Patsient valmistub sünnituseks

Kõik lootused on naabritel: Soome sünnitushaigla võivad sulgemisest päästa venelannad

74
(Uuendatud 14:39 03.01.2019)
Soome Lõuna-Karjalas loodetakse, et naabruses asuva Peterburi naised aitavad kohalikul sünnitusosakonnal sulgemist vältida.

TALLINN, 3. jaanuar – Sputnik. Sündide väike arv Soome on tekitanud vajaduse tuua lapseootel naisi "võõrsilt" - soomlaste pilgud pöördusid automaatselt Venemaa suunas. Asi on selles, et sünnitusosakonna olemasoluks on Soome tervishoiureformi normidega nõutud vähemalt tuhande sünnituse vastuvõtt aastas ja see ei ole sugugi kõigile neist "jõukohane ülesanne", teatab Yle

Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Трефилов

Soomes sünnitamise hinnad on "krõbedad"

Näiteks Lõuna-Karjala Lappeenranta linna keskhaiglas sündis 2018. aastal ainult 861 imikut. Haigla rasedus- ja sünnitusosakonna päästmiseks 2019. aastal ees ootavast sulgemisest, soovivad soomlased "parandada statistikat" välisriikide, eelkõige Peterburi elanike arvelt, kust on Lappeenrannani vaid 200 kilomeetrit. 

Lõuna-Karjala haigla rasedus- ja sünnitusosakonna peaarsti Tuija Suokase sõnul on tema töökaaslased õnnelikud, et nende juurde tullakse sünnitama ka välismaalt, sest see võimaldab töökohti säästa.

Selleks, et välismaalane Soomes sünnitada võiks, peab ta maksma umbes 10 000 eurot. Lisaks tuleb tasuda ka kahe kuu pikkuse majutuse eest Lappeenrannas. Ämmaemanda konsultatsioonid algavad üks kuu enne sünnitust. Rasedus- ja sünnitusosakonna säilitamiseks on vaja, et välismaalased tuleksid sünnitama vähemalt kolmel korral nädalas.

Eesti "vedas soomlasi alt"

Oma "panuse" Soome sündimuse vähendamisse tegid tahtmatult need eestlased, kes otsustasid tagasi oma kodumaale pöörduda. Tartu Ülikooli professori Tiit Tammaru prognoosi kohaselt püsib 2018. aastal suurenenud sündimus Eestis kõrgena ka 2019. aasta esimesel poolel, sest Soome väljarännanud eestlased naasevad järjest sagedamini koju.

Illustreeriv foto
© Fotolia / Massimhokuto

Tammaru sõnul on juba ilmnenud pretsedendid, kus eestlastel on Soomes lapsed sündinud, mispeale täiskasvanud koos nendega Eestisse naasevad.

Paraku ei aidanud suurenenud sündide arv Valga linna. Valga sünnitushaiglat ei suutnud päästa isegi Läti Valka linna naised. Võib-olla, kui sealsedki töötajad oleksid Soome ideest kinni haaranud ning õigeaegselt vene naiste kaasamist alustanud, võinuks kõik teisiti minna.

Kuidas Tallinn maapiirkondade iibe suurendamise eest võitleb

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, et 2018. aasta märtsi keskel teatas Haigekassa oma kavatsusest sulgeda rasedus- ja sünnitusosakonnad Valgas ja Põlvas. See põhjustas mõlema linna elanike seas tugeva pahameele, sest sel juhul peavad nad sünnitusabi saamiseks Tartusse sõitma, mis ei ole sünniootel naiste jaoks kõige ohutum tegevus.

Peale selle olid aktivistid mures, et pärast sünnitusosakonda kaovad järk-järgult ka teised meditsiiniteenused ja seejärel jõuab järg lasteaedade kätte.

Valga haigla sünnitusosakond suleti poolteist kuud varem, illustreeriv foto
© Sputnik / Дмитрий Донской

Selle tulemusena lakkavad lõunapoolsed piirkonnad aktiivselt arenemast, sest noored liiguvad suurematesse linnadesse ja kohalejäänud perekonnad mõtlevad, kas tasub rohkem sünnitada.

"Rahva teenrid" jäid avalike protestide suhtes kurtideks ja alates 1. juulist ongi Valga elanikud sunnitud günekoloogide abi järele kodust 90 kilomeetri kaugusele Tartusse sõitma.

Hoolimata asjaolust, et tolleaegne tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning peaminister Jüri Ratas isiklikult Valgasse ja Põlvasse ametlikule visiidile saabusid, et linnade sünnitushaiglate esindajatega nõu pidada, ei teinud nad peale kohalikele elanikele lausutud lohutavate sõnade ühtegi asjakohast ettepanekut ega otsust.

74
Tagid:
iive, lapsed, sünnitusosakond, sünnitusmaja, sünnitus
Samal teemal
Keskhaiglas sündisid nelikud
Valga sünnitusosakond suletakse 1. juulist