На Ореховой горке дружина Кайтселийта дала возможность детям пострелять из лазерной биатлонной винтовки

Eesti inimeste hinnangul on riik kaitstud

40
(Uuendatud 16:36 17.12.2018)
Kaitseministeeriumi avaliku arvamuse uuringu järgi on Eesti inimeste hinnang elule paranenud, meie riik on kaitstud ning riigikaitse hästi korraldatud.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. Tänavu sügisel läbiviidud uuringu "Avalik arvamus ja riigikaitse" tulemustest selgub, et 2/3 vastanute arvates on elu kas muutunud paremaks või jäänud samaks, teatas Kaitseministeerium. 

Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna ning kõige olulisemaks julgeolekutagatisteks peavad Eesti inimesed NATO-t ning elanike kaitsetahet.

Luik: tuleb aru saada, mis tegurid kujundavad meie julgeolekukeskkonda >>

"Kaitseministrina hindan väga Eesti inimeste kõrget kaitsetahet ja valmisolekut oma riiki kaitsta," ütles kaitseminister Jüri Luik. "Hea meel on ka näha, et valitseb usaldus riigikaitse korralduse ning meie liitlaste ja NATO tegevuse suhtes," lisas Luik.

Uuringu järgi peavad enam kui pooled vastanuist suurimateks ohtudeks lähemate aastate jooksul organiseeritud rünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu ehk nn küberrünnakut (67%), valeuudiste levikut (65%) ning mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58%).

Kõige olulisemateks julgeolekutagatisteks peavad Eesti inimesed kuulumist NATO-sse, elanike kaitsetahet ja Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist.

Rohkem kui kolmveerand elanikest pooldavad Eesti kuulumist NATO-sse, see toetus on tõusnud võrreldes kevadise samasuguse uuringuga 5 protsenti.

Eesti inimesed usuvad, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi või hoiaks konflikti üldse ära. NATO vägede kohalolekut Eestis toetab 72 protsenti elanikkonnast.

Eesti ründamise korral peab umbes 80 protsenti vastanutest oluliseks relvastatud vastupanu osutamist ning 60 protsenti on valmis sõjalise kallaletungi korral ise kaitsetegevuses osalema.

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks peab vajalikuks 92 protsenti elanikest ning naiste vabatahtlikku ajateenistust toetab 78%.

Eesti inimesed hindavad jätkuvalt kõrgelt iseseisva kaitsevõime arendamist. Praegu toimiva reservarmeel põhineva riigikaitsemudeli jätkumist soovib 80 protsenti vastanutest. Kaitseväge ja Kaitseliitu usaldavad kolmveerand Eesti elanikest. 70 protsendi elanike meelest on Eesti riigikaitset arendatud hästi.

Mida arvatakse Venemaal NATO tohutust eelarvest >>

"Ajateenistus ja reservarmee on Eesti riigikaitse nurgakivideks, mida antud uuringu põhjal tajub selgelt ka Eesti elanikkond. On oluline, et väärtustaksime ajateenijaid ja reservväelasi ka edaspidi," lausus kaitseminister Luik.

Uuringu "Avalik arvamuse ja riigikaitse" viis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS, uuringujuht oli Juhan Kivirähk.

Kaitseministeeriumi on tellinud regulaarset avaliku arvamuse uuringut aastast 2001, uuringut viiakse läbi kaks korda aastas.

Kantar Emori küsitluse järgi ei sooviks enamik eestlasi kaitsekulutusi suurendada ning meil elab arvestatav hulk inimesi, kes sooviks riigikaitset hoopis kärpida, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

BNSi ja Postimehe tellitud Kantar Emori küsitlus näitab, et eestlastest toetaks kaitsekulude suurendamist neljandik küsitletutest, muust rahvusest inimestest vaid kaks protsenti. Kokku arvestades tähendab see, et kaitsekulutuste suurendamist toetab viiendik meie elanikest.

40
Tagid:
riigikaitse, julgeolek, ühiskond, Jüri Luik, kaitseministeerium
Samal teemal
Riigikaitse nõukogu arutas Zapadiga seonduvat
President kutsus esmaspäevaks kokku riigikaitse nõukogu
Kaitseministeerium käivitab riigikaitse meediaportaali
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul