Eesti200

Eesti 200 valimislubadused maksavad üle miljardi aastas

128
Eesti 200 lubab muuhulgas kehtestada aktiivse ettevõtlustulu teenijatele sotsiaalmaksu põranda, mis võib aga ministeeriumi hinnangul tuua kaasa senisest suurema tulude varjamise.

TALLINN, 18. veebruar — Sputnik. Rahandusministeeriumi riigikogusse kandideerivate erakondade valimislubaduste riigirahandusliku mõjuanalüüsi kohaselt on Eesti 200 üheks kallimaks valimislubaduseks riigimaanteede põhitrasside 2+1-rajaliseks väljaehitamine aastaks 2022, mis maksaks riigile täiendavalt 400 miljonit eurot aastas, vahendas portaal Pealinn infoagentuuri BNS.

Lubatud investeeringud riigimaanteedesse, koolivõrku ning teadus- ja arendustegevusse, maksulangetused pensioniealistele maksaks aga kokku riigile üle miljardi Euro aastas.

Sarnaseid lubadusi on andnud ka teised erakonnad. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks lubaduse täitmisel positiivne mõju ehitusturule, transpordile ja majanduskasvule. Siiski lisab ministeerium, et kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib lisanduv ehitustööde maht tekitada ehitusressursside ebapiisavuse.

Valimisnännid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti 200 lubab suurendada teaduse riikliku rahastuse vähemalt ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning suunata lisaks üks protsent SKP-st arendustegevusse ja targa majanduse arendamisesse. Ministeeriumi hinnangul oleks selle kogumõju -286 miljonit eurot ning samas oleks sellel potentsiaalselt positiivne mõju tootlikkuse kasvule.

Kogu koolivõrk riigi juhtimise alla

Erakond Eesti 200 on lubanud võtta riigi juhtida kogu Eestit katva koolivõrgu ja selle korrastamise. Ministeeriumi hinnangul tähendaks see eelarvepositsioonile ligi 148 miljoni euro suurust lisakulu aastas.

Eesti 200 lubab vabastada vanaduspensionieas inimeste tulu sotsiaal- ja tulumaksust. Ministeeriumi hinnangul oleks negatiivne mõju riigi eelarvele sotsiaalmaksu osas 256 miljonit eurot aastas ning tulumaksu osas 162 miljonit eurot aastas. Samas suurendaks see ministeeriumi analüüsi kohaselt vanemaealiste tööjõupakkumist ning mõjuks positiivselt tarbimisele.

Eesti 200 lubab ka kahte erisuunalise mõjuga ja seotud muudatust sotsiaalmaksusüsteemile. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine kolmekordse keskmise palga tasemel maksaks riigile iga-aastaselt 109 miljonit eurot. Sotsiaalmaksu põranda kehtestamine aktiivse ettevõtlustulu teenijatele tooks aga riigikassasse ligi 21 miljonit eurot aastas juurde.

Ministeerium leiab, et maksupõranda kehtestamine võib tuua kaasa senisest suurema tulude varjamise. Sotsiaalmaksu lae osas märgib ministeerium aga, et kõrgepalgaliste maksukoormus on Eestis alla Euroopa Liidu keskmise ning mõju hõivele oleks ebaoluline.

Kulukaid lubadusi jätkub

Erakondadeüleselt on kõige suurema kuluga lubadused pensionitõusud, maantee-ehitused, tulumaksumuudatused, õpetajate palgatõus, hoolduskoormuse vähendamine, teadus ja arendustegevuse kulude kasv ja tervishoiukulude kasv.

2019. aasta Riigikogu valimised>>

Sotsid esitasid Riigikogule ränderaamistikku toetava avalduse eelnõu
© Sputnik / Сергей Субботин

Hinnatavaid katteallikaid tõi oma programmis kõige rohkem välja Vabaerakond, mis tõi välja seitse katteallikat. Eesti 200, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Rohelised ja Sotsiaaldemokraatlik erakond tõid välja kaks katteallikat ning Elurikkuse erakond, Isamaa ja Reformierakond ühe katteallika. Keskerakond ei toonud välja ühtegi hinnatavat katteallikat.

Hinnangud valimislubaduste eelarvemõjule avalikustab rahandusministeerium tänavu neljandat korda. Analüüsi tulemused võimaldavad ka kodanikel ja ajakirjanikel valimislubadusi terviklikumalt hinnata.

2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis korraldatakse 3. märtsil 2019. aastal.

128
Tagid:
eelarve, Eesti 200, valimised
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul