Patsient valmistub sünnituseks

Kõik lootused on naabritel: Soome sünnitushaigla võivad sulgemisest päästa venelannad

101
(Uuendatud 14:39 03.01.2019)
Soome Lõuna-Karjalas loodetakse, et naabruses asuva Peterburi naised aitavad kohalikul sünnitusosakonnal sulgemist vältida.

TALLINN, 3. jaanuar – Sputnik. Sündide väike arv Soome on tekitanud vajaduse tuua lapseootel naisi "võõrsilt" - soomlaste pilgud pöördusid automaatselt Venemaa suunas. Asi on selles, et sünnitusosakonna olemasoluks on Soome tervishoiureformi normidega nõutud vähemalt tuhande sünnituse vastuvõtt aastas ja see ei ole sugugi kõigile neist "jõukohane ülesanne", teatab Yle

Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Трефилов

Soomes sünnitamise hinnad on "krõbedad"

Näiteks Lõuna-Karjala Lappeenranta linna keskhaiglas sündis 2018. aastal ainult 861 imikut. Haigla rasedus- ja sünnitusosakonna päästmiseks 2019. aastal ees ootavast sulgemisest, soovivad soomlased "parandada statistikat" välisriikide, eelkõige Peterburi elanike arvelt, kust on Lappeenrannani vaid 200 kilomeetrit. 

Lõuna-Karjala haigla rasedus- ja sünnitusosakonna peaarsti Tuija Suokase sõnul on tema töökaaslased õnnelikud, et nende juurde tullakse sünnitama ka välismaalt, sest see võimaldab töökohti säästa.

Selleks, et välismaalane Soomes sünnitada võiks, peab ta maksma umbes 10 000 eurot. Lisaks tuleb tasuda ka kahe kuu pikkuse majutuse eest Lappeenrannas. Ämmaemanda konsultatsioonid algavad üks kuu enne sünnitust. Rasedus- ja sünnitusosakonna säilitamiseks on vaja, et välismaalased tuleksid sünnitama vähemalt kolmel korral nädalas.

Eesti "vedas soomlasi alt"

Oma "panuse" Soome sündimuse vähendamisse tegid tahtmatult need eestlased, kes otsustasid tagasi oma kodumaale pöörduda. Tartu Ülikooli professori Tiit Tammaru prognoosi kohaselt püsib 2018. aastal suurenenud sündimus Eestis kõrgena ka 2019. aasta esimesel poolel, sest Soome väljarännanud eestlased naasevad järjest sagedamini koju.

Illustreeriv foto
© Fotolia / Massimhokuto

Tammaru sõnul on juba ilmnenud pretsedendid, kus eestlastel on Soomes lapsed sündinud, mispeale täiskasvanud koos nendega Eestisse naasevad.

Paraku ei aidanud suurenenud sündide arv Valga linna. Valga sünnitushaiglat ei suutnud päästa isegi Läti Valka linna naised. Võib-olla, kui sealsedki töötajad oleksid Soome ideest kinni haaranud ning õigeaegselt vene naiste kaasamist alustanud, võinuks kõik teisiti minna.

Kuidas Tallinn maapiirkondade iibe suurendamise eest võitleb

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, et 2018. aasta märtsi keskel teatas Haigekassa oma kavatsusest sulgeda rasedus- ja sünnitusosakonnad Valgas ja Põlvas. See põhjustas mõlema linna elanike seas tugeva pahameele, sest sel juhul peavad nad sünnitusabi saamiseks Tartusse sõitma, mis ei ole sünniootel naiste jaoks kõige ohutum tegevus.

Peale selle olid aktivistid mures, et pärast sünnitusosakonda kaovad järk-järgult ka teised meditsiiniteenused ja seejärel jõuab järg lasteaedade kätte.

Valga haigla sünnitusosakond suleti poolteist kuud varem, illustreeriv foto
© Sputnik / Дмитрий Донской

Selle tulemusena lakkavad lõunapoolsed piirkonnad aktiivselt arenemast, sest noored liiguvad suurematesse linnadesse ja kohalejäänud perekonnad mõtlevad, kas tasub rohkem sünnitada.

"Rahva teenrid" jäid avalike protestide suhtes kurtideks ja alates 1. juulist ongi Valga elanikud sunnitud günekoloogide abi järele kodust 90 kilomeetri kaugusele Tartusse sõitma.

Hoolimata asjaolust, et tolleaegne tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning peaminister Jüri Ratas isiklikult Valgasse ja Põlvasse ametlikule visiidile saabusid, et linnade sünnitushaiglate esindajatega nõu pidada, ei teinud nad peale kohalikele elanikele lausutud lohutavate sõnade ühtegi asjakohast ettepanekut ega otsust.

101
Tagid:
iive, lapsed, sünnitusosakond, sünnitusmaja, sünnitus
Samal teemal
Keskhaiglas sündisid nelikud
Valga sünnitusosakond suletakse 1. juulist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul