Leningradi blokaad – hirmus meenutada, kuid unustada ei saa, illustreeriv foto

Leningradi blokaad hirmus meenutada, kuid unustada ei saa

565
(Uuendatud 15:34 26.01.2019)
27. jaanuaril möödub 75 aastat Leningradi blokaadi täielikust läbimurdmisest. Teaduste doktor, professor, blokaadi üle elanud Hanon Barabaner rääkis programmis "Vaateratas" ("Колесо обозрения"), milline tähtsus oli sellel sündmusel linna elanikele ja kogu Nõukogude rahvale.

TALLINN, 26. jaanuar - Sputnik, Vladimir Barsegjan. Linna blokeerisid Saksa, Soome ja Hispaania väed koos vabatahtlikega Põhja-Aafrikast, Euroopast, Itaalia mereväest ja see kestis 8. septembrist 1941 kuni 27. jaanuarini 1944 – kokku 872 päeva!

Eestis soovitati Leningradi blokaadi lõppemise aastapäevaks raketilööki Peterburi pihta >>

Võimatu on pisarate ja hingevärinata meenutada neid päevi, mil Neevalinna elanikud pidid kogema surma, nälga, külma, pommitamisi, meeleheidet aga ka elanike mehisust.

Sellele vaatamata tuleb vähemalt umbkaudugi mõista ja ette kujutada, mis toimus linna ja tema elanikega nende kolme aasta jooksul, mil blokaad kestis.

27. jaanuaril, kui tähistatakse Leningradi blokaadi lõpliku läbimurde aastapäeva, mälestame me kõiki selles linnas langenuid.

Laadoga – elu tee: ka Eestis mäletatakse Leningradi blokaadi >>

Sel päeval 75 aastat tagasi murdsid Nõukogude väed lõplikult läbi vaenlase vägede blokaadirõnga, mis oli Neevalinna surmahaardes hoidnud. Seda fraasi öeldes tekib kõrri kramp, kuid tuleb jätkata ja rääkida aeglaselt, sõnu täpselt välja hääldades.

Вадим Анцупов
Hanon Barabaner

...Just nii arenes meie vestlus Hanon Barabaneriga: mingil hetkel ta peaaegu tardus, sest pidi oma tunnetega hakkama saama.

Kuidas see kõik algas

Ta oli 8-aastane, kui vaenlase väed tema sünnilinna Leningradi ümber piirasid. Natside eesmärk oli mitte ainult Neevalinn vallutada, vaid linn koos elanikkonnaga täielikult hävitada.

Blokaadirõngas Leningradi elanikud veevõtukohal Neeva jõel.
© Sputnik / Николай Хандогин

Septembri alguses tuli sõda linna sõna otseses mõttes sakslaste pommituslennukite tiibadel, vaenlase maaväeüksused jõudsid Leningradi lähistel, tänavatele ilmusid õhupallid ja barrikaadid, mis võisid osutuda vajalikuks tänavalahingutes vaenlasega.

Neil päevil hävitasid sakslased Badajevi laod, kus hoiti linna peamisi toiduvarusid, mistõttu valitses linnas esimesel blokaaditalvel kohutav nälg.

Mõni päev hiljem kehtestati blokaadiaegne leivanorm. Avaldatud andmete kohaselt hakkasid töölised selle alusel saama 250 grammi, teenistujad ja lapsed 125 grammi leiba päevas.

Millest see leib tehtud oli?

Hanon Barabaner meenutab, mida talle juba pärast sõda ühes Leningradi leivakombinaadis praktikal olles räägiti: 1941. aasta oktoobris võtsid töölised lahti tsehhi põrandad ja korjasid sealt alt üles tolmu, mis sisaldas põrandapragudest sinna pudenenud jahu ja kasutasid seda blokaadileiva tootmiseks.

Inimese kangelaslikkuse apoteoos

Hanon Barabaneri sõnul on Leningradi blokaad tohutu ajaloolise tähtsusega sündmus. "Inimkonna ajaloos ei ole palju episoode, kus kaks ja pool miljonit inimest peavad taluma nälga, külma, surma, mis on põhjustatud kõige kaasaegsemate relvadega. See on erakordne sündmus," ütles ta.

Ei saa märkimata jätta ka Leningradi blokaadi teist külge: see näitas maailmale inimese kangelaslikkuse apoteesi. Leningradi kaitsmine ei lasknud sakslastel Moskvat vallutada, tõmmates sealt ära suured vaenlase väekoondised.

27. jaanuaril 1944 juubeldasid blokaadi üleelanud Leningradi elanikud ja Suure Isamaasõja rinnetel saavutatud võite tähistav saluut toimus Moskva asemel Leningradis. Just siis kõlas esmakordselt sõna "kangelaslinn".

 

565
Tagid:
nälg, Suur Isamaasõda, blokaad, Leningrad
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Tallinnas näidatakse unikaalset "unustatud" filmi Leningradi blokaadist
Blokaad: tuleb teha kõik, et see ei korduks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul