Täna on rahvusvaheline turvalise interneti päev, illustreeriv foto

Targalt internetis: rahvusvaheline turvalise interneti päev

103
(Uuendatud 19:05 05.02.2019)
Sel aastal tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva teisipäeval, 5. veebruaril. Kokku üle 150 riigis tähistatava päeva fookuses Eestis on koostöö ja tehnoloogia vastutustundlik kasutamine ning noorte kasutusharjumused.

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. Päeva suurimaks ürituseks oli täna kell kell 11:30 – 16:00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimuv konverents "Digilaps, kus tõttad sa?: EU Kids Online"i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused". Konverentsil esitleti üle-euroopalise laste internetikasutuse Eesti uuringu tulemusi, seisab projekti "Targalt internetis" kodulehel.

Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest rääkida >>

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringute AS-ga 2018. aasta suvel kogu Eestit hõlmava esindusliku valimiga 1020 internetikasutajast last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat. Uuring keskendus laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele online-riskidest.

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Tõnu Poopuu hinnangul on internetist laste jaoks saanud oluline osa õppeprotsessist nii koolis kui ka kodus.

"Aina rohkem haridusasutusi kasutavad tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, et õppeprotsessid huvitavamaks muuta ning õpilasi tunnis rohkem kaasa mõtlema panna. Lisaks kasutatakse nutiseadmeid ja internetti ka lisainfo saamiseks ning koolikaaslastega suhtlemiseks," sõnas Poopuu.

Turvalise interneti päeval on ilmunud ka mahukas temaatiliste artiklitega Lastekaitse Liidu veebikirja "Märka last" erinumber. Ajakiri on elektrooniliselt loetav veebilehel.

Lisaks konverentsile toimuvad nädala jooksul ka erinevad sündmused haridusasutustes üle Eesti. Praeguseks on teada, et Eestis toimub vähemalt 91 erinevat üritust alates plakatikonkurssidest koolides kuni kogu koolipere hõlmavate igapäevaste tegevusteni. Täpsema kaardi kõigi sündmuste kohta leiab Targalt internetis projekti kodulehelt.

Veebruari esimesel poolel on kõik 4.-12 klasside õpilased, õpetaja väikese abiga, oodatud osalema esimesel üle Eestilisel meemikonkursil "Rõõmud või mured digimaailmas" Padleti keskkonnas.

Politsei- ja piirivalveamet on projekti Targalt internetis raames koostanud ka toreda küberkaitse harjutuste keskkonna, milles saavad digiohutuses targemad ja vanemad õpilased ennast proovile panna. Keskkond on kättesaadav aadressilt.

Väiksemad internetikasutajad saavad ohutu internetikasutamise võimalustega tutvuda ka koos enamikes Eesti lasteaedades kasutusel oleva "Kiusamisest vabaks!" projektist tuttava Sõber Karuga.

Valminud on juhendmaterjal, mille eesmärk on näidata, kuidas programmiga "Kiusamisest vabaks!" töötades leida laste ja lapsevanematega veelgi paremini tee digimaailmaga seotud küsimuste arutamiseni. Juhendmaterjaliga saab tutvuda kodulehel.

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%), vahendas uduisetportaal Sputnik Eesti täna.

Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub äsja valminud EU Kids Online'i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.

Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest pea kolmandik ei räägi kogetust kellelegi (vastavalt 27% ja 36%), vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest.

Telia kutsus kõiki inimesi ja ettevõtteid 25. jaanuaril osalema digitaalsel koristuspäeval, mille käigus korrastati oma nutiseadmed kasututest failidest ja andmetest.

Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Tarmo Kärsna sõnul oli digitaalse koristuspäeva eesmärk teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks ja müraks.

Laste arv, kellel on probleeme vaimse tervisega, kasvab üha, uuringu kohaselt esineb kurbust või masendust igal nädalal 40 protsendil 11-15-aastastel lastel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja dr Anne Kleinbergi sõnul kannatab kuni neljandik Eesti lastest ja noorukitest mingit laadi vaimse tervise probleemi käes, vahendas uudisteportaal Sptunik Eesti suvel.

"Statistika näitab, et vaimse tervise probleemid on süvenemas ning on tähtis, et meil oleksid professionaalsed asutused, kust inimesed saaksid abi ning ei peaks olema oma murega üksi," ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder.

Kümnes Euroopa riigis mullu kevadel läbi viidud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna Ülikooli (TLÜ) sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega, vahendas Sputnik Eesti.

Reedel toimub suur digiprügi koristamine, illustreeriv foto
© Fotolia / Roman Gorielov

Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus.

14-15-aastaste koolinoorte hulgas läbi viidud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega.

"Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud," selgitas Merike Sisask.

See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.

103
Tagid:
ühiskond, turvalisus, internet, lapsed
Samal teemal
Nutitelefoni jõllitamine teeb teismelised õnnetuks
Grooming: veebis toimuv lastejaht
Uuring: eestlased loobuks enne seksist kui nutitelefonist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul