanuses 9–17 aastat.

Sellega asetus Eesti võrdluses Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhiga teisele kohale. Just nende viie riigi võrreldavad andmed on praeguseks teadlaste käsutuses, edastab Tartu Ülikool oma kodulehel.

Targalt internetis: rahvusvaheline turvalise interneti päev >>

Võrreldes 2010. aastaga on nuhkvara ja viirustega kokku puutunud laste osakaal kõigis vaadeldud riikides märkimisväärselt kahanenud. Ka Eestis on see näitaja vähenenud peaaegu kolm korda.

Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest rääkida, illustreeriv foto
© Sputnik / Артем Житенев

"See võib tuleneda tehnoloogia muutumisest: lapsed kasutavad nüüd internetis käimiseks valdavalt nutitelefone," ütles Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus. "Samas ei pruugi lapsed alati kõigist pahavaraprobleemidest teadlikud olla," möönis ta.

Muid andmeriske kogevad Euroopa lapsed ja noored vähem. Näiteks väitis 3–10% neist, et nad kulutasid liiga palju raha rakendusesisestele ostudele ja internetimängudele. Eestis on see näitaja keskmisel, 5% tasemel.

Eesti on Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhi hulgas ainus riik, kus internetipettuse teel raha kaotanud 9–16-aastaste laste osakaal on kaheksa aastaga vähenenud (4%-lt 2%-le).

Eestis on selle aja jooksul märgatavalt kahanenud ka nende laste osakaal (13%-lt 5%-le), kelle parooli on keegi teine kasutanud nende isiklikule infole ligipääsemiseks.

"Senine rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on turvalise internetikasutuse edendamine hakanud vilja kandma," tõdes Veronika Kalmus.

Internet on saanud noorte igapäevaelu asendamatuks osaks >>

"Eriti ilmekalt väljendub see võrdluses Tšehhiga, kus ühiskondlik kontekst on meiega paljuski sarnane, kuid laste andmeriskide tase ei ole kaheksa aastaga langenud," lisas Kalmus.

EU Kids Online'i uuring tehti 2017.–2018. aastal 14 Euroopa riigis. Uuringu Eesti tulemusi esitlesid Tartu Ülikooli teadlased 5. veebruaril.

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringut e AS-iga 2018. aasta suvel 1020-t internetti kasutavat last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat.

Esindusliku valimiga ja kogu Eestit hõlmanud uuringus keskenduti laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele internetiriskidest.

EU Kids Online'i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25-s Euroopa riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning selle kohta soovituste ja juhendite väljatöötamiseks.

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgus EU Kids Online'i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.

Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest pea kolmandik ei räägi kogetust kellelegi (vastavalt 27% ja 36%), vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest.

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja dr Anne Kleinbergi sõnul kannatab kuni neljandik Eesti lastest ja noorukitest mingit laadi vaimse tervise probleemi käes, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suvel.

"Statistika näitab, et vaimse tervise probleemid on süvenemas ning on tähtis, et meil oleksid professionaalsed asutused, kust inimesed saaksid abi ning ei peaks olema oma murega üksi," ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder.

Kümnes Euroopa riigis mullu kevadel läbi viidud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna Ülikooli (TLÜ) sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega, vahendas Sputnik Eesti.

Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus.

14-15-aastaste koolinoorte hulgas läbi viidud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega.

"Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud," selgitas Merike Sisask.

See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.

74
Tagid:
turvalisus, internet, uuring, Euroopa, Eesti, lapsed
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul