Võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

35
Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4%.

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast (20–44) on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.

Euroopa on lakanud sigimast>>

Kolmandat aastat järjest oli Eesti rändesaldo positiivne, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.

Kolmandate ja enamate laste sünd on tähtis rahvastiku loomulikuks taastumiseks, kuid alates kolmandast lapsest on perede majanduslik tagasilangemine suurem kui esimese kahe puhul ning sellesse olukorda sattumise vältimiseks võivad mõned lapsed jääda sündimata.

Sündide buum on koondunud suvekuudesse>>

Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi. See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest. Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15 200–15 800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

Saksamaalt tuli Eestisse tagasi kvoodipagulaste perekond>>

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele (residentsuse indeks).

Uuest aastast saab abielu sõlmida maakonnakeskuses, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu.

Jõulude ajal on sünnipäev 9600 eestimaalasel>>

Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et Statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

35
Tagid:
Eesti, rahvaarv, iive, inimene, statistikaamet