Sõjaveteranid said uue aasta kingitusi

Pisarateni liigutatud: sõjaveteranid said uue aasta kingitusi

27
(Uuendatud 14:22 12.01.2019)
Rahvusvahelise heategevusürituse raames sai üle kahekümne Tallinnas elava Suure Isamaasõja veterani vabatahtlikelt uue aasta tervitusi ja kingitusi.

TALLINN, 12. jaanuar - Sputnik, Ilona Ustinova. Juba kolmandat aastat järjest toimub Tallinnas heategevusüritus "Õnnitle võidusõdurit uue aasta puhul", mis algas eelmise aasta 22. detsembril ja lõpeb "vanal uusaastal" Julianuse kalendri järgi.

Активисты поздравляют ветерана с новогодними праздниками
© Sputnik / Илона Устинова
Sõjaveteranid said uue aasta kingitusi

Rahvusvahelise heategevusürituse algataja oli Artem Gurjev organisatsioonist "Meie kodumaa on Moldova", Eestis toetas seda ühing "Vene kaasmaalased Euroopas" (RFE) ja mittetulundusühing "Dobrosvet".

Sputnik Eesti korrespondent liitus vabatahtlikega ja külastas koos nendega mitmeid veterane. Kõigil neil oli külaliste üle väga hea meel, paljud neist olid pisarateni liigutatud.

Tüdrukud laulsid saksakeelset laulu

Anatoli Nikolajevitš Pavlov tuli oma toast välja sirge rühi ja laia naeratusega. Alguses oli tema hääles tunda erutust, kuid mõne minuti pärast läks ta jutukamaks ja hakkas mälestusi pajatama. 1944. aastal saadeti Pavlov Venemaalt Eestisse tööle raudteele.

Ta avaldas kaks korda soovi sõjaväkke minna, kuid Ministrite nõukogu määruse järgi raudteelasi sõjaväkke ei võetud. Veteran jutustas, et saabus Tallinnasse novembris, kui linn oli alles vabastatud.

"Ma jalutasin jaamas ja kaks tüdrukut läksid minust mööda, lauldes saksa keeles "Noch ein mal, noch ein mal …" (Veel kord, veel kord – toim.) Olin jahmunud. Ja ka tänavate nimed olid saksa keeles. Praeguse Keskturu lähedal oli Göringi tänav," meenutab Pavlov.

Ветеран Анатолий Павлов
© Sputnik / Илона Устинова
Anatoli Nikolajevitš Pavlov

Ta mäletab selgelt ka päeva, kui teatati sõja lõppemisest. Võidu väljak (praegune Vabaduse väljak) oli inimesi täis, oli lärmakas ja mängis muusika. Siis lõpetas Pavlov kiitusega õhtukooli, õppis Leningradi mereväekoolis ja ta määrati teenistusse raketiväkke.

Üle 20 aasta teenis ta Uuralis suletud sõjaväelinnas, mida tol ajal nimetati Sverdlovsk-45, nüüd aga Lesnoiks. Pärast seda tuli ta Eestisse tagasi.

Käed mäletavad ikka veel

Jelena Stepanovna Nastenko osutus hoolimata oma auväärsest vanusest väga aktiivseks ja suhtlemisaltiks naisterahvaks.

Alguses kurtis ta oma muresid, kuid viis jutu peagi positiivsemale teemale ja otsustas näidata külalistele Moskva linnavalitsusest saadetud kirju ning väikseid mustvalgeid fotosid, kus ta on alles väga noor tüdruk.

Фотографии Елены Настенко
© Sputnik / Илона Устинова
Jelena Stepanovna Nastenko fotoalbum

14-aastasena astus Nastenko Gorki sidekooli, mille lõpetamise järel saadeti ta spetsialistina rindele. Ta jutustas tööst sidekeskuses, kus oli kaks suurt, aparatuuri täis lauda.

Tema ülesanne oli edastada krüpteeritud sõnumeid seadmega, millel oli ainult viis klahvi.

