Yana Toom

Toom kritiseerib ordeni andmist vägivaldsele Ukraina poliitikule

112
(Uuendatud 17:03 31.01.2019)
Ukraina poliitik Borislav Bereza oli 2014. aastal Ukraina äärmusrahvusliku poliitliikumise Paremsektor pressiesindaja, ning sama aasta sügisel pääses parlamendivalimistel Ukraina ülemraadasse.

TALLINN, 31. jaanuar — Sputnik. Euroopa Parlamendi liige Yana Toom kritiseeris president Kersti Kaljulaidi otsust autasustada Berezat, kes on silma paistnud vägivaldsetesse intsidentidesse sattumisega, vahendas portaal Pealinn uudisteagentuuri BNS.

"Oleme üksteise võidu mõistnud hukka Indrek Tarandit löönud EKRE pooldajaid - vägivald on lubamatu ja nii edasi. Seepärast olin ma väga üllatunud, kui leidsin riiklike teenetemärkide saajate hulgast Borislav Bereza, kes alustas Paremsektori pooldajana ning kes on tuntud kaklemise poolest Ülemraadas," kirjutas Keskerakonna juhatuse liige Toom sotsiaalmeedias.

Poolas tähistatakse täna Volõõnia veresauna ohvrite mälestuspäeva
© Sputnik / Алексей Витвицкий

President Kaljulaid omistas Ukraina Ülemraada liikmele Berezale Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi Eesti-Ukraina suhete edendamise eest.

Selgituses kirjutatakse, et eelpool mainitu on " Eesti toetaja Ukrainas. Ülemraada Eesti sõprusrühma esimees, kes on aidanud aktiivselt ja tulemuslikult lahendada Eesti ja meie ettevõtjatega seotud probleeme."

Sputnik Eesti teatas varem, et Boris Bereza on radikaalne Ukraina natsionalistist poliitik, kes on hästi tuntud oma leppimatu suhtumise poolest Venemaasse, riigi "ukrainastamise" ja teisitimõtlevate kaasmaalaste represseerimise agar toetaja.

Ajakirjanikku jõhkralt tõuganud poliitik loeti Eesti riikliku aumärgi vääriliseks

Ta nimetab end Ukraina rahvuslase, antisemiidi ja antikommunisti Stepan Bandera austajaks.>>

Alates 2014. aasta sõjategevuse algusest Donbassis on Bereza vastutanud propaganda ja teabe levitamise eest ultra-parempoolses sõjalises organisatsioonis Pravõi Sektor*, mida loetakse Venemaal terroriorganisatsiooniks.

Ukraina president Petro Porošenko kirikus
© Фото : Микола Лазаренко

Serbia poliitiku avaldus kutsus ENPA-s russofoobide seas esile hüsteeriahoo >>

Bereza esineb korduvalt Ukraina meedias ja oma sotsiaalvõrgustike lehel karmide avalduste ja ettepanekutega - alates riigiametnike "puhastamisest" kuni mittepoliitkorrektsetelt isikutelt kodakondsuse äravõtmiseni.

Alates 2014. aasta oktoobrist on Bereza Ukraina Ülemraada üksikkandidaadist saadik. Hiljem organiseeris ta fraktsioonidevahelise parlamendirühma "Ukrop" – (ukraina opositsioon - toim.), kuhu kuuluvad ka teised tuntud marurahvuslased ja radikaalid Dmitri Jaroš, Boris Filatov, Andrei Biletski ja Vladimir Parasjuk.

9. mail 2017 püüdis ta koos mõttekaaslastega takistada "Surematu polgu" aktsiooni läbiviimist Kiievis.

Ukrainat tabas "pealekaebuste revolutsioon">>

Bereza on Ukraina Ülemraada delegatsiooni liige Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA).

Venekeelne Vikipeedia toob välja vähemalt neli intsidenti, milles Bereza parlamendiliikmena on osalenud.

Viimane intsident Bereza osalusel toimus tänavu 25. jaanuaril, kui ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil, kui seal pidas kõnet Ukraina parlamendi asespiiker, lükkas Vene telekanali Rossia-1 reporterit, kes tema hinnangul segas Ukraina poliitiku esinemist.

Pärast puhkenud skandaali kommenteeris ta oma "kangelastegu" sõnadega: "Tegutsesin nii, nagu igaüks oleks pidanud seda tegema".

Alates 2018. aasta novembrist kuulub Borislav Bereza Ukraina isikute nimekirja, kelle vastu Vene Föderatsiooni valitsus sanktsioonid kehtestas.

* Venemaal keelustatud organisatsioon

112
Tagid:
Yana Toom, Paremsektor, orden, Kersti Kaljulaid, Eesti, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul