Illustreeriv foto

Millisesse perre sünnivad lapsed

17
(Uuendatud 10:29 13.01.2019)
Statistikaameti blogiloos antakse ülevaate, kuidas mõjutab lapsesaamist perepoliitika, peres juba kasvavate laste sugu ning millised on laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid.

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik. Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe.

Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

Sina oled ettenäitaja
© AFP 2018 / Brendan Smialowski

Perepoliitika mõju laste vanusevahele

Eestis võeti 2003. aasta detsembris vastu vanemahüvitise seadus, millega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui järgmine laps sünnib alla kahe ja poole aastase vahega, siis määratakse hüvitis varasemate tulude alusel, juhul kui need olid suuremad. Seaduse tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse planeerimisele.

2019. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas>>

Enne seaduse vastuvõtmist polnud laste vanusevahedes kuudes niivõrd suurt erinevust.

Pärast vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist planeeritakse sageli järgmise lapse sünd enne noorema lapse kahe ja poole aastaseks saamist. Seega, kui peres juba on väike laps, planeeritakse järgmise lapse sünd sageli alla 30-kuuse vanusevahega.

Laste soo mõju pereplaneerimisele

Kui peres on juba kaks last, siis kolmanda ja järgmis(t)e saamise tõenäosust võib mõjutada ka kahe esimese lapse sugu. Varasemates uuringutes on leitud, et paaril on suurem tõenäosus saada kolmas laps, kui kaks esimest on samast soost.

Et saada ülevaadet, kas niisugune seaduspärasus võiks kehtida ka Eestis, on vaadeldud naisi, kelle sünniaasta on 1965 või hiljem ja kelle kaks esimest last on kas poiss-poiss, tüdruk-tüdruk, poiss-tüdruk või tüdruk-poiss.

Kuna poisse sünnib pisut rohkem, siis ootuspäraselt on enam kahe pojaga peresid ja kahe tütrega peresid on keskmiselt vähem. Kaks erinevast soost esimest last on kokku 49,5%-l naistest.

Kui tõenäoline on, et need neli erineva laste kombinatsiooniga peret saavad veel vähemalt ühe lapse?

Ilmnes, et kahe samast soost lapsega peredesse sünnib natuke suurema tõenäosusega kolmas laps kui nendesse peredesse, kus juba on eri soost lapsed.

Sotsiaalministeeriumi juurde moodustati peremeditsiini IT-nõukogu>>

Peredesse, kus on nii poeg kui ka tütar, sünnib kolmas laps veel umbes 29,4%-l juhtudest. Peredes, kus on juba kaks tütart, sünnib kolmas laps 33,1%-l ja kõige suurem tõenäosus kolmanda lapse sünniks on kahe pojaga peredes – 34%.

Pelgalt statistika põhjal ei saa aga väita, et samast soost laste vanemad on saanud veel lapsi, sest soovisid ka teisest soost last. Tegemist võib olla lihtsalt sooviga saada kolmas laps, sõltumata soost.

Igatahes on võimalus saada ka kolmanda lapsena poeg või tütar üsna võrdne. Poisse saadakse vaid 1‒2% suurema tõenäosusega – 100 tüdruku kohta 106 poissi. Tõenäosus saada teisest soost laps väheneb pisut, kui eelnevalt on juba kolm samast soost last, kuid jääb ikkagi üle 45%, mis sisuliselt ei ole märgatav vähenemine.

Seega on võimalus saada erinevast soost lapsi alati enam-vähem võrdne.

Laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid

Logistilise regressioonanalüüsi abil on vaadatud, millised tegurid soodustavad või pärsivad lapsesaamise tõenäosust. Mudelisse kaasati 2016. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis elanud aktiivses sünnituseas (20‒44-aastased) naised. Neid oli kokku 218 000 ja neist 12% said järgneva kahe aasta jooksul lapse.

Õnnelik vanem = õnnelik laps>>

Regressioonanalüüsi tulemused näitavad, et tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul suurendab naise jaoks abielu, eluasemelaenu olemasolu ja kinnisvara omamine. See näitab, et lapse saamist soodustab teatav stabiilsus- ja kindlustunne. Samuti leidis kinnitust, et tõenäosus saada perelisa on suurem juhul, kui pere noorim laps on alla kahe ja poole aasta vana.

Peale selle suurendab tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul lahutus. Seda seletab asjaolu, et minnakse lahku, aga laps saadakse juba järgmise partneriga. Järgmise lapse saamise tõenäosust vähendab esimese lapse kõrgem vanus ‒ mida vanem on noorim laps, seda vähem tõenäoliselt sünnib järgmine.

Samuti väheneb lapsesaamise tõenäosus koos naise vanusega.

17
Tagid:
Eesti, sünd, pere, laps