"Kui piirkonda tuli mingi polk, paigaldati tänavale post, veeti juhtmed ja ühendati meie seadmetega. Minu juurde tuli eriosakonna polkovnik, laotas kaardi lauale ja dikteeris: meie väed asuvad 18-79. Kõik oli kodeeritud! Ma kirjutasin kõik üles ja edastasin rindestaapi," jutustas Nastenko väga tähtsalt.

Ветеран Елена Настенко
© Sputnik / Илона Устинова
Jelena Stepanovna Nastenko

Ta mäletab siiamaani Morse tähestikku ja on kindel, et suudaks ka praegu krüpteerida teate sellel samal 5-klahvilisel masinal, mis asub praegu Moskva sidemuuseumis. Sõja lõppedes oli Nastenko Lätis ja saadeti siis koos väeosaga Eestisse, kus ta jäi üleajateenijaks.

Kuna tema ema suri juba sõja ajal ja tagasi polnud tal enam minna kuhugi, otsustas ta jääda Tallinnasse. Hiljuti sai ta medali "Moskva kaitsmise eest".

Елена Настенко показывает на карте место службы
© Sputnik / Илона Устинова
Nastenko näitab oma sidekeskusese asukohta kaardil

Riskis eluga vaenlase tagalas

Pjotr Sergejevitš Trifonov tundis vabatahtlike kingitusi vastu võttes ebamugavat erutust, võõraste inimeste tähelepanu liigutas teda väga. Ta surus kõikidel kätt ja tänas kogu südamest. Sõja ajal teenis ta vanemseersandi auastmes sidemehena.

Ветеран Петр Трифонов
© Sputnik / Илона Устинова
Pjotr Sergejevitš Trifonov

"Ma läksin kord salaja vaenlase tagalasse ja paigaldasin sinna sideliini, et meie vägedel oleks lihtsam orienteeruda," rääkis Trifonov. Veteran sõdis Rumeenias, Ungaris ja jõudis praktiliselt Saksamaale välja, kuid sai siis jalga raskelt haavata. Pärast sõda töötas ta peaaegu kogu elu raamatupidamises.

Veteranide read hõrenevad ruttu

Üks aktsiooni korraldajatest Tallinnas, RFE juhatuse liige Sergei Tšaulin ütles portaalile Sputnik Eesti, et sel talvel õnnestus neil õnnitleda veidi üle kahekümne veterani.

Ta märkis kahetsusega, et igal aastal jääb veteranide nimekiri järjest lühemaks, mõned lahkusid meie hulgast päris enne aastavahetust.

"Tavaliselt jõuame me õnnitleda paarikümmet inimest, rohkemaks ei ole kahjuks aega ega rahalisi vahendeid," ütles teine RFE juhatuse liige Aleksei Jessakov.

Алексей Есаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
RFE juhatuse liige Aleksei Jessakov

Paljud veteranid on saanud juba vabatahtlikele lähedasteks. Eelmine kord toimus aktsioon "Õnnitleme võidusõdurit uue aasta puhul" 24. detsembrist 2017 kuni 18. jaanuarini 2018.

Lisaks Eestile toimus see ka Lätis, Moldovas, Saksamaal, Kanadas, Iirimaal, Itaalias, Luganskis, Donetskis, Rostovis Doni ääres ja Krimmis. Head uut aastat ja häid jõule sooviti kümnetele nendes piirkondades elavatele veteranidele.

Kuidas rõõmustada aastavahetusel maailma pruunist katkust päästnud veterane >>

Viimased kümme aastat on Eestis kaks korda aastas toimunud ka heategevusüritus "Aidakem veterane", mille raames saab igaüks annetada mistahes summa lahingutegevusest osavõtjatele ja sõja ajal sõjaväeteenistuses olnud, samuti tagalas töötanud inimestele.

Teise maailmasõja veteranide Tallinna ühingus on arvel 369 veterani.

27
Tagid:
ühiskond, kingitus, Suur Isamaasõda, veteranid, tallinn, Eesti
Samal teemal
Hukkunud nõukogude sõjavangide nimed on jäädvustatud Soome vennaskalmistul
Sõdurihauad ühendavad Eestit SRÜ riikidega