Natali Badjuk

"Morsa"-neiu: talisupluseks tuleks Eestis järvi eelistada

161
(Uuendatud 13:49 19.01.2019)
Vene õigeusu kirikukalendri järgi tähistatakse Kristuse ristimise püha 19. jaanuaril. Kogenud talisupleja Natalia Badjuk rääkis portaalile Sputnik Eesti, kuidas valmistuda talisupluseks jääkülmas vees, kas tasub lapsi jääauku sundida ja miks Eesti meri talisupluseks ei sobi.

TALLINN, 18. jaanuar - Sputnik, Ilona Ustinova. Talisuplejate seas ollakse harjutud nägema vanemaealisi inimesi, kuid noor ema Natalia Badjuk purustas selle stereotüübi ja rääkis oma talisupluse kirest, kuidas tema sõbrad tema hobile reageerisid ja andis nõu algajatele.

Soovides oma ammust unistust teoks teha ja talvel vette minna hüppas Natalia Badjuk kõigepealt ilma mingit ettevalmistuseta külma järvevette, nüüd kestab ujumishooaeg tema jaoks aastaringselt.

© Фото : из личного архива Натальи Бадюк
Natalia talvine fotosessioon

Olete juba mitu aastat tegelenud talisuplusega, kas see on teile omamoodi ekstreemsport, nagu skydiving või kõige tavalisem karastamine?

Olen ka langevarjuga hüpanud ja see on tõesti ekstreemne. Talisuplus tekitab hoopis teistsuguseid tundeid, pigem eufooriat ja emotsionaalset rahulolu, annab energiat, tekitab positiivseid mõtteid. Kuigi hirmu ületamine külma vette mineku ees on samuti omamoodi äärmuslik.

Millest tekkis soov talvel jääauku sukelduda?

See oli mu ammune unistus. Ma tegelesin võrkpalliga, mängisin tihti Pirita rannas ja seal köitis mu tähelepanu talisuplejate "tare". Ma vaatasin seda kui mingit maagilist kohta, kus sooritatakse mingeid teatud rituaale. Tekkis mõte, et ma tahan ka talisuplust proovida. Hiljem sain teada, et Harkus on talisuplejate klubi - see on mu kodule lähemal ja sinna ma siis läksingi.

Kas mõte, et tuleb jäisesse vette minna, ei hirmutanud?

Ei, see lummas. Lugesin, et külma veega tuleb harjuda järk-järgult, käia kõigepealt külmas vannis või loputada end külma veega. Aga see ei ole minu jaoks. Kui ma klubisse tulin, oli minu esimene küsimus: kas ma võin kohe jääauku minna? Nad ütlesid: võta riided ära ja lase käia. Hüppasin kohe vette ja läkski lahti.

Ледяная вода в проруби очень бодрит
© Фото : из личного архива Натальи Бадюк
Natalia Badjuk Harku järves

Kas saate kirjeldada oma esimesi tundeid ja muljeid?

Tõenäoliselt kogesin šokki, nii et ma ei mäletagi, mis toimus. Lendasin paariks sekundiks vette, kargasin välja, ei saanud millestki aru ja tahtsin uuesti minna. Tekkis mingi eufooria põletavast veest.

Ilmselt olete esimeste ujumishooaega alustajate seas, ja viimane, kellel see lõpeb?

Ma ei püüagi seda lõpetada, käin vees aastaringselt.

Kas talvel tänaval käies ei külmeta te üldse?

Mõnikord külmetan ikka. Kannan nagu teisedki sooje riideid. Ma olin varem väga külmakartlik ja arvasin, et karastamine aitab ja ma hakkan talvel vaata et T-särgi väel käima. Tuli välja, et tegelikult need asjad nii ei käi.

Kui Tallinnast välja sõidate, kas võtate alati ka ujumistrikoo kaasa?

Kui mul tuleb äkki tahtmine vette minna, ei takista seda isegi ujumistrikoo puudumine. Olen kompleksivaba inimene, nii et ma võin ka aluspesus vette minna. Isegi kui pole rätikut, pole hullu.

Наталия Бадюк
© Фото : из личного архива Натальи Бадюк
Natalia Badjuk

Kas puhkuseplaanid teete soojadesse riikidesse või sinna, kus vesi on jahedam?

Külma vett on Eestis piisavalt. Üldiselt meelitavad mind pigem arhitektuur ja ilusad maastikud, mitte rannapuhkus. Reisimine ei seostu minu jaoks üldse veega.

Kui kauaks tohiks talvel külma vette minna?

Sõltub jääaugu suurusest, tavaliselt ujun edasi-tagasi, teeb umbes 20-30 sekundit. Ma ei ole kangelane, nii et see aeg on minu jaoks täiesti piisav. Mõnikord käin ka teist korda vees.

Kuidas teie sõbrad reageerivad, kui teie talisuplusest kuulevad?

Ma ei ole eriti avatud inimene, nii et kui ma hakkasin klubis talisuplusega tegelema, teadsid sellest vaid mõned. Nad olid üllatunud, kuid pigem sellepärast, et talisuplus assotsieerub tavaliselt vanemate inimestega. Meie klubis olen ma kõige noorem. Võib-olla tuttavad keerutasid mõttes isegi sõrme meelekohal, kuid välja nad seda igatahes ei näidanud.

Kas oma last olete juba karastama hakanud?

Ei. Aga poeg tuleb alati minuga kaasa, ta on minu toetusgrupp. Mõnikord küsin ma talt naljapärast, kas ta ei tahaks minuga vette tulla, kuid ta keeldub alati. Ja ma ei käi peale, küll ta ise tuleb, kui tahab.

Наталия Бадюк смело погружается в ледяную воду
© Фото : из личного архива Натальи Бадюк
Natalia Badjuk

Kuidas te suhtute väikeste laste ujutamises kolmekuninga laupäeval?

Pigem negatiivselt. Laps ei saa aru, mis see on, tema eest otsustavad vanemad, ja pole teada, kuidas see mõjub. Inimesed ei omista sageli ristimispühale sisulist tähendust. Nad suhtuvalt sellesse ükskõikselt: kõik lähevad, ma lähen siis ka. Lapsi ei ole küll vaja vette vedada. Kui tegemist on tõesti sügavalt religioosse inimesega, siis on teine asi, neil on sellele oma lähenemine.

Kas olete mõelnud talisupluse võistlustel osalemisele?

Kahjuks ei ole ma sellisel tasemel, võistlustel osalemiseks on vaja teatud oskusi. Kuigi vähemalt enda jaoks, küllap võtaksin osa.

Kuidas te saunadesse suhtute? Kas teile meeldib leili võtta?

Jah, meeldib küll, kuigi seda juhtub harva. Ja lavalt tulles end külma veega tünni kasta on "lihtsalt vahva". See ei ole talisuplusega võrreldav.

Kas olete viimastel aastatel haige olnud või on teie keha juba piisavalt karastunud?

Olen muidugi haige olnud. Aga isegi nohu ja köhaga, välja arvatud palavikuga, käisin ma ikka vees. Võib-olla on see vaid kujutlus, kuid mulle tundub, et vesi ravib mind. Kuna kõik on individuaalne, ei kutsu ma mingil juhul üles samuti käituma, tuleb ennast kuulata.

Ütlesite, et talisuplejad on enamasti vanemad inimesed, mis te arvate, miks?

Ilmselt peetakse talisuplust lihtsalt vanemate inimeste hobiks, noored ei taha seda proovida. Pealegi pole meie suvi eriti kuum, inimesed tunnevad päikesest puudust ja nüüd roni veel külma vette. Kampaaniat tehakse ka vähe.

Холодная вода заряжает позитивными эмоциями
© Фото : из личного архива Натальи Бадюк
Natalia Badjuk

Palun andke nõu neile, kes ei ole veel otsustanud, kuid sooviksid talisuplust proovida.

Sisemine valmisolek on väga oluline, selleks peab tõesti seesmiselt valmis olema. Kui sisemiselt ollakse otsustanud ja seistakse juba vee ääres, siis pole vaja enam eelseisvatest tunnetest mõelda. Siis tuleb lihtsalt vette hüpata, kuni see soov üle pole läinud. Isegi kogemuste kasvades tulge alati kellegagi koos, sest kunagi ei tea, mis juhtuda võib.

Päris algajatel soovitaksin supluskoha valimisel eelistada madalamat vett. Pole mõtet minna merre, sest õige sügavusteni jõudmiseni võib jalad ära külmetada. Parem on järve hüpata ja ideaalis valida koht, kus saab pärast kohe kuuma duši alla minna - näiteks puhkekeskus. Kindlasti kuulake oma keha ja kahtluse korral pöörduge kohe arsti poole.

Mida ebatavalist te elus veel proovida tahaksite?

Ilmselt süte peal kõndimist. Kuigi erilist tõmmet mul pole, nagu talvesuplusega oli, aga ma ei välista seda võimalust.

161
Tagid:
Kristuse ristimise püha, tervis, ühiskond, suplemine, talv
Samal teemal
Kristuse ristimise püha suplemine Harku järves
Putin sukeldus Kristuse ristimispüha puhul jääauku
Kristuse ristimise püha Moskvas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul